Lasteaeda 2011.a sügisest

Eile magas Annaliisa lasteaias esimest korda lõunaund. Pisut oli jorisenud ja õnnetu olnud, aga lõpuks jäi magama. Kui ma kella kolme ajal aeda jõudsin, siis just lapsed ärkasid. Annaliisa tatsas unise, pahura ja mossis ilmega oma tudupluusis ringi, kodunt kaasavõetud kaisukiisu kõvasti kaenlas. Käis vetsus ära ja lasi mul teda riidesse panna.
Kui koju jõudsime, sain vaevalt pool tundi kodus olla, kui pidin minema koolimajja, sest kahel vanemal lapsel olid lastevanemate koosolekud täna. Annaliisa jäi nuttes maha issi ja õe-venna hoolde. Kui ma kella üheksa ajal koju jõudsin (vanema tütre lastevanemate koosolek kestis ligi kolm tundi...), võttis mind vastu ülimalt pahur ja nutune laps. Ta oli terve õhtu mind taga nutnud... Kõigepealt terve päev lasteaias ilma emmeta ja õhtul ka emme kadus pikaks ajaks... Mul oli lapsest päris kahju ja lõpuks ta jäi mu süles ööunne.

Täna valmistas Annaliisa mulle hommikul üllatuse. Kui veel eile jäi ta lasteada minust maha röökides, siis täna ta lehvitas vastu, kui ta sülest maha panin, rühmaruumi ukse poole läksin ja lapsele lehvitasin. Akna peale tulid mulle lehvitama lisaks Annaliisale kõik rühma lapsed. Nii armas oli! Annaliisa lehvitas mulle kasvataja sülest ja nägin, et ta silmad olid märjad ja suu kiskus ka kõveraks. Tüdruk oli aga vapper, nutma päris ei hakanud ja muudkui lehvitas vapralt.

Täna on veel ses mõttes eriline päev, et Annaliisa tuleb esimest korda koju koolibussiga. Kuna mul on pealelõunat nagunii Rõugesse asja, postkontorisse, siis sätin end veerand neljaks lasteaia juurde piiluma, kuidas laps hakkama saab. Ennast ma ei näita, sõidan ise koju lapsi ootama.
Homme hommikul lapse viin ise aeda ja peale lõunat tuleb ka koolibussiga. Esmaspäeval tahaks aga juba proovida saata Annaliisa koolibussiga hommikul lasteaeda.

Neiu jäi taas nutuga aeda. Ise lahistan siiamaani, nii kahju on ja halb tunne... Samas alles eelmise nädala alguses oli veel nõus nii ilusti jääma.

Annaliisa jäi reedel ka nututa lasteaeda, lehvitas mulle rõõmsalt, kui ära hakkasin minema. Täna hommikul läks laps koolibussiga esimest korda lasteaeda. Käisin veel saatmas ka. Ilusti läks koos õe, venna ja kolme naabrilapsega bussi ja lehvitas mulle bussiaknast. Koju tuleb ka bussiga, nagu eelmisel neljapäeval ja reedelgi tuli.

Täna on neil lasteaias pildistamine, tellisin neli portreefotot ja ühe rühmapildi. Saatsin lapsega pildistamise raha ka lasteada. Ja et mündid lahtiselt seljakoti põhjas ei loksuks (kotil pole ühtegi väikest suletavat lisataskukest kah), heegeldasin kiiresti ühe väikese rahakotikese, riidest voodriga ja lapse nimesildi õmblesin voodri külge. Täitsa asjalik on sedasi raha lasteaeda saata. Helistasin veidi aja eest kasvatajale ja ütlesin, et seal sees on pildistamise raha ja edaspidigi saabub raha selles kotikeses, kui ma just ise lasteaeda asja ei tee.
Pildistama tuleb meie vallas elav ja tegutsev fotograaf, kes kirjutab ka lasteraamatuid (nt "Lohe lembitu lood").

Homme Annaliisa lasteaeda ei lähe, lähen temaga linna talle uusi kummikuid ostma. Nimelt on lapsel kummikud, mis hetkel on talle täpselt parajad, liigagi täpselt, sest varvas on peaagu vastu kummiku ninaotsa. Samas on nagunii vaja osta lapsele talveks sooja karvase voodriga kummikud. Äkki pole mõtet osta neid tavalisi õhukeseid kummikuid praegu. Nagunii külmad ilmad tulekul ja olemasolevad, kuigi need on "kand-varvas" juba, kannatavd külmemate ilmadeni ikka käia lasteaias. Sukapükste peale mahub paar õhukesi tavalisi sokke panna küll. Kui tekib villaste sokkide vajadus, siis võib samahästi panna ka juba soojad kummikud, ilma villaste sokkideta. Ostaks uued voodrita kummikud alles kevadel. Ma olen täitsa kahevahel. Voodriga kummikud ostan nagunii, aga kas õhukesed ka osta või mitte osta... Hetkel kaldub asi mitteostmise poole. Lasteaias on kasvatajal ka mugavam, kui ei pea hakkama õhukeste kummikute puhul villaseid sokke lapsele lisaks jalga panema, vaid on sooja voodriga kummikud kohe. Talvel muidugi on soojade kummikute sees ikka villased sokid ka jalas. Uhh, pikk mõtisklus sai...

Kummikutest. Meil on lasteaias eemaldatava voodriga kummikud (praegu siis kasutusel ilma voodrita), kodus tavalised (sain odavad kummikud K-Rautast). Talveks ei tule lisakummikuid, sest ostan alati vaid veekindlaid saapaid ja kummikud on ka villase sokiga külmad. Seetõttu ei leia otstarvet ka soojadel kummikutel, millel voodrit eemaldada ei saa. Minu mõtted

Oi mul on jälle nii hea meel Johannes nimelt läheb nüüd taas ise ja rõõmuga rühma, mitte ei lähe esmalt nutusena kasvataja sülle Õnneks kasvataja lohutas mind juba ennem, et eks tuleb neid väikseid tagasilööke ka, aga need lähevad mööda ja läkski jälle ilusaks elu

Meil on praegu aias ilma voodrita kummikud, mis on nii piisavalt suured, et sinna saab villase soki alla panna, aga päris talveks on plaan ikka talvesaapad osta - kui vaid leiaks head ja taskukohased ja mis peamine, minu lapse laia ja kõrge jala jaoks sobilikud

Mul poisil on old lastekas SELLISED Lorens ,kannatavad kuni -10 kraadi.
Juba sügisel võtsin kasutusse ja sisi käis kevadeni välja.Jalad olid koguaeg kuivad ja soojad.
Kahjuks aga Eestist läks Vincenti pood minema .Ise lähen nüüd oktoobris Soome shoppama ja siis käin ka sealt Vincenti poest läbi ja ostan lastele uued saapad.

Näh jumala head saapad ju seal Accra pandud lingis...miks ma pole midagi kuulnud nendest Ja hind on ka ok. Pojal eelmine aasta olid Kuomad, mis ka hinna poolest on sobivad ja muidu ok. Teist talve nagu ei tahaks enam samasuguseid. Ja noh Viikingid ja muud "enim" müüdud saapad maksavad kahjuks sinna 70 euro kanti. Aga neid Vincente müüakse aint Helsingis...peab muidugi vähe netis surfama, et äkki saab kuskilt tellida. Igatahes hea link Accra
Oscarikene läks mul täna siis esimest päeva uude erahoidu, jääb sinna lõunatudule ka. Kui ära tulin, siis oli päris rõõmus ja nuttu ei olnud. Süda nii valutab lapse pärast kohe...alles kolme ajal saan järgi minna. Ja noh siis hakkas mul veel hommikul siin hammas valutama...hambaarsti aeg on alles 18 oktoober Võtsin rohtu ja nüüd on ok aga iial ei või teada, kuna jälle hakkab pihta valu...ja kusjuures veel ikka päris päris tugev

Neiu jäi taas nutuga, aga vähemalt ei rippunud meeletult minu küljes ja hästi ruttu rahunes maha. Ma õhtul rääkisin talle, et näed emme ei jätnud sind aeda ja emme tuleb alati tagasi, et sa ei jää sinna ööseks jne. Näib, et see jutt toimib...
Neiul see aasta Kuoma saapad saime tuttavalt laenuks, et üks mure vähem. Hetkel on voodrita kummikud ja lasteaias kapis ka tossud, et kasvataja ise otsustab, mis parem on.

Talvesaapad ostan Annaliisale nagunii, sooja voodriga kummikud on talvel lörtsise ilmaga hea kanda, kuid talvesaabaste ost jääb oktoobrisse. Kui ikka kolmele lapsele on vaja osta erinevaid jalanõusid (saapad, kummikud, tennised, sisejalanõud kooli-lasteaeda, tossud...), lisaks oleks endale ka uusi talvesaapaid vist vaja, siis peab ostmised mitme kuu peale ära jagama.

Täna hommikul tahtis Annaliisa nii ilusti minna vanema õe ja vennaga koolibussile ja oli üsna pettunud, kui sai aru, et ei olegi minekut. Mossis näoga vaadati aknast, kuidas õde ja vend ära lähevad.
Seoses lasteaias käima hakkamisega on Annaliisa muutunud õhtuti hästi emmekaks. Kohe lasteaiast jõudes tahab mu süles olla ja ikka mingi pool tundi kuni tund jutti. Istub vaat et pea liikumatult ja nohiseb seal omaette, mängides minu juukselokiga või näppides mu kaelaketti. Ülejäänud õhtu jooksul kasutab ka igat võimalust kasvõi hetkekski sülle saada või kallistust küsida. Mäletan, et poja oli kunagi samamoodi, kui lasteaias hakkas käima. Kohanemise ajal oli õhtuti väga suur vajadus palju süles olla ja kallistusi saada.

Siq neiul ka emmeka periood, iga väiksema koksu-kriimuga tullakse ja näidatakse kohta, et puhu peale ja tee musi. Pissile minnes kutsub ka päris sageli kaasa, kuigi saab ise ka ilusti hakkama. Samas on see käitumine nii armas.

Mustlasplika, Annaliisa on täpselt samasugune nagu sinu laps! Kah tahab, et ma temaga pissile kaasa tulen ja sõna otseses mõttes tal kätt hoian. Ja need koksud-kriimud on miskipärast valusamad ja nuturohkemad kui varem olid!

Aga varsti läheb see üle ja tuleb "ise" tagasi. Ma kätt tal ei hoia pissimise aeg, aga pead tahab õlale toetada ja eks kiitus ka meeldib.

Kas me räägime siis nüüd sinu lapsest või minu lapsest! Annaliisa tahab pead mu õlal hoida siis, kui kakahäda on. See on ju nii raske töö lapse jaoks!

Hommikul läheb Annaliisa jälle lasteaeda. Ehk läheb ka teine bussiga minek sama ilusti nagu läks esimene.

Meie käisime viimati lasteaias eelmisel nädalal esmaspäeval. Sellest saadik haiged Eelmisel nädalal oli laps vanaema juures, kuid sel nädalal jäin ise haiguslehele. Loodan, et reedel saame ehk taas lasteaeda-tööle. Juba hakkab see haiguste periood pihta

siq29 kirjutas:Kas me räägime siis nüüd sinu lapsest või minu lapsest! Annaliisa tahab pead mu õlal hoida siis, kui kakahäda on. See on ju nii raske töö lapse jaoks!

Nad meil ikka nii sarnased.

Ja täna sai neiu kiita kasvatajalt. Lõunaaeg polnud nutnud, kui teistele emad järgi tulid. Hommiku jäi küll nutuga, aga rahunes väga ruttu ja õhtul saime ilusti koju tuldud. Lasi isegi kasvatajaga veidi juttu ajada.
Meil hetkel vitamiinikuur käsil pluss D- vitamiin. Nina on hetkel kahtlane, aga hakkasin rohkem kütma ja aias ka.

Potsatan ka siis oma otsatu murega siia
Piiga juba 23. augustist lasteaias käib. Vahepeal nädala oli tõbine. Mitte kuidagi ei harju Tihub nutta terve päeva, magab max 20-30 min lõunaund, ja sõnaotses mõttes kukub magama ja siis ehmatab ennast üles. Kodus on ka minu külge klammerduma hakanud, öine uni on rahutu ja läbi une otsib mind kogu aja. Käisin ka terapeudi juures, tema soovitab jätkata... ma tõesti ei tea kaua ma suudan, tulen ise lasteaiast nuttes ära, sest tean et pisike nutab seal mind taga püüan hoida ennast optimistlikuna, et Carmen ei tajuks minu kurvastust. Läksime ju suure hurraaga,e i osanud ilmaski arvata seda,e t tal nii raskeks läheb... Oleme proovinud kõike, et issi viib ja toob. Et ma olen temaga koos rühmas mõnda aega, siis ka seda, et lahkun kohe. Tundub, et see viimane variant on siiski halvem, sest kui olin pool tunnikest temaga seal veel, õnnestus tal lausa 1,5h magada ja nuttis vähem.

Kasvataja on ülitore seal. Muretsev ja osavõtlik. Tihti helistab ja küsib õhtul, et kuidas Carmen on? Kas rahunes ja kuidas magas öösel.

MerikeT Ise olen ka nutnud, tean kui halb tunne see on. Ei oskagi midagi soovitada. Kui see toimib, et oled pooltundi seal, siis ehk peakski mingi aja nii tegema ja harjuks paremini. Neiu klammerdub ka ja olen siis proovinud kodus temaga rohkem tegeleda. Mõni öö magabki minu juures.

Carmen mgab iga öö minu kasius kuid jh, siis oli natukene parem, kui ma veidi seal olin koos temaga. Kuid nutta tihkus siiski terve päeva.
Terapeut soovitab jätkata nii nagu seni ja viia kodune režiim kooskõlla lasteaia omaga.
Eks vaatab, kuidas läheb. Homme veel uuesti terapeudi juurde. Ma lihtsalt ei kujuta ette kaua laps nii vastu peab, kui päeval magab 30 min ja öösel 9h

Meil selline lugu, et Miku ei tahtnud täna lasteaeda minna.Eile veel rääkis, et väga tahab kuna täna lasteteater. Kodus nuttis ja ei lasknud riidesse panna. Lasteaias korra puikles vastu kui riideid hakkasime ära võtma aga uksele oli pandud vahva luuletus ja see tegi lapse tuju heaks. Lastaeias ei nutnud.
Ja uus probleem on et üle paari päeva pissib voodisse ei tahaks uskuda et lasteaiast sest tegelikult talle ju meeldib seal. Mikul nüüd oma tuba ja peab seal üksi magama. Vahest sellest või mõlemast uuest asjast kokku.

mitike kirjutas:
Meil selline lugu, et Miku ei tahtnud täna lasteaeda minna.Eile veel rääkis, et väga tahab kuna täna lasteteater. Kodus nuttis ja ei lasknud riidesse panna. Lasteaias korra puikles vastu kui riideid hakkasime ära võtma aga uksele oli pandud vahva luuletus ja see tegi lapse tuju heaks. Lastaeias ei nutnud.
Ja uus probleem on et üle paari päeva pissib voodisse ei tahaks uskuda et lasteaiast sest tegelikult talle ju meeldib seal. Mikul nüüd oma tuba ja peab seal üksi magama. Vahest sellest või mõlemast uuest asjast kokku.

See võib küll olla lasteaiast. Olgugi, et talle seal nüüd meeldib, on see siiski muutus ja nendega harjumine võtab aega (eksole, hea teistele rääkida, ise ainult ei taha sellest kuidagi aru saada ) Ja oma tuba on ka suur samm.


Mina isiklikult ei raatsiks last vist enne kooliminekut oma tuppa panna.Vanem piiga magaski kuni koolini minu kaisus. Veel praegugi küsib nädalas mitu korda kaissu . Mulle ei meeldi see ameerikalik mõtteviis, kus lapsed sünnistsaati oma toas magavad. Ma ei taha kedagi halvustada, ega hukka mõista neid, kes seda pooldavad või seda teevad peace :P
Lihtsalt mulle ei sobi see. Ma ei ta kust on tulnud see ütlus, et võta last sülle nii kaua kui tahab tulla, see aeg möödub kiiresti?! No minu vanem piiga (kohe 11a) (ka õelaps12a) ronib siiani sülle ja küsib ema kaissu. Kuigi see alati võimalik pole, siis need korrad kui see võimalik, teeb see neiu näo alati rõõmsaks.

Aga tänasest lasteaeda minekust nipalju, et juba kodus hakkas streikima - ei tahaaaaa.. ja pisarad olidki lahti. Mina aga teen vaprat nägu ja hästi optimistlikul häälel motiveerin last, et läheme ikka, näitad kasvatajale oma uut mõmmi seljakotti. Kui oled ära söönud, maganud ja õues käinud- tuleb emme järgi. Üüüüääääää.... tuleb ikka kisa. Terve tee, kuni lasteaiani. Jumal tänatud, et meil lasteaaeda vaid 50m on. Ausalt , ei kujutaks pikemat teekonda ette- kus laps kisab terve tee kas autos või bussis . Mõtlesin tagasi sellele ajale, kui jäin veel mõneks minutiks lapsega koos rühma, siis ta magas lõuna ajal vähemalt 1-1,5h, praeguse 20-30 min asemel. Jäin ette ruumi ootama, piiga haaras oma lemmikraamatu ja kaisuka ning läks rühma. Tihkus nutta veidi, kuid kasvataja tuli kohe ja hakkas raamatut uudistama, ning neiu rahuneski. Paar korda veel tuli meelde nutta, kuid siis rahunes. Sain rahuliku südamega minna. Ma vist ikka pean juba enesepärast luurama uksetaga seni, kuni laps rahunenud, suudan ise ka siis normaalsemalt toimida

Sellised lood siis

Ma ka ikka kuulan ukse taga, kui nutuga jääb. Täna nuttis ainult hetkeks ja kõik. Ning kindad leiti üles. Üks probleem vähem ja ei pea koju uusi ostma hakkama.

Meil hetkel polegi võimalust laste teise tuppa magama panna, samas ega vist veel panekski. Hommikul rullib end peale ärkamist minu kõrvale ja nii me koos ärkame. Öösel hea tekki ka kohendada.

Neiu sai taas kasvatajalt kiita, magas pikalt ja tegi kogu kaka potti. Üldse on täna tubli olnud.

Johannes oli ka täna lasteaias väga tubli - magas lõunatudi ilma mähkuta ja jäi täitsa kuivaks

Üldiselt läheb meil iga päevaga asi taas sellesse alguse rütmi, kus emmele tehakse üks imekiire kalli ja siis on juba rühm ja kasvatajad. Aga nüüd on tal peaagu iga päev ka midagi pihus, mida kasvatajale näidata - täna hommikul oli nimelt tal alles koore sees olev kastan ja eile tuli kasvatajale emme-issi täidetud küsitlusleht tagasi anda ning mulle tundub, et sellised asjad mu pojale meeldivad. Ta saab siis ennast olulise ja tähtsana tunda

Ja eks need nutmised jäävad teistel ka vähemaks - vähemalt meie rühmas küll. Üks tütarlaps meil ka tihkub päeva jooksul aegajalt, aga nüüd juba üha harvemini.
MerikeT - ma väga loodan, et teil läheb saa asi ruttu palju paremaks

Meil läheb täitsa hästi lasteaias laps juba laualab kodus veere veere kakku
Ainult mind häirib see, et õhtuti on lapsed koos õues ja suuremad kiusavad kasvatajad aga peavad mokalaata
Eile nägin kuidas üks tüdruk lükkas minu pisikest ja siis kasvataja jooksis mis juhtus

Muidu olen rahul laps on õnnelik tahab ise minna lasteaeda täna kell 6 hommikul oli juba nõus minema aga no ma ei lubanud ütlesin et vaba päev siis ütles oii täna vaba päev aga homme lasteaeda.

Täna hakkasime Carmeniga õue minema, CArmen ajas silmad suureks "ei taha" ... siis ütles "emme tuleb järgi".. siis sain pihta milles asi. Ta mõtles, et peab jälle lasteaaeda minema. Kui ta lõpuks pika veenmise peale aru sai, et ei pea lasteaaeda minema ja et emme-issi koos temaga õue tulevad, oli rõõmu oi kui palju
Kuid terve selle nädala magas ta lasteaaias mitte rohkem kui 30 min ja seda on pagana vähe. Ööuni ka tihti rahutu ja katkendlik...