Mure: laps ronib söögitoolis

Meil kodus puust söögitool, mingeid rihmasid sellel küljes pole. Olen püstihädas - üle paari minuti laps tavaliselt seal paigal ei püsi - tõuseb näiteks püsti ja näitab naerusui, kuidas ta ilma kinni hoidmata seista oskab või ronib suurele lauale, krabab sealt asju või tahab akna najal laua peal püsti tõusta jne. Minu keelamisele laps tähelepanu ei pööra, mehe omale natuke rohkem, aga põhimõtteliselt läheb ruttu ikka oma teed. Enamasti lõpetan söötmise nii, et võtan ta hoopis sülle. Kas kellelgi on olnud sarnast probleemi ja kuidas lahendanud olete?

Pärlike kirjutas:Meil kodus puust söögitool, mingeid rihmasid sellel küljes pole. Olen püstihädas - üle paari minuti laps tavaliselt seal paigal ei püsi - tõuseb näiteks püsti ja näitab naerusui, kuidas ta ilma kinni hoidmata seista oskab või ronib suurele lauale, krabab sealt asju või tahab akna najal laua peal püsti tõusta jne. Minu keelamisele laps tähelepanu ei pööra, mehe omale natuke rohkem, aga põhimõtteliselt läheb ruttu ikka oma teed. Enamasti lõpetan söötmise nii, et võtan ta hoopis sülle. Kas kellelgi on olnud sarnast probleemi ja kuidas lahendanud olete?

Meil ka puidust söögitool ja viimasel ajal ei taha seal püsida. Kogu aeg niheleb ja keerab ja lõpuks tahab välja ronida ... ei oska ka mingit lahendust leida. Samas kui panen suurele toolile istuma ja söödan siis kõik hästi. Aga oma tooli eriti ei fänna enam.

Mul Amanda ronib ise söögitooli, ma luban ka, sest ta hakkas ennem ronima kui kõndima, aga kui on söögiaeg siis istub ilusti (mul rihmad ka toolil aga neid ma ei kasuta), sest ta teab, et muidu tuleb pahandus

Issake, mul laps ei püsi rihmadega tooliski. Kuna rihmad nii suured ja rohkem pingutada ei saa, siis tal on ikkagi nii palju ruumi, et ennast tagurpidi keerata, või kükitada jne. Ilma rihmadeta päris ei kujutaks üldse ette
Aga kas sellele puust toolile ei anna kuidagi mingeid rihmasi aretada külge
Teine asi, et ta mul paigal püsiks on see, et tal omal on ka lusikas käes ja vahepeal lasen tal oma lusikat ka kausi sisse pista. Selline n-ö ise söömise variant talle sobib ja istub ilusti

Minu isiklik arvamus on ka see, et lapsel on mingist vanusest alates igav kui teda söödetakse ja tahaks midagi põnevamat teha.
Meil läks igavaks juba 11kuuselt, sellest ajast saadik sööb Henri üldiselt ise. Mina aitan suppi süüa ja mõnikord toitu kahvli otsa saada. Pudru, püree või kohupiimaga saab ta tavaliselt ise hakkama, ainult lõpus, kui kõht enam nii tühi ei ole, annan ise lusikaga, et kõht ikka täis saaks. Praegu harjutame vahetevahel iseseisvalt tavalisest tassist joomist - tuleb välja küll, aga kui janu kustutatud, kallatakse tass laua peale tühjaks. Ema sõnade järgi olin ma lapsena ise täpselt samasugune olnud.

Ehk siis minu soovitus - laps ise sööma! Koristamist on omajagu, aga positiivseid külgi on kuhjaga.