Laps ja TV

Kui vanalt lubasite oma lapsel hakata telekat vaatama? Ja kas alla 1 aastasel lapsel ei tohiks lubada telekat vaadata? Siiamaani olen ta koguaeg ära pööranud, kui tema pilk teleka peale jääb....või teleka vaatamine ei tee midagi halba?

Mul Liisu vaatas juba enne aastaseks saamist mingil määral telekat ja praegu vaatab ka ikka iga päev natuke, kas tupse, multikaid, kõige suuremate sõprade laule, mõmmi aabitsat või väikest nõida

Need õhukese ekraaniga telekad ja arvuti on võiks öelda, et täiesti ohutud silmadele.

Mina oma lapsel telkut vaadata ei keela, vaatab Lottet ja vahel beebi tv'd

Mina ei keela ka lastele tv-d.

Ma päris vastsündinul ei last telkut passida.
Umbes poole aastasena hakkas ta vahelduva eduga vaatama .
Mul arst rääkis ,et kuni teatud vanuseni pidid imikud nägema ala särisevat pilti .Umbes nagu meie kui antenn on paigast ära ,et pilt virvendab vms.
Ise arvan ,et sellist pilti näevad nad võibolla sellest kineskoobiga ,st stagna aja telkudest.
Meil suur lame ekraan telekas ja kui käisime külas kus oli väike telekas siis poiss ei jagand esiteks matsu väljagi ,et see telekas on või oli pilt tema jaoks halb.Ühesõnaga ta ei tund huvi seda vaadata.
Muidu kinos meeldis talle juba 3 kuuselt olla.

Muidu pidasin alati silmas ,et ta ei passiks üle pea või viltuselt telekat ,et kui vaatab siis aint otse vaates.

Mina pole kumbagil lapsel keelanud telekat vaadata

Meil hetkel televiisor puudub (loobusime sellest peale L-L sündi vabatahtlikult), kuid tulevasse majja on plaanis korraliku ekraaniga eksemplar hankida. Siiski, ma olen kindel, et sellele järgneb kindel kontroll selles osas, mida ja kui palju mu lapsed sealt vaatavad. Minu põhipoint on jälgida just saadete sisu ning seda, et need ei mõjutaks oluliselt lapse psüühikat (meenuvad enda hirmud lapsepõlvest - hirmus vesirott, ping-pongipallidega kivinõid, kõikeõgiv tolmuimeja ja murul käimisest seaks muutumine ). Olen ise suht õrna hingega ja liigpalju mõtlev inimene ning elades ilma televiisorita olen nägema hakanud, kui palju tegelikult minu elu omal ajal mõjutasid need signaalid, mida eri saadetest sain, aga see juba ise teema...

Teised põhjused, miks ma teleri järjepideva vaatamise vastu olen, pean juba otsetsitaatidena tooma, ehkki kõik seal ei pruugi 100% minu arvamusega ühtida. Ma ütlen, et pole siiski telerivihkaja ja ei mõista hukka neid, kes vastupidi on otsustanud ja minu laps vaatab ka külas käies lastesaateid ning vahel harva näitame neid ka arvutist, kuid ma siiski tooksin näiteid raamatust, mis võib ehk mõnele, kes selle küsimuse üle ikka tõsiselt juurdlevad, abiks olla. Mõned nopped raamatust "Laps. Meditsiinilis-pedagoogiline nõuandja":

Miks kahjustab just televisioon nii mõjusalt närvisüsteemi ja meeleelundite arengut?

Telerit vaadates püsib ekraanile suunatud pilk paigal, kuigi pilt seal pidevalt liigub. Laps istub tüüpilises jäigastunud asends teleri ees, sest silmalihaste liikumatus kandub kogu lihaskonnale üle. Nägemisprotsess toimub ebanormaalselt, sest normaalsel nägemisel liiguvad silmalihased äärmiselt diferentseeritult ning pilk siirdub ühel asjalt teisele. Lisaks ei vasta värvid ega proportsioonid tegelikkusele, ruumilisus projitseeritakse tasapinnale. Piltlikult öeldes ei ole ainult silmad, vaid kogu keha justkui "kipsi pandud". Seda asjaolu kasutatakse ravi otstarbel ära silmakliinikus, pannes patsiendid pärast operatsioone tundideks telerit vaatama, sest see on ainus võimalus silmalihaseid tõepoolest paigal hoida. ..... Ent mis toimub siis, kui loendamatu hulk 3-12 aastasi lapsi kogu maailmas vaatab 4-6 tundi päevas telerit just vanuses, kui kehaline aktiivsus ja liikumine etendavad nii tähtsat osa arengu soodustamisel? Kui isegi lähtuda sellest, et laps vaatab telerit "vaid" 2 tundi päevas, siis on ta kaheteistkümnendaks eluaastaks veetnud "kipsis" pea terve aasta.

Ekraanil tajutavat ei töödelda ajus nii, nagu see toimub normaalse, aktiivse nägemisprotsessi puhul, kus vaatamisel pidevalt liikuvad silmad eristavad tajumisel peeni värvinüansse ja ruumisuhteid, kaasates ka teisi meeli. Pealegi ületab ekraanilt tulev infotulv kaugelt lapse vastuvõtuvõime ning suutlikkuse vastuvõetut iseseisvalt läbi töötada. Ta tajub kord üht, kord teist, suutmata sageli tabada seost nähtud piltide ja kuuldud lausete vahel. See omakorda soodustab katkendlikku ja assotsiatiivset mõttetegevust ning nähtu passiivset vastuvõttu, sest eneseaktiivse taju jaoks ei jää ruumi. Aju veel arenevat peente närviühenduste põhistruktuuri mõjutatakse nii, et ajust kujuneb passiivse ja assotsiatiivse mõttetegevuse instrument, mis ei võimalda aktiivset, iseseisvat ja loovat mõttetegevust.

Pärast teleka vaatamist tekib niisama ebaloomulik liikumisrahutus, nagu teleka vaatamine oli põhjustanud ebaloomuliku liikumatuse. See pole tingitud esmajoones vaadatud saate sisust (oli see julm, totter või mõttekas), vaid on niisuguse pealesunnitud liikumatuse tagajärg. Lapsed ei oska pärast teleri vaatamist endaga mõnda aega midagi peale hakata, muutuvad agressivseks, on halvas tujus ning ärrituvad kergesti. Saate võimalikul problemaatilisel sisul on seejuures vaid tugevdav mõju.

Veel sümptomitest ja kogemusi arsti vastuvõtult
*Reeglipäraselt telerit vaatavad lapsed paistavad silma sellega, et
-neil on teiste inimeste suhtes vähene distantsitunne ja tähelepanuvõime,
-neil on raske luua isiklikku kontakti,
-nad teevad meelsasti grimasse ega vaata silma,
-vastavad pealiskaudselt või stereotüüpselt, nende huvi ei ole eriti sügav,
-loevad vähe ja vaatavad meelsamini pilte, enamasti koomikseid,
-suudavad nähtut ja loetut vaevu läbi seedida
-ning on nõrga kontsentratsioonivõimega.
*Telerit vaatavad lapsed kalduvad tarvitama alkoholi, ravimeid ja narkootikume, sest on harjunud saama ergutusi ja hingesisu omapoolse pingutuseta, n-ö nupulevajutamisega.
*Teleri vaatamaine kahjustab tahtearengut, sest istumine ekraani ees pärsib laste muidu aktiivset ja matkivat tegutsemist.
*Uuringud viitavad ilmselgele mahajäämusele kõnearengus.