Räägime vaktsineerimisest

Sellega olen absoluutselt nõus, et vaktsineerimisele tuleks individuaalselt läheneda.
Nagu kõikjal meditsiinis!

Njah see vaktsineerimise teema on tõesti päris keeruline asi Mul omal on käsil just dilemma, et kas lasta laps seagripi vastu vaktsineerida või mitte. Lugesin kõik selle teema postitused läbi ja see asi paneb ikka mõtlema küll. Ma ei tea meditsiinist just palju, nii nagu enamik inimesi, kes seda pole õppinud ja selles teemas oli päris palju selliseid termeneid, mida kuulen elus esimest korda Samas olen mina ka mõelnud igasuguste tõenäosuste peale endale või lapsele mõni hirmus haigus kallale saada. Ja protsent on väga väike, aga see on siiski olemas. Ma olen ise põdenud lapsena mumpsi, siiamaani on meeles veel see jube tunne, kui kael oli peaga ühel joonele (no nii paistes) ja vaevalt sain hingata. Kahel lähisugulasel on õnnestunud miski tuberkuloosi kergem vorm endale hankida ja väga väga pikk ravikuur läbida. On olemas tuttav, kes on põdenud lastehalvatust. Rota viirust (ei teagi täpselt kas eestis sama nimega see viirus aga peaks siis olema ehk kõhugripp) olen kooliajal saanud kolm korda ja minu jaoks on see väga raske haigus, tohutu kõhuvalu, kõhulahtisus ja oksendamine. Samas ei ole ma kuulnud vaktsineerimisega seotud püsivatest tervisehäiretest. Oscaril on pea iga kord peale süsti tulnud palavik või on olnud virilam kui muidu aga need nähud kaovad ruttu ja ei ole võrreldavad näiteks tuberkuloosiga. Mõned aastad tagasi pesi mees käsitsi nõusid ja üks taldrik läks nii õnnetult miskimoodi katki, et tõmbas mehel käe päris korralikult puruks. Väga tõenäoline oli siis saada teetanus (sry, kui ei ole selle haiguse õige kirjapilt) ja kui läks kätt õmblema, siis see teetanuse vastane süst ka ära tehti. Siin riigis on tuberkuloosi vastu vaktsineerimine vabatahtlik ja ma lasin selle ka oma viiepäevasele lapsele tehe. Kuigi lapsel läksid põletikunäitajad veres peale sündi kõrgeks ja oli sellepärast viis päeva haiglas. Pabistasin küll, et lapse organism alles haigusest nõrk, aga tuberkuloos on nii vastik haigus, et lasin ikkagi teha. Meil oli selleks ka näidustus, kuna oleme mehega mõlemad eestlased ja Eesti kuulub riikide hulka, kus on väga tõenäoline omale see tuberkuloos hankida. Nii et minu süda ei luba vaktsineerimisest keelduda.

Mina selel präast uuringi praegu asja, et saaks käekakatsutava põhjenduse vakstineerida või jätta vakstineerimata. Mõrumanstik - hetkel olen mina jõudnud järeldusele, et tuberkuloosi vakstiini tasub teha imikule, kuid see ei välista haigestumist vaid seda, et ei teki ajukahjustusega lõppevat vormi imikueas. Tuberkuloosivakstiinile on kirjeldatud kõige vähem kõrvalmõjusid. Kuid infolehe järgi on mul sügavalt põhjust kahelda
Difteeria, teetanuse, läkaköha (atsellulaarne), poliomüeliidi (inaktiveeritud) ja Haemophilus influenzae tüüp b konjukteeritud vaktsiinis. Ma tegin väljavõtte kõrvalmõjudest, analüüsisin neid ning uurisin pisut nende haiguste kohta, mille võib saada vaktsineerimisega ning no ma ei tea Lugege ise

Vastunäidustused
Infanrix-IPV+Hib vaktsiini ei tohi manustada lastele, kellel esineb ülitundlikkus vaktsiini mõne
komponendi suhtes või inimestele, kellel pärast eelmist difteeria, teetanuse, läkaköha, inaktiveeritud polio- või Hib vaktsiinide manustamist esinesid ülitundlikkuse nähud.
Infanrix-IPV+Hib vaktsiin sisaldab tootmisprotsessis kasutatud aineid neomütsiin, polümüksiin ja polüsorbaat 80. Vaktsiini ei tohi kasutada lastel, kellel on teadaolev ülitundlikkus nimetatud ainete suhtes.
Infanrix-IPV+Hib on vastunäidustatud lastele, kellel on esinenud 7 päeva jooksul pärast eelmist
läkaköha sisaldava vaktsiiniga immuniseerimist tundmatu etioloogiaga entsefalopaatia.
Sarnaselt muude vaktsiinidega tuleb Infanrix-IPV+Hib manustamist edasi lükata lastel, kes põevad rasket ägedat palavikulist haigust. Väiksema infektsiooni esinemine ei ole vastunäidustuseks

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Sarnaselt teistele süstitavatele vaktsiinidele võib vaktsineerimise järgselt harva tekkida anafülaktiline reaktsioon, seetõttu on vajalik järelevalve ja käepärast peavad olema vajalikud ravimid.
Kui mõni järgnevatest ilmingutest on esinenud ajalises seoses DTP-sisaldava vaktsiini manustamisega,[/size][/size] [size=12]tuleb hoolikalt kaaluda järgmise läkaköha komponenti sisaldava vaktsiini annuse manustamist:
- kui lapsel on esinenud 48 tunni jooksul pärast eelmist läkaköha komponenti sisaldavat
vaktsiini manustamist:


kõrge palavik (üle 40°C rektaalsel mõõtmisel)
teadvusekadu või šokk (hüpotooniline-hüporesponsiivne episood)
jätkuv nutt, kestusega üle 3 tunni
krambid koos palavikuga või ilma (kuni 3 päeva jooksul vaktsineerimisest)
Nagu kõigi vaktsineerimiste puhul, tuleb hoolikalt kaaluda riski-kasu suhet enne Infanrix-IPV+Hibmanustamist või manustamise edasi lükkamist, kui teie imik või laps kannatab tõsise neuroloogilise haiguse uue alguse või progressiooni all.
Võib esineda olukordi, nagu läkaköha suur esinemissagedus, kus vaktsineerimisest oodatav kasu
kaalub üle võimaliku riski, eriti kui sümptomid pole seotud püsivate järelnähtudega.
Vaktsiini Hib koostisosa ei kaitse Haemophilus influenzae muudest serotüüpidest tingitud haiguste ning muudest mikroorganismidest tingitud meningiidi vastu.
Vaktsineerimise vastunäidustusteks ei ole anamneesis olnud febriilsed krambid ega krampide,
Vastsündinu Äkksurma Sündroomi (SIDS) ning DTP, IPV ja/või Hib vaktsineerimisjärgsete
kõrvalnähtude esinemine perekonna anamneesis.
Inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) infektsiooni ei peeta Infanrix-IPV+Hib vaktsiiniga
vaktsineerimise vastunäidustuseks.
Vaktsiini manustamine immuunsupressiivravi saavatele või immuunpuudulikkusega patsientidele võib jääda toimeta.
Pärast Hib vaktsiinide süstimist on täheldatud kapsulaarse polüsahhariid antigeeni eritumist uriiniga. Seega võib 1…2 nädala jooksul pärast vaktsineerimist osutuda antigenuuria testid Hib infekstiooni diagnoosimiseks valepositiivseks.
Võimalikku apnoe riski ja vajadust respiratoorse seire järele 48-72 tunni jooksul peab kaaluma
manustades esmase immuniseerimise seeriat väga enneaegsetele imikutele (sünd ≤ 28 raseduse nädal)ja eriti neile kellel on eelnevalt täheldatud respiratoorset ebaküpsust.
　
4.8 Kõrvaltoimed

Kliinilised uuringud
Alltoodud ohutusprofiil põhineb enam kui 3500 uuringus osaleja andmetel.
Nagu on täheldatud DTPa ja DTPa-d sisaldavate kombinatsioonide puhul, teatati paikse reaktiivsuse ja palaviku esinemissageduse suurenemisest pärast revaktsineerimist Infanrix-IPV+Hib\'iga esmase vaktsineerimise suhtes.

Kõrvaltoimete esinemissagedused on ära toodud järgmiselt:
Väga sage (1/10)
Sage (1/100 kuni 1/10)
Aeg-ajalt (1/1000 kuni 1/100)
Harv 1/10 000 kuni /1000)
Väga harv (harvem kui 1/10 000)
Infektsioonid ja infestatsioonid
Aeg-ajalt: ülemiste hingamisteede infektsioon
Vere ja lümfisüsteemi häired
Aeg-ajalt: lümfadenopaatia
Ainevahetus- ja toitumishäired
Väga sage: söögiisu kaotus
Psühhiaatrilised häired
Väga sage: ärrituvus, ebanormaalne nutt, rahutus
Närvisüsteemi häired
Väga sage: unisus
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Aeg-ajalt: köha, bronhiit, rinorröa
Seedetrakti häired
Sage: kõhulahtisus, oksendamine
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt: lööve, urtikaaria
Harv: sügelus, dermatiit
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Väga sage: süstekoha reaktsioonid, nagu valu ja punetus, paikne turse süstekohas, palavik ([size=12]alla 38,0 °C)
Sage: süstekoha reaktsioonid, sealhulgas induratsioon, paikne turse sütekohas
Aeg-ajalt: palavik 39,5 °C, kurnatus, süstitud jäseme difuusne turse, mis mõnikord haarab
kõrvaloleva liigese
Turustamisjärgne periood
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired:
Apnoe Uneapnoe
Vere ja lümfisüsteemi häired:
Trombotsütopeenia
Immuunsüsteemi häired:
allergilised reaktsioonid (sealhulgas anafülaktilised ja anafülaktoidsed reaktsioonid)
Närvisüsteemi häired:
Krambid (palavikuga või ilma), kollaps või šokilaadne seisund (hüpotoonilis-hüporesponsiivne
episood)
Naha ja nahaaluskoe häired:
Angioneurootiline turse
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:
Kogu süstitud jäseme turse, süstekoha villid

Analüüs
Vakstiin annab äärmiselt palju erinevaid kõrvaltoimeid. Osad võivad olla eluliselt ohtlikud, eriti tingimustes, kus nende kohta midagi ei tea või ei oska oodata.
Anafülaktiline reakstioon- tavaliselt on järjekord ukse taga ning peale torget pannakse laps kähku-kähku riidesse ning lahkutakse haiglast.Laps pannakse kas vankrisse kus teda 100% ajast ei jälgita, kuna jälgitakse liiklust ja/või vesteldakse kaaslasega. Teine vimalus on, et laps pannakse turvahälliga tagaistmele ning sõiddu ajal puudub ülevaade sellest, mida laps seal teeb ja kuidas ennast tunneb. Mul puudub hetkel ino, kui kiiresti see reakstioon tekib, kuid juhul, kui see ei teki haiglas oleku aja jooksul, siis võib vabalt juhtuda, et koju jõudes leitakse vankrist või hällist surnud laps.

Krambid - selle ajal laps ei hinga. esinemissagedus on suurim 6 kuu ja 4 eluaasta vahel. Selle kutsub esile kõrge palavik. kui tekivad krambid

Apnoe - une ajal hingamine katkeb. Aladiagnoositud haigus. Hällisurma põhjusena on see ära toodud. Hällisurmi esineb kõige rohkem 3-4 kuustel lastel ja juhuslikult just siis saavad lapsed 2 seda vakstiini! Hällisurmi esineb Põhjamaades 0,6 1000 imiku kohta ehk 60 last 100 000st kuni 1 aastasest lapsest. Lääneriikides on see näitaja lausa 24 last 1000st inimkust ehk 2400 imikut 100 000st imikust!
Guillan-Barre sündroom oli ära toodud 4 komponendiga vaktsiini juures. Esinemissagedus on 1-2 juhtu 100 000 inimese koht. Tunnuseks on jäsemete nõrkus ning haige võib vajada hingamisabi. Paranemine kestab 3-12 kuud.
Juba ravimi infoleht ütleb, et tuleb kaaluda riski-kasu suhet eh teisisõnu pole tegu ohutu tootega!
Väga paljud kõrvaltoimed viitavad sellele, et vakstiin kahjustab närvisüsteemi ja aju:

1. ensefalopaatia
   
2. riskantne, kui on tuvastatud neuroloogilisi haiguseid
   
3. ärrituvus, ebanormaalne nutt, rahutus
   
4. unisus
   
5. apnoe
   
6. krambid (hapniku puuduse tagajärjel võib tekkida ajukahjustus, kõrgepalavik samuti ei tee head)
   Lisaks on eluohtlikud anafülaktiline reakstiion, 40 kraadine palavik ning Guillan-Barre sündroom
   

Minu poeg reageeris vakstiinile allergiaga, kuid mind naerdi välja. Peale 4,5 kuuse 5-vakstiini läks poiss kõhust kinni - 5 päeva ei kakanud ning kui kakama hakkas, siis oli see vedel ja roheline ja plaju kordi päevas. Helistasin peale 10 päevast kõhulahtisust infotelefonile, kust mulle soovitati lapsele Enteroli anda. Enterol on pärmseened ja ei tohiks midagi halba teha, kuid Ramsus hakkas selle peale oksendama ja nii ägedalt, et ostustasin kiirabi kutsuda ja nakkushaiglasse minna. Vastvõtus naerdi mind välja, öeldi, et Enterol küll kellegile paha ei tee, et absurd ja jama. Proovisin seda veel kord ning taas hakkas ta oksele. Nüüd lugesin infolehti ning mis tuli välja - vakstiin, mida ta sai, on tehtud pärmseente kultuurile! Loogiline, et laps reageeris nagu mürgitusele - kõhulahtisuse ja oksendamisega, et sellest võimalikult ruttu vabaneda! Ainult et haiglast saime veel Noro viiruse ja haigus venis eriti pikaks. Lõpuks sai Rasmus allergia ka Protexin Restorele, kuna need ju bakterid. Ka minu raviarst ütles, et ilmselt oli haiglassetuleku põhjus milleski muus, sest ükski analüüs alguses vastust ei andnud!

Vakstiini testiti 3500 peal ja saadi märkimisväärne hulk kõrvaltoimeid. Haigestumust nendesse haigustesse mõõdetakse 100 000 inimese kohta. Lihtne loogika ütleb, et seda vakstiini oleks ka pidanud vähemalt 10 000 peal testima, et saada usaldusväärseid tulemusi, mis oleks vastavuses haiguse enda juhtudega. Minu hinnangul on risk saada mõnda äramärgiut tüsistust suurem, kui saada mõni nendest haigustest.

Väga hea, et oled välja toonud vastunäidustused ja kõrvaltoimed.
Kui keegi selle veel kokkuvõtvalt maakeelde paneks ,oleks super!

Mis on tundmatu etioloogiaga entsefalopaatia?
Mida täpsemalt kujutab endast anafülaktiline reakstioon ?
Milisest vaktsiinist täpselt sa räägid viimses postituses?

Kas pole v6imalik et k6hulahtisuse sai su laps hoopis seet6ttu, et see viirus oli parasjagu just liikvel?

Ja palun paranda need sized sealt vahelt ära.

nii palju kui ma leidsin, panin lingid terminite juurde, et oleks võimalikult mmugav.

Vaata ma parandasin oma posti veel kysimustega.

Iirlane kirjutas:Väga hea, et oled välja toonud vastunäidustused ja kõrvaltoimed.
Kui keegi selle veel kokkuvõtvalt maakeelde paneks ,oleks super!

Mis on tundmatu etioloogiaga entsefalopaatia?
Milisest vaktsiinist täpselt sa räägid viimses postituses?

Kas pole v6imalik et k6hulahtisuse sai su laps hoopis seet6ttu, et see viirus oli parasjagu just liikvel?

Ja palun paranda need sized sealt vahelt ära.

Iirlane - seal on ju ära toodud nimekirjas ja kuna see juhtus 3 korda, siis mul pole põhjust kahelda. Sama juhtus Pärlikesega - laps sa mitu korda bronhiidi ja ka vaktsineerimisega seonduvalt. Igal juhul on põhjust kahtlustada seda.

Minu laps on üksikjuhtum ja ei olnud minu postituse peamõte. Üldiselt ma usun fakte, mitte seda, mida keegi usub või mitte. Mul ei ole põhjust kahelda vakstiini infolehes ära toodud võimalikule kahjule organismile, kuna vakstiinide tootja on huvitatud, et tema toodet ostetaks ja kasutataks. Ilmaasjata ei pane nad sinna midagi kirja.

sain õigesse kohta

Ma ei tea nüüd ütelda, et mu laps sa bronhiidi vaktsineerimisega seonduvalt, küll aga leian, et vaktsineerimise tulemusel nõrgenenud immuunsüstemi tõttu lõi see häda ilmselt välja küll. Kui sellel aga on allergiline alus (mida ilmselt võime minu haigusi silmas pidades kahtlustada), siis ma julgen kahelda, et ilma vaktsineerimata see kunagi avaldunud poleks.

Ma sain selle nüüd sinna esimese juurde lisatud ja ei ole enam segadust.

Pärlike kirjutas:Ma ei tea nüüd ütelda, et mu laps sa bronhiidi vaktsineerimisega seonduvalt, küll aga leian, et vaktsineerimise tulemusel nõrgenenud immuunsüstemi tõttu lõi see häda ilmselt välja küll. Kui sellel aga on allergiline alus (mida ilmselt võime minu haigusi silmas pidades kahtlustada), siis ma julgen kahelda, et ilma vaktsineerimata see kunagi avaldunud poleks.

Olen sinuga 100% nõus! Just nii ongi, et vaktsiin ise ei tekita bronhiiti, Rota viirust jne ,vaid see on konkreetselt seotud vaktsineerimisest tingitud ajutisest immuunsuse langusest.

Kirjutan hiljem terminid ka lahti.

Kiiruga saan öelda, et anafülaktiline šokk on allergiline šokk

Ja šokk ise on mitmeteguriline vereringehäire ning põhimõtteliselt kui nüüd proovida hästi maakeeli öelda, on see umbes nii, et rakud ei sa enam hapnikku ja muid vajalikke aineid piisavalt kätte ja sellele järgnevad siis vastavad reaktsioonid, nagu teadvusekaotus vms kuni sellen, et võib ära surra. Anafülaktiline šokk on siis põhjustatud tugevast reaktsioonist allergeenile ja see on küll õige, et see vajab väga kiiret tegutsemist. Just selliste reaktsioonide vältimiseks on tugevatel allergikutel süstlad või "piibud" vms, mida nad kaasas kandma peavad, et kiiresti manustada neid saaks. Anafülaktilise šoki võib tegelikult esile kutsuda ka mesilasehammustuse allergia või mis iganes muu nii, et tegelikult pole see kindlasti ainult vaktsiinidega kaasnev kohutav kõrvalmõju.

Ma pole tulihingeline vaktsiinide pooldaja (lähenen sellele ettevaatlikuse ja kaine mõitusega, meditsiinilise kogemusega) aga tahan siin kohal meelde tuletada, et kas on ikka tark tegu teisele inimesel sisendada oma veendumust ja sellega teise inimese otsust muuta?!
Eriti kui tead ainult ühte mündi poolt!
See oleks suur vastutuse võtmine!

Pärlike rääkis šokki termini väga ilusti lahti. Ja mulle meeldib, et rääkisid ka sellest, et anafülaktilinešokk võib tekkida muudelgi põhjustel kui vaktsiin.

Anafülaktiline šokk on peaaegu kõikide ravimite kõrvaltoimete nimekirjas!

Sattusin kogemata sellele. Seal kirjeldatakse koledaid lugusid selle kohta, kuidas lapsed on vakstineerimise järgselt surnud

Haigused, mille süüdlasteks arvatakse olevat vaktsiinid. Allikas

Mida pikemaks venib vaktsineerimisprogramm, seda rohkem registeeritakse maailmas raskeid autoimmuunhaigusi, ajukahjustustega lapsi, allergiaid. Hoolimata meditsiini arengust, jäävad inimesed aina põduramaks ja haigemaks.
Astma, allergiad, autism, vähk, leukeemia, reuma, suhkruhaigus, hällisurm - nende kõikide (üheks) põhjustajaks peetakse vaktsineerimist.

AUTISM
Autism on kompleksne haigus, kahjustades lapse aju, immuunsüsteemi ja seedetrakti. Kui 1960ndail esines autismi 1 lapsel 10 000st, siis aastal 2000 1-l lapsel 200st, piirkonniti isegi 1-l 132st. Enamasti avaldub autism umbes pooleteiseaastastel lastel ja tihti juhtub see pärast leetrid/mumps/punetised (LMP/MMR) vaktsiini manustamist.
Selles vaktsiinis peetakse ohtlikuks nii elavhõbedat kui leetriviirust. Autismi ja elavhõbedamürgituse sümptomid langevad kokku peaaegu 100%liselt. (Tuletame meelde, et pooleteistaastase lapse organismis on juba enne kolmikvaktsiini ohtlik kogus elavhõbedat.) Elavhõbe kahjustab just neid ajupiirkondi, mis autistlikel lastel korralikult ei funktsioneeri, nimelt väikeaju, aju mandelkeha e amügdala ja hipokampus.
Parimaid tulemusi autismi ravimisel on saavutanud need arstid, kes ravivaid autismi kui elavhõbedamürgitust, st kõigepealt puhastavad lapse organismi elavhõbedast.

Arstid on leidnud, et tõenäosus autismi jääda suureneb,

• kui perekonnas esineb autoimmuunhaigusi. Kui neid põeb ema, siis on lapsel 8,8 korda suurem tõenäosus jääda autismi,
  
• kui lapse ema on reesusnegatiivne ning saab raseduse ajal Rho (D) immunoglobuliini,
  
• kui ema vaktsineeritakse LMP-ga vahetult enne rasestumist, selle ajal või sünnituse järgselt.
  

(Autismist loe pikemalt dr. Stephanie Cave, MD, FAAFP raamatust “What doctor may not tell you about children’s vaccinations”. Dr. Cave on ise arst, kel on autislike laste kliinik.)
Hällisurm (SIDS) ja difteeria/teetanus/läkaköha (DTL) vaktsiin.
Esimesed andmed, et läkaköha komponent vaktsiinis põhjustab ajuturset ja kroonilisi ajukahjustusi ning võib põhjustada surma, ilmusid juba 1930ndatel aastatel.
1933.a ilmus Taani arsti Madseni artikkel, kus ta kirjeldas kaht beebit, kes kohe pärast DTL süsti surid. Aastate jooksul ilmus uusi samalaadseid uurimusi, kuid kogu see aeg jätkus ka miljonite laste vaktsineerimine DTL-ga.
Austraalia arst ja teadlane Viera Scheibner oli esimene, kes leidis põhjaliku ja tõestatud seose DTL vaktsiini ja hällisurma vahel. Uurides hällisurma põhjuseid (kahtlustamata tollal üldse vaktsiine), konstrueeris Scheibner koos abikaasaga spetsiaalse aparatuuri, mis registreeris beebide hingamisrütmi muutused. Oma suureks üllatuseks avastasid teadlased seaduspära, kuidas pärast vaktsineerimist hakkasid beebidel rasked hingamishäired ja -seisakud, mis kulmineerusid 16-l päeval suure kriisiga, kus osa beebisid suri.
Kui teadlased võrdlesid oma uurimistulemusi teiste registreeritud surmajuhtumitega DTL vaktsiini tagajärjel, siis leidsid nad sama seaduspära.
Dr. Schreibner on veendunud ja ta on seda korduvalt oma raamatute ja uurimustega tõestanud, et vaktsineerimine on peamine hällisurma põhjustaja.
Teda on tema järelduste pärast taga kiusatud ja püütud tema tööd igati mustata. Kuna aga tema uurimistöö põhineb meditsiinikanalites ametlikult publitseeritud artiklitel - ta nimelt väidab, et kõik andmed vaktsineerimise kahjulikkusest on juba aastakümneid kättesaadavad, lihtsalt need on maha vaikitud - siis on tema tulemusi väga raske ümber lükata. Seetõttu ongi rünnatud tema isikut, internetis on mitu tema mustamisele pühendatud lehekülge. Austraalias aga aitas tema töö lõpu teha kohustuslikule DTL vaktsineerimisele.

(Dr.Schreibneri uurimistööst loe raamatust Viera Schreibner, PhD ‘Vaccination. 100 Years of Orthodox research shows that vaccines represent a Medical Assault on the Immune System’. Raamatus on toodud graafikud, kust on näha, kuidas pärast vaktsineerimist beebide hingamisrütm muutub ebakorrapäraseks.)

Näide. Kui Jaapanis lükati vaktsineerimise algus 2 kuult 2le aastale, kadus selles riigis hällisurm. Kui hiljem taas katsetati 3kuuste vaktsineerimist, ilmusid välja ka hällisurmad. Jaapani väikelaste suremus on üks madalamaid maailmas, USA see-eest (kus on kohustuslik vaktsineerimisprogramm) on see kusagil arengumaadega samal tasandil. Alates 1950ndatest aastatest on USA väikelaste suremus ainult kasvanud.

Issand, Eda, et sa ka ei väsi!

babyapple kirjutas:Ma pole tulihingeline vaktsiinide pooldaja (lähenen sellele ettevaatlikuse ja kaine mõitusega, meditsiinilise kogemusega) aga tahan siin kohal meelde tuletada, et kas on ikka tark tegu teisele inimesel sisendada oma veendumust ja sellega teise inimese otsust muuta?!
Eriti kui tead ainult ühte mündi poolt!
See oleks suur vastutuse võtmine!

Kuidas seda mõista? Ma võstin väljavõtte infolehelt ja panin juurde oma küsimused, kahtlused, mis mul selega seoses tekkisid. Kõike ei saa korraga käsitleda, mina lihtsalt alustasin vaksiinide vastuargumentidest. Neid tuleb hoolega kaaluda, nii nagu seda ka infoleht käseb teha!

Igaüks on oma otsuse peremees ja vastutab selle eest ise. Keegi ei saa öelda, et Eda käskis mitte vakstineerida, ajupesi või midagi taolist! Kes ei taha, see ei loe, kes tahab, sellel on võimalus näha ka mündi teist külge, mida sina tahad maha vaikida ja soovitad mitte üldse pilku sinna heita

Ma ei väsi enne, kui olen kõigile küsimustele vastuse saanud ning saan jälle öörahu tagasi. Mina ei ole pinnapealne käegalööja, kes teeb nii nagu kõik teised! Mina teen nii nagu mina õigeks pean ja punkt. Keegi ei ütle, et ma oma uurimise lõpus ütlen, et jah, kasulikum on vaktsineerida, kuid hetkel ma ei ole selles kindel!
Ja sina tohid oma veendmust sisendada? Selles osas on küll pada ja katel ühe mustad.
Mina olen oma arvamusi ka faktidega põhjendanud, olen viidanud alati allikale, kust ma info hankinud olen, nii et igaühel oleks võimalus kontrollida ja ise otsustada, kas allikas on usaldusväärnevõi mitte. Minu eesmärk pole kedagi veenda, igaüks vastutab enda ja oma laste eest ise ja otsused langetab ka ise. Minu elu see ei muuda, kui teised vaktsineerivad või jätavad selle tegemata.

Ja kõikide ravimite infolehel võib ju olla anafülaktiline shokk kirjas, kuid see ei tähenda seda, et see oleks pelgalt infomüra, mida võib ignoreerida. Minu mure lähtekoht oli see, et inimesed ei ole võimalusest teadlikud ja arstid peavad tõenäosust olematuks ning saadavad inimesed südamerahus minema. Ka need lapsed, kellel on esineneud allergiat! Ükski ravim pole ohutu - mürk või ravim, sõltub kogusest. See kogus on inimestel erinev. Keda huvitab, siis Mürk või ravim arikkel ütleb, et iga ravim on kehavõõras aine, millest organism üritab lahti saada ning igaühel on effektiivkogus erinev ning sõltub paljudest teguritest.

eda21 kirjutas:..mida sina tahad maha vaikida ja soovitad mitte üldse pilku sinna heita

Minu varjata ja maha vaikida pole siin küll midagi!

Selleks on sul oma perearst ja pereõde, kes selle kohast infot peab andma ja sinu küsimustele vastama!
Minu meelest on just need õiged allikad alginfo saamiseks, mitte anonüümsed ja ühetaolised netileheküljed.
Oled sa kunagi pööranud tähelepanu sellele, kes on vaktsiinivastased? Millega need inimesed tegelevad, milline on nende taust?
Minul ei tekki anonüümsete inimeste vastu usaldust. Ka inimeste vastu, kelledel pole adekvaatset tausta, et teha põhjendatud ja õigeid otsuseid.

Mõjutamisest ka - emade mõjutamiseks on kõige parem viis emotsioonidest nõretavad hirmulood (ja jaa, just nii nad paistavad ja nii on need ülesse ehitatud)
Iga ema on oma lapse pärast mures ja tahab talle parimat ja alusetu ning tahtlik hirmu külvamine lausa lubamatu.

Ma soovin vaid ühte, et inimese otsus oleks küpse ja põhjendatud.
Ja selle pärast ma PALUN, et see teema ei koosneks mitte emotsioonidest ja hirmujuttudest, vaid et see arutelu oleks siin ainult kaine ja konkreetne.

babyapple kirjutas:

eda21 kirjutas:..mida sina tahad maha vaikida ja soovitad mitte üldse pilku sinna heita

Minu varjata ja maha vaikida pole siin küll midagi!

Selleks on sul oma perearst ja pereõde, kes selle kohast infot peab andma ja sinu küsimustele vastama!
Minu meelest on just need õiged allikad alginfo saamiseks, mitte anonüümsed ja ühetaolised netileheküljed.
Oled sa kunagi pööranud tähelepanu sellele, kes on vaktsiinivastased? Millega need inimesed tegelevad, milline on nende taust?
Minul ei tekki anonüümsete inimeste vastu usaldust. Ka inimeste vastu, kelledel pole adekvaatset tausta, et teha põhjendatud ja õigeid otsuseid.

Mõjutamisest ka - emade mõjutamiseks on kõige parem viis emotsioonidest nõretavad hirmulood (ja jaa, just nii nad paistavad ja nii on need ülesse ehitatud)
Iga ema on oma lapse pärast mures ja tahab talle parimat ja alusetu ning tahtlik hirmu külvamine lausa lubamatu.

Ma soovin vaid ühte, et inimese otsus oleks küpse ja põhjendatud.
Ja selle pärast ma PALUN, et see teema ei koosneks mitte emotsioonidest ja hirmujuttudest, vaid et see arutelu oleks siin ainult kaine ja konkreetne.

Arstid-õed. Mulle ei ole nad infot andnud. Kui küsisin, et mis reaktsiooni peale süsti oodata on, siis kehitati õlgu, ainult süstekoha tursest ja punetusest räägiti ja punkt. Neil pole selleks aega ja ilmselt ei ole nad ka kõigi apsektidega kursis. Ja mida rohkemat nad oskaksid rääkida kui see, mis infolehel kirjas on? Ja iga infot tuleb analüüsida. Minu lingid selle infolehe juures olid valdavalt kõikidele muudele allikatele, kui vastaste koduleheküljed. Seega 90% infost ei olnud võetud kusagilt suvalislet anonüümsetelt inimestelt vaid oligi ohtude üle arutlev. Pealegi suudab õde anda vaid killukese infot võrredles sellega, mis inimene ise suudab hea tahtmmise kõrval läbi lugeda ja sedasi on võimalik ka rahulikult analüüsida.
Teiseks, kui sul laps sureks näiteks vakstineerimise tagajärjelt, kas sa siis paneksid oma loo alla nime, kontaktid ja muud väga personaalset infot? Ega vist.. Tahad sa tõesti öelda, et kõik on olnud mingi 1 inimese haige fantaasia? Ja see link ei olnud ka mul mingi peaidee.
Ja huvitav on see, et haigustega võib hirmurada küll ja neid hullemaks rääkida, kui need tegelikult on. Vaktsiinitootjate poolt koostatud materjalid hirmutavad vaid näiliselt suurte numbritega, räägitakse ainult haiguse olemusest, kuid mitte sellest, millistel tingimutel on võimelik haigestuda, kuidas siis käitutakse, kui inimene on juba haigestunud, millised on ravivõimalused, kui suur on tõenäosus, et inimene ellu jääb või mingi jäävkahjustuse üldse saab. Tervikust räägitakse vaid killukest...

Kõik sinu poolt ülespandud artiklid olid hirmutamise eesmärgiga kirjutatud, kuid kui pisut analüüsida asja. Oli võetd ette 1 kool, kus ei vakstineeritud ja inimesed haigestusid. Kuid ei olnud kontrollgruppi. Kui oleks olnud mõni teine kool, kus oleks olnud peamiselt vakstineeritud inimesed ja mõni haige sinna läinud sis oleks saanud hinnta, kui palju vakstiin ikkagi kaitseb. Nigeeria loost oli juba juttu. Võltsitud andmetega uuring - kui 1 oli siis see ei täheda, et ka kõik teised on võltsinud. Kui palju on võltsitud tulmeustega vaktsiini poolt rääkivaid uuringuid? Seda ei tea keegi, kuna seal taga liiguvad väga suured rahad. Uuringud, kus pole tulemust ei proogi tõene olla, sest võib olla ei osatud lihtsalt õigesti uurida. Kindlasti on usaldusväärsem see uuring, kus hüpotees leiab kinnitust või leitakse mõni muu avastus. See leetrite puhang Suurpritannias on ka naljanumber. Kõva puhang, kui 58 miljonist haigestub tervelt 971! Kas see pole mitte hirmutamine? Läbi ajaloo on surnud 200 miljonit inimest. Mis see number meile ütleb? Kui maailmas hetkel elab ligi 7 miljardit inimest... Need numbrid on kõik ainult hirmutamiseks sinna pandud, sest kui suhtarvudesse panna, siis on kõik need täiesti marginaalsed. Samas kui võtta, et Inglismaa on lääne-euroopa riik, siis täiesti ametliku infonakali järgi sureb 24 imikut 1000 imikust lihtsalt teadmata põhjusel hällisurma! See on näitaja! Kas siis on nii, et kogu maailmatõde seisneb vaid ametlikus tunnistamises?

Aga nagu ma juba enne mainisin, siis pole ma ju lõpetanud uurimist vaid alles alustasin seda. Mul oli plaanis panna pikkamööda info haiguste, nende täpse kirjelduse, selle kohta, kuidas haigestuatakse, kuidas ravitakse, kui suur osa sureb, kuidas veel on võimalik end kaitsta. Samas tahtsin uurida, mida need lisaained endast kujutavad, millistes kogustes need on ohtlikud, mida need põhjustavad jne. Tahstin, et iga vasktiini kohta oleks terviklik info üleval. Kuid ma teen seda nüüd omaette, oma arvutisse, kuna liiga palju aega ja energiat kulub siin tühisele kemplusele. Kuna minule on kasu alla 0, pakub vaid nördimust, et hakatakse kinni vaid ebaolulisest ning otsest analüüsi ja kaasamõtlemist ei toimu. Minul pole enam mõtet siia postitada.

On suur rõõm kuulda, et sa oled lõpuks otsustanud seda uurimust endale teha. Selline ongi õige lähenemine ja edu sulle selles. Oma veendumusi on mõistlik avalikult hõisata alles siis kui need on küpsed ja adekvaatsed.
Tore, et sa panid siia infolehti kõrvaltoimetega. Aga ka siin peaksid sa oma töö lõpuni tegema ja mõisted lahti seletama.
Mulle ei meeldi üksikute inimeste anonüümsed lood a la "vaadake, mis vaktsiin minuga tegi".
Kui sa oled skeptiline vaktsiinide suhtes, pead olema sama skeptiline ka sarnast lugude suhtes (mis muide vajab head kogemust ja kainet mõistust, jättes emotsioonid kõrvale). Alles siis saad sa adekvaatseid järeldusi teha.
Haiguste kirjeldust ja selle esinemissagedust ning emotsioonidele rõhuvate lookeste kopeeringud anonüümsetelt autoritelt, pole mitte tepski võrreldavad.
Mina usun teaduspõhist meditsiini!

Edu ja kainet meelt!

Ma panin lingid juurde nende mõistete juurde, mida mia enne ei teadnud või mis mind huvitas. Igaüks võib ise ka juurde otsida, kui ta ei tea midagi.

Ülikooli õppejõud andsi mulle sellise lehekülje aadressi, kus on koondatud väga suur hulk infot vaktsineerimisest, haigustest jne

16.12 (homme kell 18-20) ja 18.01 toimub seminar "Vakstineerimise alternatiivid
Ilmunud on Raamat Vaktsineerimise alternatiivid ja 2010 aastal ilmub 400 lkline raamat Vakstineerimine Varjatud tõde

Teadlane: vaid üksikutes vaktsiinides on elavhõbedat!

Tartu Ülikooli dotsendi kinnitusel on elavhõbedaühendit lisatud vaid kahesse Eestis kasutusel olevasse vaktsiini ning neis olev kogus pole organismile ohtlik, sest keha väljutab selle väga lühikese aja jooksul. Tartu Ülikooli peremeditsiini õppetooli dotsent Marje Oona sõnas, et säilitusainena on väikeses koguses etüülelavhõbedaühendit vaid kahes kõigist Eestis praegu kasutusolevatest vaktsiinidest. «Ühendit on kahest kasutuselolevast pandeemilise gripi vaktsiinist ühes - 2,5 mikrogrammi Pandemrixis. Celvapani-nimelises uue gripi vaktsiinis üldse etüülelavhõbedat ei ole,» kinnitas Oona.
Mitte üheski riikliku immuniseerimiskava alusel lastele tehtavas vaktsiinis elavhõbedaühendeid ei ole. «Kõigist ülejäänud Eestis praegu kasutusel olevatest vaktsiinidest on etüülelavhõbedaühendit vaid ühes täiskasvanutele mõeldud difteeria-teetanuse vaktsiinis Imovax dT Adult, kui see on mitmeannuselise viaalina,» rääkis ta, lisades, et ka seal on ühendit väga väike kogus, 25 mikrogrammi ehk miljondikku grammi. «Sellisel etüülelavhõbedakogusel mingeid toksilisi toimeid täheldatud ei ole,» kinnitas Oona. Oona selgitas, et etüülelavhõbe on keemiline ühend, mille poolväärtusaeg pole pikk, mis tähendab, et igas vanuses inimeste organismist viiakse see välja vähem kui nädalaga ning see ei kuhju.

Kalas teine ühend
Tavaliselt vaktsiinide elavhõbedakogustest rääkides võrdluseks toodavas tuunikalas on aga teine ühend - metüülelavhõbe.
«Tuunikalas - ja igas muuski toidus ja joogis - on veidi metüülelavhõbedat, mille väljutamise aeg on oluliselt pikem, 40-50 päeva ning mis on ka etüülelavhõbedaga võrreldes toksilisem,» selgitas dotsent. Metüülelavhõbedat on eri toitudes ja jookides erinevates kontsentratsioonides ja kalades on seda suhteliselt rohkem. «Näiteks rinnapiimas on metüülelavhõbedat maailma eri piirkondades läbi viidud uuringute andmetel keskeltläbi 0,5 kuni 3 mikrogrammi liitris, tuunikalas keskeltläbi 12 mikrogrammi saja grammi kohta.» «Kuid igapäevaselt mõne mikrogrammiliste koguste kaupa organismi sattuval metüülelavhõbedalgi toksilist toimet ei ole, sest ka see ühend väljutatakse sapi ja väljaheitega ning nendes annustes ta ei kumuleeru,» rahustas Oona.


Allikas: www.postimees.ee

Õnneks on tõesti seda elavhõbedat kasutatud vaid tootmisprotsessides, kuid ega selle pärast vasktiinid veel ohutud ei ole. Ohtlikuks muudavad need viirused ja bakterid mis seal sees on ja võõrvalgud ning ka muud lisaained nagu alumiinium, mis on neurotoksiin.
Ka vakstiini infolehetedel on puudulikult informatsiooni. Ja tegelikult teevad ohtlikuks nende vakstiinide kasutamise see, et inimesi ei uurita ei enne ega pärast vasktineerimist ning tagajärgedega ei tegeleta. Arstid ei ole kõrvalmõjudest teadlikud ja ei tunne neid ära.
Kõige hullem on see, et lapsevanemad vastutavad vakstineerimise eest, kuid ei ole teadlikud mille vastu ja miks. Mis riskid on vakstineerides ja vasktineerimata jätmisel. Ka siin oli just üks omaklubikas, kes ütles, et tema laps sai "mingi sutsu"...

Ei saa midagi kontestist välja võtta -vaktsineerimise teemal on väga palju tahke.

Ja üks asi on, kui inimene saab mingeid aineid toidust - kõik paha juhitakse ikkagi neerudesse ja maksa sealt. Kuid kui süstida vereringesse, siis ei ole nii kindel, kuhu nad sealt edasi liiguvad ja kas nad puhastusemhhanimidesse üldse jõuavad, või kumuleeruvad kuhugile enne...

Kui meie maailm on nii saastunud, siis tuleks ju vältida igasugust saasteallikat, mitte lööma käega - mis see piisk meres ikka teeb! Ja see piisk ei olegi nii piisk -vakstiini infolehtedel puudub info lisaainete koguste kohta va alumiinium. Seega ei ole võimalik välja arvutada nende koguhulka, mis laps esimesel eluaastal saab. Teiseks ühtegi ainet ei ole võimalik täiesti puhtalt toota, ning organims tunneb ära ka need nö lisaainete kõrvalproduktid. Seega võib olla peab oragnism tegelema 100 erineva ainega, mitte ainult 5 komponendiga, mida üritatakse inimesele selgeks teha...

Vakstiinid sisaldavad antibiootikume, et need oleksid stabiilsed. Mõelge - kui teie laps peaks hakkama ABsid saama ja siis tuleb välja, et ta ei talugi neid, kuna organims on tuvastanud, et need on kahjulikud ained tänu vakstiinile! Organism võitleb kõigepealt haigusega, siis veel antibiootikumidega... Ei taha üldse mõelda...