Räägime vaktsineerimisest

Loen ja olen arutlenud vaktsiinide teemal erinevates foorumites, aga arvan, et võiks sellest ka siin rääkida (rääkida, mitte sõdida). Miks olete valinud poolt- või vastuoleva seisukoha ning kas tunnete, et teil on olnud piisavalt kättesaadavat infot vaktsineerimise kohta?

Ei teadnud kuhu alla oma küsimust panna Vaktsineerimisega seotud, nii et panen siis siia.

Kui lapsel on nohu, kas siis vaktsineeritakse ikkagi?

Spetsialistid ütlevad, et vaktsineerimise vastunäidustuseks on palavik.
Kindlam on vaktsiineerimine ikka edasi lükata, kuigi "vana" nohu ei tekita komplikatsioone.
Seega ma soovitaks igaks juhuks edasi lükata.
Vaktsineerimine nõrgestab keha ja seega on immuunsüsteem nõrk ja ei saa pahalastega aktiivselt tegeleda.

Aitäh babyapple, kui homme lähen perearsti juurde, siis arutan seda temaga ka.



EDIT: Perearst oli siis samal arvamusel, et vaktsiin tuleb edasi lükata.

Tuulerõuged ja vaktsiin...mina lasin perearstil teha endale veretesti, et kas olen põdenud või ei. Ema ütles, et olen, aga ise mäletasin et pole. Ja täna sain vastuse, et polegi. Nüüd homme lippan kiiresti endale vaktsiini tegema. Suurena on see kole-kole haigus ja lapsed toovad selle mulle koju varem või hiljem. Ehk, et kui teilgi kahtlus enda suhtes siis tehke veretest ja vaktsiin ära. :smaili:

Kunagi käisin teataval meditsiinikoolitusel, kus ka GlaxoSmithKline oma vaktsiinidest ülevaate andis ja sealt on mul alles jäänud üks brozüür, mis ehk paljudel emmedel endilgi kodus on. Võtsin siiski otsuse see lühidalt ümber trükkida, et neil kelledel seda pole, oleks ka võimalik sealse infoga end kurssi viia, olgu nende seisukohad tegelikkuses millised tahes.


Kuidas vaktsiinid toimivad?
Vastsündinu saab emalt kaasa kaitsekehad, mis kaitsevad last esimesel eluaastal. Erinevate haiguste vastaste antikehade toimeaeg ja hulk on erinev, nt läkaköha vastu ei saa laps emalt üldse kaitset ehk immuunsust.
Vaktsiiniga viiakse organismi haigustekitaja antigeen(id), mille vastu immuunsüsteem töötab välja kaitsekehad (antikehad). Antigeeni olemuse alusel jaotatakse vaktsiinid:
1. elusvaktsiindeks
2. surmatud vaktsiinideks
3. haigustekitaja mõnd komponenti ssaldavateks komponentvaktsiinideks.
Antigeen kutsub organismis esile spetsiifilise immuunvastuse st ta stimuleerib vererakke tootma täpselt neid antikehi, mida selle haiguse katseks on vaja. Samas saavad info ka nn immuunmälurakud. Kui antikehad aja jooksul kaovad, siis immuunmälu säilib. Mälu kestab kauem elusvaktsiinide puhul. Surmatud vaktsiinide puhul tuleb immuunsust teatud aja järel kordussüstimisega "värskendada" ehk revaktsineerida. Seega, vaktsineerimised, mida tuleb korrata, on ka tõepoolest vajalikud.
Vaktsiinide toime efektiivsust hinnatakse protsentuaalselt selle järgi, kui suurel hulgal vaktsineeritutest tekkis vajalik kogus kaitsekehi. Enamiku vaktsiinide efektiivsus on üle 85%. Poliomüeliidi-, teetanuse-, ja difteeriavaktsiinil üle 90% ning leetrite vaktsiinil lapseeas tehtuna üle 95%. Sellise katse kujundavad vaktsiinid terve immuunsüsteemiga inimesel. Raske immuunpuudulikkuse korral on vaktsiin väheefektiivne ja vajab kordusdoose.
Vaktsineerimisel omandatud immuunsus kaitseb inimest ennast, aga ka teis, keda mingil põhjusel ei ole vaktsineeritud. Näiteks ei vaktsineerita alla aastaseid lapsi leetrite vastu, kuna emalt saadud antikehad pärsivad u. aasta jooksul täisväärtuslike kaitsekehade tootmist lapse enda poolt.


Millistel juhtudel last ei vaktsineerita?
1. On kõrge palavikuga või palavikuta, kuid raske kuluga haigus. Palaviku ajal tõuseb organismis nende ainete tase, mis pärsivad antikehade teket ja seega pole vaktsiinist saadav kasu maksimaalne. Neil juhtudel tuleb kaitsesüst paar nädalat edasi lükata.
2. On raske immuunpuudulikkus, mil organismis ei ole piisavalt neid rakke, mis tekitaks kaitset haiguse vastu. Vaatamata sellele püütakse ka neid patsiente kaitsta teatud haiguste vastu, kasutades surmatud ja/või komponentvaktsiinide korduvaid süste. Elusvaktsiinid võivad neil inimestel põhjustada haigust ennast.
3. On tegemist progresseeruva närvisüsteemi hagusega või krampidega kulgeva haigusega, mille diagnoos pole veel kindel.
4. Sama vaktsiini eelmise doosi järgselt tekkis ülitugev allergiline reaktsioon (hingamisraskus, astmahoog, anafülaktiline shokk)
5. Inimesel on olnud varem ülitugev allergiline reaktsioon mõnele ainele, mis sisaldub selles vaktsiinis (kanamunavalk, neomütsiin).
Mõnikord tekib küsmus: miks peab lapsi vaktsineerima nii varases eas? Vastus on: seetõttu, et haigus võib tabada ka imikut. Veelgi enam, osa haigustest mille vastu on vaktsiin, kulgevad kõige raskemini just imikueas. Näiteks üle poole hemofiilusbakteri poolt põhjustatud rasketest haigusjuhtudest esineb alla aastastel lastel. Ligi 80% surmajuhtudest läkaköha tõttu on aset leidnud esimesel elupoolaastal.


Kas vaktsiinidel on kõrvaltoimeid?
Ükski asi siin elus pole 100% ideaalne! Ükski ravim ega vaktsiin pole 100% toimiv ja ohutu. Vaktsiinidel on kõrvaltoimed nagu igal ravimil. Arstid teavad neid kõrvalnähte, nende tekkepõhjusi, tekkeaega ja oskavad teile soovitada, kuidas ühe või teise reaktsiooni ilmnemisel toimida. Vaktsineerimisjärgse reaktsiooni võib põhjustada mõni vaktsiini koostisosa (vaktsiiniviirus, -bakter, lisaaine, abiaine), vaktsineerimise vale tehnika või üledoseerimine.
Reaktsiooni tekkimisel on kindlasti oma osa ka individuaalsel iseärasusel. Ulatuslik punetus ja turse võib tekkida siis, kui sama kaitsesüsti intervall on jäänud reeglipärasest lühemaks (teetanus). Süstekoha valu põhjustab peamiselt vaktsiinides abiaineks olev alumiiniumsool. Raske üldreaktsioon võib tekkida juhul, kui organismil on eelnevalt suurenenud tundlikkus vaktsiini mõne komponendi suhtes. Raskeid kõrvaltoimeid esineb tõeliselt harva, mida näitab ka nende registreeritud esinemine 1: 500 000 kuni 1: 1 000 000 miljoni doosi kohta olenevalt vaktsiinist. Kokkuvõtlikult on leitud täiskasvanute uuringutes, et anafülaktiline shokk ei ole prognoositav ka siis, kui on õigesti järgitud vaktsineerimise vastunäidustusi. Seetõttu tuleks kinni pidada reeglitest, mis soovitavad pärast kaitsesüst saamist viibida 10-15 minutit tervishoiuasutuses, kus kiire abi on tagatud.


Mida teha, kui lapsel tekib kaitsesüsti järel tervisehäire?
Palavik üle 38,5°C tuleb langetada paratsetamooli abil. Paratsetamooliküünlad peaksid olema iga imiku kodus! Turses ja punetavale süstekohale võib teha jaheda kompressi 20° alkoholi, kummelitee või lihtsalt külma veega. Kui tundub, et süstekoht on väga valulik aitab samuti paratsetamool.
Ebatavalise loiduse, "äravajumisepisoodi", paar tundi kestva kiljuva kisa, hallikaskahvatu jume, üle poole jäseme turse/punetuse, tõmbluste ja krampide korral pöörduda kohe arsti (kiirabi) poole. Kõrge palaviku korral tekkinud krambid ei ole vastunäidustuseks järgmisele kaitsesüstimisele.
Raske või ebatavalise kõrvaltoime tekkimisel tuleb kindlasti pöörduda arsti poole. Seeläbi saavad korrektselt registreeritud ka meil tekkinud immuniseerimise tüsistused.
Üle maailma toimivad mitmed süsteemid, mis registreerivad vaktsiinide kõrvaltoimeid ja millele toetudes muudetakse vaktsiine kvaliteetsemaks ja ohutumaks.

Teadusuuringutes on ümber lükatud põhjuslikud seosed vaktsiinide ja autismi, sclerosis multiplexi, imikute äkksurma sündroomi ning ka laste hüperaktiivsuse ja tähelepanuhäirete vahel.



Mõned haigused, mille vastu vaktsineeritakse:

Tuberkuloos
Tuberkuloosi haigestub Eestis iga aastaga rohkem inimesi. Seetõttu on oluline kaitsta last raske haiguse eest vaktsiini abil. On teada, et kasutuseloleva tuberkuloosivaktsiini korduv tegemine pärast lapseiga ei anna enam olulist kasu. Edasi on tuberkuloosivastane võitlus keerulisem meditsiiniline ja sotsiaalne probleem.
Sünnitusmajas tehtud tuberkuloosisüste kohale tekib umbes kuu aja jooksul väike "mädapunnike", seejärel koorik ja aastasel lapsel hindab arst seal armi olemasolu.
Süstekohale ei panda briljantrohelist ega muud ravimit ilma arsti korralduseta.

Lastehalvatus ehk poliomüeliit
Viimane poliomüeliiti haigestumine oli Eestis 1961. aastal. Haigus kulgeb kergematel juhtudel palaviku, pea-, kurgu-, ja kõhuvaluga. Klassikaline raske jäsemelihaste lõtv halvatus jätab füüsilise (liikumis)puude. Hingamislihaste halvatus võib lõppeda surmaga.
Vaktsineerimist ära jätta on ohtlik, sest veel 1996. aastal registreeriti maailmas 3500 polio haigusjuhtu.


Difteeria-teetanus-läkaköha

Difteeria on ülemistes hingamisteedes, peamiselt neelus, kulgev kattudega põletik. Paksud katud kõris võivad põhjustada hingamistakistuse ja lämbumise. Kui haigustekitaja toksiin kahjustab südant või närvisüsteemi, lõpeb haigus enamasti surmaga. Difteeriat esineb tänapäeval üksikjuhtudena, arenenud riikidesse seda nö. imporditakse mujalt. seetõttu ei mõelda diagnoosi otsides esmajoones difteeriale, kuid õige ravi hilinemisel ei saa haiget enam päästa.

Teetanus
...ehk kangestuskramptõbi on surmaga lõppev haigus. Nakkuse võib saada haigusetekitajat sisaldavate pinnaseosade sattumisel nahahaava. Õigeaegselt tegemata jäänud teetanusevastased kaitsesüstid võivad hiljem põhjustada probleemseid olukordi võimaliku nakkusohu korral.

Läkaköha
...on pikka aega kestev (nädalaid või isegi kuid) vaevavate köhahoogudega haigus. Köha võib jääda kestma ka pärast paarinädalast ravikuuri. imikute läkaköha on raske hagus, mis põhjustab hingamisraskust, kopsupõletikku, aga ka ajukahjustust või krampe.
.....
Difteeria-teetanuse-läkaköha vaktsiini manustatakse imikueas 3 korda mnimaalselt ühekuulise vahega. Neljas doos tehakse kaheaastaselt. Euroopa riikides soovitatakse veel ühte lisasüsti atsellulaarse vaktsiiniga enne kooliiga. Difteeria ja teetanuse vastase vaktsineerimise intervall on lastel edaspidi 5 aastat ning täiskasvanueas peaks vaktsineerima iga 10 aasta tagant.


Leetrid-mumps-punetised

Leetrid
Enne vaktsineerimist esines maailmas 3-4 miljonit haigusjuhtu aastas. Ühel haigel kümnest tekib tüsistusena kopsupõletik või keskkõrvapõletik, harvem entsefaliit ehk ajupõletik. Veel 1995. aastal suri maailmas leetrite tõttu umbes 1 miljon inimest. Kui ei vaktsineeritaks, oleks see arv 3 korda suurem. 90ndate alguses loobusid paljud inglased laste vaktsineerimisest seoses desorienteerivate teadetega meedias vaktsiini kõrvaltoimetest. Tulemuseks oli epideemia ja 120 surmajuhtu leetritesse.

Punetised on lapseeas ja täiskasvanutel suhteliselt kerge kuluga haigus, kuid väga tõsiste tagajärgedega rasedatel (tõsised väärarengud või raseduse katkemine). Kui elanikkonna immuunsus punetiste suhtes langeb, tuleb haigus tagasi ja rasedusaegne kahjustus muutub taas võimalikuks. Mõned lapsevanemad keelduvad vaktsineerimisest arvamusega, et las laps põeb punetised läbi loomuliku nakkusena. Kontakti leidmine just punetisi põdeva lapsega on aga peaaegu võimatu. Arenenud riikides (ka meil) on hea vaktsineerimishõlmatuse juures (95% ja enam) punetised peaaegu likvideeritud. Endise epidemioloogilise olukorra taastekitamine oleks kurjast.

Mumps
...on piisknakkuse teel kergesti leviv haigus. Peamiselt kahjustab mumps kõrvalsüljenääret, mis suureneb ja muutub valulikuks. Vähemtuntud on viiruse kahjustav toime teistele näärmetele nagu kõhunääre ja munandis. Viimaste kahjustust loetakse aga oluliseks lastetuse põhjuseks, millele tihti aga ei osata küllalt tähelepanu pöörata.


B-hepatiit
B-hepatiiti põhjustab viirus, mis levib inimese vere ja kehasekreetide kaudu. Kõige suurem on viiruse sisaldus tavaliselt ikkagi veres. Nakkuse saamise võimalus vere kaudu on võrreldes HIV-viiruse saamisega sada korda suurem. B-hepatiidi viirus levib ka sugulisel teel sperma kaudu, sünnituse käigus sünnitusteedes emalt lapsele ja ka rinnapiimaga jääb väike võimalus viirus üle kanda. Vereseguse süljega nakkuse saamise võmalus on stomatolooglises tegevuses ja inimesehammustuse korral.
Haiguse teeb salakavalaks see, et 1/4 kuni 1/3 inimestest ei tea endal olnud olevat mingeid nakkumisvõimalusi, Veelgi enam - täiskasvanutel kulgeb haigus ise umbes 60% juhtudest ilma haigusnähtudeta ja maksakahjustus kujuneb neist umbes 5%-l. Laste puhul on suurem oht haiguse krooniliseks kuluks.
On teada, et kui laps saab haiguse sünni ajal, tekib krooniline maksakahjustus 90%-l, kui nakatub väikelapseeas, siis 25-50%-l. B-hepatiidi vaktsiin on tänapäeval üks efektiivsemaid. Kolme doosga vaktsineerimise järel tekib kaitse 90% täiskasvanutest ja üle 95% lastest. Kui immuunsus on tekkinud, kestab see väidetavalt eluaeg.
Vastus küsimusele, miks siiski vaktsineeritakse B-hepatiidi vastu imikuid, kelle nakatumisvõimalus on väike, oleks järgmine. Nende nakatumisvõimalused on väikesed, kuid suhteliselt ebamäärased. Tänapäeval on meid ümbritsevas elus palju riskivõimalusi ja viirusekandjate hulk kasvab pidevalt.
Rahvatervise seisukohast peetakse oluliseks ka, et lapseeas saab vaktsineerimisega hõlmata enamiku, Noorukite, eriti riskikäitumisega noorte puhul on juba oluliselt keerulisem kõigile kaitsesüstimist teha.
...
Vaktsiin sisaldab ühte puhast antigeeni ja on seega üks ohutumaid vaktsiinidest.


Hemofiilusbakter b-tüüp
Enne vaktsineerimisajastut oli hemofiiluse b-tüüp imikute ja väikelaste mädase ajukelmepõletiku ehk meningiidi põhjustaja number üks maailmas. Haigus jätab sageli tüsistuseks kuulmislanguse või kurtuse, vaimse arengu peetuse või jäädava krambisündroomi.
Haigusjuhtude suurim sagedus on vanuses 6-12 kuud. Haigestumise riski hinnatakse kõrgeks kuni viieaastastel, eriti lasteaialastel.



Allikas: Infoleht "Vaktsiinisüstist on abi", Dr. Sirli Meriste, valminud Tallinna Sotsiaal- ja tervishoiuameti ning GlaxoSmithKline Eesti OÜ koostöös.

Mina olen jälle pigem skeptiline vaktsineerimise suhtes, kuid uurin veel asja ning hindan enda jaoks fakte ja statistikat. Kindlat seisukoha veel ei ole. Kahetsen, et olen vakstineerinud kalendri järgi ja kui oleksin pisut varem asja uurima hakanud, oleksin toiminud teisiti.

Vaktsineerimise kohta leiab infot:
beebiwebist, eriti hea on sealt link vaktsineerimise ohud Viimases on teemat väga laialt käsitletud, on ära toodud haigus, sümptomid, ravi, profülaktika jne Lisaks info koostisosade
tasub lugeda ka artiklit vaktsiinidesse peidetud ohud

Vakstineerimiskalender ei ole alati olnud samasugune. Näiteks kuni 2003 aastani ei vakstineeritud imikuid B-hepatiidi vastu ja sega saadi imikueas 3 süsti vähem! Kellegil ei ole infot selle kohta, et kas sellises koguses esimesel eluaastal on ikka ohutu vaktsineerida. Ma kavatsen välja uurida, kuidas on vakstineerimiskalender läbi aja muutunud.

Minu poeg on saanud 1 aasta jooksul 8 süsti 10 haiguse vastu. Mina sain 0-1 aasta vanusena 3 süsti 4 haiguse vastu, 1-2 aastasena 4 süsti 6 haigust, 2-aatsasena 1 süsti 4 haiguse vastu. B-hepatiidi vastu pole mind vakstineeritud tänapäevani, ning pole seda ka kunagi põdenud. (samas on mu vennanaine seda põdenud, kuna lasteaias olid kehvad hügieenitingimused). Influenza b vastu pole mind samuti kunagi vakstineeritud, kuid poliomüeliidi vastu on mind vakstineeritud rohkem kui mu poega.

Mind paneb muretsema fakt, et viimasel ajal hakkab ühe rohkem lapsi hiljem käima. Kui nõuka ajal oldi ärevad, kui 1a 2k vana laps ei käinud, siis nüüd öeldakse, et 1aja 4 k on ok.

Minu lapsel olid ägedad allergiapuhangud peale vakstineerimist ning 3 korda jäi peale vakstineerimist kõhuviirusesse ning seedehäired tükiks ajaks. Kaka kole ja kõht kinni. Mu laps tegi esimesed sammud aasta ja 2 kuuselt.

Autismi kohta on seos olemas. Käisin ühel vakstineerimise teemalisel loengul ja üks kuulaja ütles, et tema tuttava laps invaliidistus pärast vaktsineerimist. Info edastati vakstineerimise tehasele ja kogu lugu. Mu naabri tuttav taandarenes peale 2 aastase süsti ning arstid tõdesid fakti, et tegemist oli vakstiinist saadud ajukahjustusega, kuna uurimisel muud ei leitud.
Ja kõnekas fakt on ka see, et esimene autismijuhtum kirjeldati 1943. Pisut enne hakati massiliselt vaktsineerima. Kuid keskealisi autiste ei leitud, mis tõestab, et meditsiin ei olnud edasi arenenud vaid neid lihtsalt ei olnudki! Autismijuhud on kasvanud hüppeliselt. Ameerikas oli algul 1/2000, siis 1/1000 ja 2004 aastal oli 1/150! (kui uskuda neid fakte, mis meile esitati)
On täheldatud positiivseid tulemusi, kui autiste on ravitud samuti, kui elavhõbedamürgituse saanud inimesi. Sümptomid langevad kokku, ning ajukahjustus on samas kohas - väikeajus ja hüpofüüs (kui nüüd õigesti kirjutasin)
eesti Autismiühingu leheküljelt saab lugeda seda, mis autism on ja kõike muud sellega seonduvat.
psüühika ja käitumishäirete statistikat Selle järgi on psühhiaatripoole pöördujaid 2 korda rohkem, kui näiteks 1996. aastal.

Vaktsiinide koostisest räägiti mulle ühel loengul ning seal jagatud materjali järgi on nii:

Formaldehüüdid - tugev neurotoksiin, tuntud kantserogeen, põhjustab kudede atsidoosi, kahjustab maksa, neerusid, DNA-d ja silmapõhja
Antifriis - maksa, vere ja kesknärvisüsteemi häired (see materjal on inglise keeles, mis on kidney disorder?)
Alumiinium - neurodoksiin - alzheimer, dementsus kooma, ajukahjustused.
2-phenoxyethanol - arenguhäired, reproduktiivtoksiline, metabolismi häired kõikides rakkudes. sisaldab fenooli. On võimeline lööma rivist välja organismi esmase vastupanuvõime.
Fernool - kardiovaskulaar ja veretoksiin, põhjustab arenguhäireid ning kahjustab maksa (kidney (äkki need on neerud) ja neurodoksiin, ning naha ja kompimis (sence) elundkonnatoksiin
Metanol
Glutaraldehüüd - skatseloomadel on andnud sünnidefekte.
Tiomersaal - Tiomersaali väljatöötaja uurimuse järgi on see aine elustrakkudele toksiline konsentratsiooniga 1/miljonile ehk 100 korda nõrgemas konsentratsioonis, kui tüüpilises vaktsiinis. Tüüpilise vaktsiini puhul on seda ainet kasutatud tootmisprotsessis ning sageli ei ole koostisosaks märgitudki!
Tiomersaal on neuro-, geno ja reproduktiivtoksiline metall. Elavhõbe põhjustab aborte, hüpospermiat, arenguhäireid, nefriite, arteriaalset hüpertensioone, neeruvähki, entsefalopaatiaid, vähki, Alzheimerit.
Elavhõbe kumuleerub organismi ja just maksa ja ajju ning keha suudab seda väga halvasti väljutada. Teiseks on see eriti ohtlik lootele kuna elavhõbe koguneb nabavääti ja platsentasse. Suhtarvud olis sellised, et kuie ma veres oli 4 ühikut elavhõbedat, siis nabaväädis 16! seega ei anna ema vereproov tõest vastust selle kohta, millises olukorras on beebi. Platsentas kutsub tiomersaal esile häireid ning seega häirub ka lapse ainevahetus.

Huvi pärast uurisin netist vakstiini infolehte, ning tõepoolest olid paljud nendest abiainetena seal ära märgitud. Paljusid neid kasutatakse tootmisprotsessis ja vakstiinis esinevad jälgedena ning lehel ei kajastu. Ka ei ole ära märgitud abiainete koguseid!

Liskas sisaldavad kõik vaktsiinid loomset proteiini, mille verre süstimine on samuti kahjulik.

Lisaks räägiti sellest, et vaktsiinid, kus on mitu viirust võivad muteeruda hoopis mingiks kolmandaks ja vakstiinides võib olla ka selliseid viiruseid, mida pole sinna panna tahetud või on just pahatahtlikult sinna pandud.


Vaktsiinide infolehed:
tuberkuloos ja täpsem infoleht
difteeria, teetanus, läkaköha, B-hepatiit, poliomüeliit (lastehalvatus) ja see on 5-vaktsiin, esimeses on 4 komponenti.
b-hepatiit ja b-hepatiit
Mumpsi, leetrite ja punetiste elusvaktsiin


sotsiaalministeeriumi statistika seal on ära toodud b-hepatiidi ja tuberkuloosi haigete hulk, kuid puudub ülevaade arenguhäiretest ja hällisurmadest

Täiendan seda postitust jõudu mööda. Mina ei anna nõu, vaid infot ja ma ei soovi, et keegi teine mulle nõu annaks või oma vaatenurka peale suruks! Tahan enda lõpliku seisukohani ise jõuda ja arvan, et see õigus peab igaühel olema.

kidney on jah neerude kohta

Ma pole just meditsiiniinimene ja päris õige inimene ehk suuremaks diskussiooniks, aga mis puutub autismi, siis kuskilt mäletan, et seda haigust hakatigi üpris hilja uurima ja ehkki mõned väidavad selle alusel, et toda haigust varem polnud, on tänapäeval suht kindlaks tehtud, et mingi varasem psüühiline häire, mida tollal teisiti nimetati, võib olla sama, mida me tunneme autismi nime all.

Vaatasin nüüd netiavarustesse ja Nupsu.ee-s on näiteks kirjas, et esimene konkreetne autismijuhtum kirjeldati 1943 aastal. Lisan veel, et praegu sellele mõeldes, meenub, et selle ette jäävad Maailmasõdade ajad ning veel enne üldse aeg, mil palju praeguseks loomulikke avastusi oligi meditsiinis tegemata.

Vaktsiinipaanika algataja Andrew Wakefield võltsis andmeid?




Briti ajaleht The Times kirjutab, et paanika nagu põhjustaks kolmikvaktsiin (MMR – mumps, leetrid, punetised) lastel autismi, põhineb võltsitud andmetega uurimistööl.

Segadus kolmikvaktsiini ohutuse üle sai alguse 1998. aastal, kui prestiižses meditsiiniajakirjas The Lancet ilmus Andrew Wakefieldi kirjutis, milles ta järeldas 8 juhtumi põhjal 12-st, et nende laste autism on seotud MMR vaktsiiniga. Samas uuringus väideti veel, et nad on avastanud uut tüüpi põletikulise soolehaiguse, mis on tegelikult laste autismi põhjuseks.
Andrew Wakefieldi juhtumit uuriva meditsiininõukogu poolt kogutud tõenditest aga selgub, et ajakirjas The Lancet kirjeldatud laste vaevused olid enamus juhtudel teistsugused kui nende haigla ja perearsti andmed näitasid. Kui The Lanceti artiklis väideti, et laste vaevused said alguse mõne päeva jooksul peale MMR vaktsiini saamist, siis enamus juhtudel olid arstid laste seisundi osas juba varem muret väljendanud. Veelgi enam — kui haiglate laboriuuringute põhjal oli laste soolte seisundit kirjeldatud kui normaalset, siis The Lanceti artiklis muutusid need haiguslikeks.
Vaatamata sellele, et uuringus oli vaadeldud kõigest 12 last, oli selle artikli mõju enneolematu. Kui varem oli laste üldine vaktsineerituse tase 92%, siis langes see kiiresti alla 80 protsendi. Hiljuti avaldatud andmete põhjal oli 1998. aastal Inglismaal ja Walesis 56 leetrijuhtumit, kuid 2008. aastal oli neid 1348, mis on omakorda 36% suurem kui 2007. aastal. Kaks last on surnud.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) oli seadnud eesmärgiks leetrid 2010. aastaks maailmast välja juurida ja just kõrge üldimmuunsusfooni (ingl herd immunity) toel. WHO esindaja sõnul on häbiväärne, et just Euroopa on saanud leetrite leviku lähtekohaks. Eriti puudutab see neid maailma piirkondi, kus meditsiinilise abi kättesaadavus on nõrk, nt Aafrikas, kus suremus võib ulatuda 28%-ni nakatunutest. WHO andmetel suri 2005. aastal leetritesse 345 000 last.
Leetrid on väga nakkav viirushaigus. Umbes igal 15. nakatunud lapsel esineb komplikatsioone nagu meningiit, kopsupõletik, krambid, entsefaliit, pimedaks jäämine ja ajukahjustus. Läänemaailmas on suremus leetritesse umbes 3 juhtumit tuhandest.
Vaktsiinide seost autismi ja muude tervisehädadega on uuritud hiljem korduvalt, kuid on tõdetud, et vaktsineerimine on ohutu, lisaks kaitseb vaktsineerimine tõhusalt ohtlike tagajärgede eest, mis nende haigustega kaasas võivad käia.
Näiteks uuriti Taanis 537 303 lapse terviseandmeid ja ei leitud mittemingisugust seost MMR vaktsiini ja autismi vahel. 537 tuhat on tunduvalt suurem number kui 12.


Kokkuvõtteks
* Andrew Wakefieldi uuring põhines 12 juhtumil, mis on statistilises mõttes nõrk.
* Isegi nende 12 juhtumi puhul on tõsised kahtlused, kas andmed on kogutud ja töödeldud teaduse tegemise standardite kohaselt.
* Andrew Wakefield oli uuringuid tehes kinni makstud juristide poolt, kes otsisid tõendeid ühe vaktsiinide tootja kohtusse kaebamiseks ja kahjude sissenõudmiseks. Seda huvide konflikti ta oma artiklis ei kajastanud.
* Andrew Wakefield oli 1997. aastal võtnud patendi tema sõnul ohutuma leetrite üksikvaktsiini kohta, samuti mõned patendid autismi ravi kohta. Seda huvide konflikti ta oma artiklis ei kajastanud.
* Hilisemad ja palju täpsemad uuringud ei kinnita teooriat, et MMR vaktsiin ja autism omavahel seotud oleksid.
Allikad:
Vaktsiinipaanika ajakava
The Times: Hidden records show MMR truth, Brian Deer
The Times: How the MMR scare led to the return of measles
Osadele on vaktsiinivastasusest kujunenud usuliikumine ja neid ei kõiguta mitte ükski infokild reaalsest maailmast. Nemad jätkavad oma vandenõuteooria ajamist, et arstid mürgitavad Big Pharma mahitusel teadlikult lapsi, ja et autism ja mõned muudki tervisehädad on põhjustatud vaktsineerimisest. Kasvõi seepärast, et siis on vähemalt üks konkreetne asi, keda-mida süüdistada ja kelle-mille ümber oma elu mõtet veeretada.
Lisaks on tekkinud hulk äriettevõtteid, kes vaktsiinihirmu ebaeetiliselt ära kasutades oma teenuseid müüvad. Küll pakutakse raskemetallide teste, küll nende väljutamist, korraldatakse tasulisi konverentse ja koolitusi. Autismi valeprohvetitest on kavas eraldi artikkel kirjutada

Autor: Martin Vällik

Vaktsiinivastaste töövõit: 165 surnut


Nigeerias on viimastel kuudel puhkenud tõsine leetrite puhang. Haigestunud on teadaolevalt üle 3000 inimese, kuid arvatakse, et kõiki juhtumeid pole registreeritud ja arv võib tõusta.
Fundamentalistlikud islamistid kuulutasid vaktsineerimiste vastu boikoti väites, et vaktsineerimine on lääneriikide vandenõu islamiriikide vastu, kuna teeb tüdrukud steriilseks. Tulemuseks on olukord, et 95% haigestunutest on need, kes vaktsineerimata.
Tervishoiuametnikud siiski korraldavad vaktsineerimiskampaaniaid ja nende positiivsed tulemused on kohe näha leetritesse haigestumuse vähenemises.
Allikas: Nigerian officials try to contain measles

Autor: Martin Vällik

Läkaköhapuhang Waldorf-koolis



Kalifornia terviseametnikud sulgesid õpilaste seas leviva läkaköha-puhangu tõttu ajutiselt East Bay Waldorf-kooli. Haigus diagnoositi 16 lapsel, neist pooled lasteaialapsed. On tõenäoline, et tegelikult oli haigeid rohkemgi.
Peale taasavamist lubatakse kooli need lapsed, kelle vanemad suudavad tõestada, et lapsed on läbinud antibiootikumikuuri. Need lapsed, kelle vanemad keelduvad lapse antibiootikumikuurist, saavad kooli tagasi peale 21 päeva möödumist.
Läkaköha võib inimest vaevata kuid ja võib laste puhul olla isegi surmav. Selle kooli õpilastest on läkaköha vastu vaktsineeritud alla poole, samas on kogu osariigi vaktsineeritus 98%.
Waldorf-koolid on väikesed eraõppeasutused, mille õpetus baseerub Rudolf Steineri filosoofial. Maailmas on selliseid koole kokku 800 ringis. Austria päritolu Steiner pidas end selgeltnägijaks ja rajas uue religiooni nimega antroposoofia, biodünaamilise põllumajanduse ja antroposoofilise meditsiini. Steiner vastustas vaktsineerimist, kuna see sekkuvat inimese “karmilisse saatusesse”.
Lapsevanemad, kes panevad oma lapsi Waldorf-koolidesse, usuvad sageli nn alternatiivsetesse ja looduslikesse ravimeetoditesse ning keelduvad lapsi vaktsineerimast.
Madalat vaktsineeritust Waldorf-koolides seostatakse ka 259 leetrijuhtumiga Austrias, Saksamaal ja Norras selle aasta märtsis. Sellest tulenevalt soovitavad uurijad inimestel end kindlasti enne juunis algavatele Austrias ja Šveitsis toimuvatele jalgpalli euroopameistrivõistlustele sõitmist leetrite vastu vaktsineerida.
Allikad:
Whooping cough outbreak closes El Sobrante school
Eurosurveillance, Volume 13, Issue 16, 17 April 2008
Via Quackwatch

Autor: Martin Vällik

Vaktsiinivastaste töövõit: leetrite puhang Suurbritannias




2007. aastal sai teaduslikult ja eetiliselt diskrediteeritud vaktsiinivastase kampaania õhutaja Andrew Wakefield ilmutatud paar kriitikavaba ja märtrioreooli puhuvat ajaleheartiklit, milles sai taas lõkkele puhutud ammu kummutatud müüt, nagu põhjustaks MMR vaktsiin (meil kolmikvaktsiin, mille abil saab ühe süstimisega vaktsineerida korraga kolme haiguse vastu – leetrid, mumps ja punetised ja milles pole kunagi olnud tiomersaali) autismi ja muid tõsiseid tagajärgi.
Kas just ainult selle pärast, aga Suurbritannias tõusis 2007. aastal leetritesse haigestumine 30% võrra 2006. aastaga võrreldes (2006: 740 kinnitatud juhtumit, 2007: 971 juhtumit, võrdluseks 2005: 78 ja 1998: 56 juhtumit. Allikas: HPA).
Haigestumine tõusis just spetsiifilistes elanikerühmades – religioossed kogukonnad ja ringirändavad rühmad, kus vaktsineerimise tase on juba ajalooliselt madal. Samuti oli mõningaid puhanguid koolides ja lasteaedades. Peamised haigestujad olid lapsed vanuses 0-4 aastat, kuid ka 5-9aastased haigestujad moodustasid koguhulgast peaaegu veerandi.
Dr Mary Ramsey, Briti Tervisekaitseameti (HPA) konsultant, väljendas muret, et haigestumiste hulk võib suureneda, kuna paljud lapsed on selle haiguse vastu kaitsmata. Täieliku kaitse saab alles peale teist MMR vaktsiini. Tervisekaitseameti peamine ülesanne ongi tuletada meelde, et inimene vajab kahte MMR vaktsiinidoosi, et olla leetrite, mumpsi ja punetiste vastu immuunne.
Allikas: BBC
Leetrid on väga kergesti leviv viirushaigus, mille haiguspildis on palavik, köhimine, punased laigud nahal. Tüsistustena võib ilmneda kopsupõletik, silma- ja kõrvanakkused, harvadel juhtudel ka peaajupõletik (entsefaliit). Leetrite põdemise ajal ja järel võivad hoogu saada teised haigused, mis inimesel parasjagu on. Hinnatakse, et ajaloo jooksul on leetrite läbi surnud 200 miljonit inimest.
Eesti Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on leetritesse haigestumine suurenenud ka Eestis ja siingi peamiselt nende seas, kes pole vaktsineeritud. Kui aastail 2001-2004 ei registreeritud ühtki leetrijuhtumit, siis 2006. aastal oli see arv juba 27.
Allikas: Tervisekaitseinspektsioon.

Autor: Martin Vällik

babyapple - aitäh info eest Kas sa ise tõlgid neid välismaiseid?

Pärlike kirjutas:babyapple - aitäh info eest Kas sa ise tõlgid neid välismaiseid?

Ei tõlgi ise . Kirjutiste autoriks on Martin Vällik ja meie mõtted jooksevad temaga ühes suunas.

babyapple kirjutas:Vaktsiinivastaste töövõit: 165 surnut


Nigeerias on viimastel kuudel puhkenud tõsine leetrite puhang. Haigestunud on teadaolevalt üle 3000 inimese, kuid arvatakse, et kõiki juhtumeid pole registreeritud ja arv võib tõusta.
Fundamentalistlikud islamistid kuulutasid vaktsineerimiste vastu boikoti väites, et vaktsineerimine on lääneriikide vandenõu islamiriikide vastu, kuna teeb tüdrukud steriilseks. Tulemuseks on olukord, et 95% haigestunutest on need, kes vaktsineerimata.
Tervishoiuametnikud siiski korraldavad vaktsineerimiskampaaniaid ja nende positiivsed tulemused on kohe näha leetritesse haigestumuse vähenemises.
Allikas: Nigerian officials try to contain measles

Autor: Martin Vällik

Nigeeria rahvaarv on 140 miljonit, ehk kui seal haigestus 3000 inimest, siis see teeb haigestunute protsendiks 0,0021, ehk siis iga 100 000 inimese kohta 210 juhtu. Nigeeria ei ole võrreldav Eestiga, kuna seal ei ole piisavalt toitu, puhast vett, pole võrreldavad hügieenitingimused ning kliima on totaalselt erinev. Ka kultuur võib teinekord olla haigestumise riski suurendav faktor. Eesti mõistes oleks 3000 tõesti suur number, kuid meid rahvaarvult 100 korda vähem!

Ja jah, eda, muidugi ei ole Eesti Nigeeriaga võrreldav ja tegelikult seda siin artiklis ei tehtagi! Mitte see ei ole selle kirjutise eesmärk!
Hea on teada, mis mujal maailmas toimub! See on hea näide, milleni võivad viia inimeste otsused ja kui kerge on inim-masse mõjutada ning milleni võib üks rühmitus inimesi viia

Milleni siis? Seal ju ei surnud 3000 inimest, vaid haigestus üks tillukene grupp Nigeeria rahvastikust. Enamused on nüüd õnnelikult "vaktsineeritud" elulõpuni... Mis edasi sai? KAs toimus sundvakstineerimine Või läks ise üle? Või ku palju veel haigestus??? Kuidagi kummaline on see, et tuleb meediasse uudis, et kuskil on epideemia, kuid kunagi ei räägita, mis siis sai...

Pärlike, tegelikul kirjeldati autismile iseloomulike jooni juba väga ammu.
Antiikajal, keskajal öeldi autistlike laste kohta: “haldjate või k****i poolt vahetatud laps”.

1801 aastast on juba arstide poolt konkeetsed kirjeldused, mis iseloomulikud autistile.

Täpsemalt autistist: http://www.autismeesti.ee/index.php?id=25

eda21 kirjutas:

Mind veenavad need 2 juhtu + kolmas, millele vihjas Reet Post - kõikide puhul arstid tõdesid taandarengu põhjustajana vaktsineerimist.

Paljudel haigustel on täpsed etioloogilised põhjused siiani teadmata, kuigi tõved esinevad meie seas juba sajandeid , ja ammu enne seda kui vaktsiinid leiutati.
Tänu sellele on rohkelt ruumi oletusteks ja fantaseerimiseks.

Ja kui suur protsent on need 2 juhtu eesti rahvastikust?
Pole nagu piisav ju et jareldusi teha.

Kui suur on protsent Eeesti rahvastikust, kellega mina kokku puutun? 0,00001? Kui paljuga ma väga tihedalt lävin? Veel väiksem hulk. Selles valguses ütlen, et jah, sellest siiski piisab, et tekiks kahtlus, et vakstiinid võivad põhjustada tõsiseid tagajärgi. Mina olen aru saanud, et vaktsiini süüdistatakse viimasena ja juba see on kõnekas, et arstid selle järelduse tegid.
Vanarahvas ütleb, kus suitsu seal tuld...

Lastehalvatust oli 1996. aastal 3500 juhtu Pärlikese materjali järgi. Maailmas oli sel hetkel üle 5,5 miljardi inimese. Hetkel elab maailmas ligi 7 miljardit inimest. Vakstineerimise vajalikkus pole minu jaoks põhjendatud, kui minu lapsel on 0% võimalik sellesse haigestuda.
Suurbritannias elab 58 201 000 Iga inimene on oluline, kuid kas on mõtet vaktsineerida miljoneid inimesi, et näiteks 0,0002% nendest ei haigestuks, kuid kõik saaksid hulga vaktsiinide toksiine? Muidugi igaühele tundub 1000 suur number, kuid keegi ei jäta midagi tegemata, kui on 99,9998% tõenäosus pääseda tagajärgedest.
Kuid tõenäosus siiski pole ainus aspekt mida arvesse võtta. Näiteks ei räägi vaktsiinide pooldajad kunagi ravimeetoditest, nende tõhususest või siis ravimite võimalikust kahjust orgamismile. Mulle tundub, et pooldajad ei arutle vaid raiuvad vaid ühte. Väga ühekülgne on väita, et vakstineerige, see on ainus pääsetee. Või hirmurada sellega, et 5 hiinlast suri SARS-i kuid jätta mainimata, kui palju on hiinlasi jne.

]Difteeria-teetanus-läkaköha - mulle on isiklikult vastumeelne, et ühes vakstiinis on tegelikult 5 haigust ja lubatakse veel b-hepatiidi süst juurde teha. Ei imesta, et imiku organism asjale allergiaga või mõne muu autoimmuunse reageeringu annaks, kuna ilmselgelt võib organism nii suurest hulgast haigustekitajatest segadusse sattuda. Mõelge ise, kui teil on korraga 6 haigust kallal? 13 aastane poiss suri, kui tema organismis oli leetrid, mumps, lastehalvatus, seagripp ja kopsupõletik.
</SPAN>
Tõepoolest on Difteeria ja teetanus väga rasked haigused ja siin on juba hinnatav vakstiini ja haiguse ohtlikkuse määr.

Teatavasti ei pea enamasti nakkuse saamiseks inimestega silm-silma vastu kohtuma ja seega pole üldse oluline kui mitme inimesega sa oma elus kokku puutud jms millest sa jutustad, Eda.
Need haigused, mis on vähe virulentsed või mis on inimesele täiesti ohutud, nende vastu vaktsiine üldse polegi.
Copy/pastet võib siia vaktsiinivastaste jutustustest teha lõputult, sageli on need ebapädevad ja ebapiisavad. Mina pole veel ühtegi seletust näinud, mis oleks piisav teha järeldust, et vaktsiin on kahjulikum kui võimalik haigus ja selle tagajärjed.
Iga üks teeb omad järeldused enda veendumuste ja kogemuste põhjal.

eda21-ma olen selles suhtes sinuga taitsa n6us,et pisikesele 5in 1 systida ja veel 1 haigus otsa on lausa julm.
Ja kindlasti v6ib n6rgema tervisega laps sellesse surra.
Tegelt peakski olema arstlik kontroll sealjuures suurem ,et teha kindlaks milline on iga lapse seisukord ja palju talle yldse v6ib midagi sisse systida, mitte jarjest teha yld plaani jargi.

Aga kuna neid syste on tehtud miljardeid ,siis siiski arvestatakse ju yldsuse jargi ja kui enamusele toob kasu ,siis lastakse edasi.

Siinkohal peakski igayks ise hoolsam olema ,et kui suguv6sas on juba enne olnud n6rgema tervisega inimesi, siis t6esti vaktsineerimist edasi lykkama v6i ara jatma.
Loomulikult on alati erandeid mida ei oska ette naha.