Sinu vanemad

Ema kustsun emaks ja suhtleme väga tihedalt, telefonitsi vähemalt mitu korda päevas. Suhted väga lähedased ja super vanaema minu lapsele (kuigi lapse mõlema vanaema kohta saab vaid ülivõrdes rääkida) .
Isa kahjuks surnud juba 10 aastat ja tema oli mul parim... juba enne minu sündi soovis ta endale nii väga tütart ja olingi tema täielik "silmatera". Kahjuks oma nii soovitud lapselast ta ei näinud, kuid seda enam olen ma õnnelik, et minu tütar valis enda sünnipäevaks minu isa sünnipäeva... mõlemad 8 oktoober

Minu suhted vanematega on head. Ema kutsun ema või emme ja isa või issi. Nad on alati nii toetavad ja ma tean,kui ma midagi vajan võin ma alati nende poole pöörduda. Super vanavanemad!
Nad on abielus olnud 26 aastat.

Kutsun emaks-isaks. Suhted on igati ok! Isa on mind kogu elu väga hoidnud ja näen kõrvalt, kuidas ta nüüd ka minu tütart hoiab.

Kutsun kuidas kunagi vahel emaks siis emmeks ja isa siis vastavalt isaks või issiks .Üldiselt olen ma suht issi laps.Muidugi laps kutsub memmeks ja taaduks .Kuna vahemaa meil ca 170 km aga me helistame palju ja kirjutame maile .

Ma saan oma vanematega väga hästi läbi. Olin neid kutsunud ikka emmeks ja issiks, kuid nüüd põhiliselt ikka vanaemaks ja vanaisaks. Suhted on meil ka väga tihedad, sest elame ühe katuse all.
Ema- isa on abielus olnud 38 aastat. Austan oma vanemaid väga, eriti isa- tema on mulle väga suureks eeskujuks olnud .

minu on oma vanematega väga vedanud nad on alati minu jaoks olemas kui vaja ja aitavad alati.nii et suhted on meil väga head,
ema kutsun emaks või empsiks ja isa kutsun isaks või issiks kuidas kunagi.tavaliselt kui mees soomes tööl siis mina olen vanemate juures maal kuna linnas yksi igav olla ja maal on ikka rohkem tegevust.

isas ei tea ma suurt midagi, olin 11aastane kui isa tapeti, aga enne oli juba ema uue leidnud, kasuisa oli väga vägivaldne ei sallinud võõraid lapsi.
emast tean palju aga ei suhtle, sest ei suuda, kui temal polnud mind vaja miks peaks minul teda olema.
kuigi oli aeg kus soovisin, küsida temalt miks ta mind lastekodu andis aga nnüüd ei soovi ka seda.

Minu vanemad lahutatud, emaga suhted väga soojad, räägime rohkem kui ajal mil nad isaga koos olid, isas olen aga väga pettunud kuigi suhtlen.

Minul on oma vanematega väga head suhted. Ema kutsun empsiks või emaks kuid tuleb ka ette kui ütlen emme. Isale ütlen ma,kas isa või siis iss.
Emaga suhtlen ma pea iga päev telefoni teel või meilitsi ja kord kuus käin külas ka. Tihedamini kahjuks ei saa , sest mina elan saaremaal ja tema/nemad siis viljandis.

Mina kasvasin emaga. Isa olen näinud ja tean kus ta on, tahangi ta lähi ajal yles otsida. Siiani olen kuulnud vaid ema versiooni asjadest ja ei syydista kedagi, tahaks lihtsalt oma isa näha ja temaga ehk ka mingid suhted luua. Lapsedki tahaks oma vanaisa tunda.
Ema kasvatas mind ja minu õde üksinda vanavanemad aitasid küll aga..minu jaoks minu peres oli kõige tähtsam inimene minu vanaisa kes minda armastas ja keda mina armastasin üle kõige. Kahjuks lahkus ta eelmisel aastal veidi enne mu tütre sünda, ta küll lubas et tema enne ei lahku kui mul tütar sünnib, samas kohati pidas ta oma sõna aga millise hinnaga, piinles mitu aastat vähi käes....
Ema ja vanaemaga samuti õega oleme terve elu kakelnud. samas hoiame kokku. oleme väga temperamentne perekond, lähme riidu, jahtume maha ja koik on ok. Emaga hakkasin paremini läbi saama kui ma kaugele ära kolisin teise riiki. eks mu lapsepõlv möödus rihmaga, pole suur head miskit meenutada ja mu ema teab et ma talle seda andeks ei anna. Samas on ta mu ema ja sinna ei saa miskit parata.

Minul isa kahjuks enam ei ole puhkab rahus
Aga emaga suhtlen päris tihti ja vahest on ikka hea tunne et on olemas ema.

armsake kirjutas:Mina kutsun vanemaid endiselt emmeks ja issiks ja oleme väga lähedased

Täpselt samad sõnad!