Emad: kas ja kuidas võtate aega enese jaoks?

Küsimus siis pealkirjas. Mõtlen järjest enam, et peaksin regulaarselt midagi enese jaoks kosutavat ette võtma, aga sellega tekib omajagu küsimusi... Kas see on õige, et tahan tundideks aastase lapse kõrvalt isekatel põhjustel minema minna ning mida sel juhul teha? Millega teie tegelete (kui pooldate lastevaba aega)? Kui pikalt te seda aega võtate ja kes siis teil lapse eest hoolitseb? Mina saaksin õhtupoolikuti lapse näteks mehele jätta ja minna kasvõi Tartusse, aga nii kaua sealsest elust eemal olnud, et ei oska nagu seda mõelda ka, et mida seal peale hakata (niisama linnapeal hängimine pole ju ka see).

Ja veel huvitab mind, et millal te esimest korda ööbisite lapsest eraldi (või olite poole ööni ära). Ma olen vahel sellele mõelnud, et öö või paar temata veeta, kuid mul käivad alati endal hirmujudinad läbi mõttest, et olen lapsest sel kombel eraldatud... Pealegi on mul lähikonnas inimesi, kes sellele üpris viltu paistavad vaatavat...

Ühesõnaga, lihtsalt teie arvamusi ja tegevussoovitusi palun sellel laial teemal.

Ma paris 88seks ei tahagi vist eemal olla,muretsemine ,et mis laps ilma minuta teeb on hullem.
(Aga muidu kuluks terve 88 und ara kyll)
Aga paeval olen jatnud korra s6brannale hoida ,et juuksurisse minna ,ja tegelt plaanin seda veelgi teha et saaks rahulikult kuskil kaia.

Sa ei pea yldse p6dema ,et tahad ka oma aega ja tulemuseks oled ju tegelt palju r66msam parast.
Kindlasti kasuta v6imalust kas v6i linnapeale jalutama minna ,v6i m6ne vana s6rannaga kohvitama. Ei pea ju kauaks minema .
V6i leia mingi 6htu kursus kus kaia v6i midagi...Midagi taiesti erinevat.
Juba see et yldse yksi valja saad annab parema enesetunde! :yes2:

Mina pean v2ga oluliseks seda, et vahel natuke lapse k8rvalt eemal olla. Ma puhkan tunduvalt paremini, kui l2hen paariks tunniks kodust 2ra (mitte lihtsalt teise tuppa), sest kui ma olen lapsega, siis olen paratamatult pinges ja muretsen, et kus ta on ja mis ta teeb ja ega ta endale kuidagi liiga tee. Kodust eemal olles, aga saabki just sellest meeldivast pingest korraks lahti Samuti arvan, et lapse jaoks on see ka huvitav, saab ju teistmoodi aega veeta.
P2rlike, sa oled nyyd teise pisikese ootel ja peaksid ennast kindlasti enne lapse syndi natuke vaimselt ja fyysiliselt v2rskendama. Sa kujutad kindlasti ette, kui keeruliseks v8ib elu kahe pisikesega minna ning siis on juba tunduvalt raskem ennast igap2eva tegevustest eemale rebida.

Meie j2tsime Olivia esmakordselt ooseks vanaemaga augusti l8pus. K2isime ilma lapseta pulmas ja kui aus olla, siis see ilma lapseta veedetud oo ei olnudki nii piinarikas, kui ma algul arvasin . Novembri algul l2heme samuti lapseta pulma ning Detsembris l2heme mehega koos yheks ooks 2ra, sest mul on praeguseks v2ga vaja korraks oma igap2eva elust eemale saada. Need on ka head v8imalused oma abikaasaga kvaliteetaega veeta, mida paljud naised emaks olles teha unustavad.

olen korra olnud lapsest terve öö eemal. Siis oli Soulshakeri pulmad. Oli algus küll jube raske, et kuidas mu vanemad hakkama saavad jne. Eriti kaske oli see, et kuna poja ju 4 korda öösel sõi, siis tundus, et jätan nagu koorma neile.

Aga neil oli olnud väga tore ja lõbus ja ei mingit jorinat ega vanemate igatsust. Ega see eemal olek ongi meile raskem ,kui neile. Muidugi kui sai juba natukene alkoholi sisse, kadus mure ka ära ja sai ise üle pika aja mehega tõesti pidutseda kuni jalad ei kandnud enam..

Praeguse seisuga tundub, et reede saab mul olema puhkepäev. Reedeti hakkab mul mees lapsega musamaris käima ja mul hiljem, peale seda on rasedate vesiaeroobika, et jälle issi ja poja aeg.

Minu vaimne puhkus on koolis loengutes. Aga nii eraldi midagi suurt ei tee, ainult siis kui kuskil ilusalongis olen käinud ja sinna ole ka ammu jõudnud... me oleme mehega parajalt sukk ja saabas, et ega kumbki ilma teiseta kuskile välja naljalt ei lähe..

Mina leian ka, et enda jaoks PEAB aega võtma. Olen oma lapsed mõlemad suht varakult juba vanavanemate juurde hoida viinud ja ööbima ka. Ikka juba mõne kuuselt (täpselt ei mäleta). Teinud olen seda kerge südamega ja absoluutselt ilma mingisuguse süütundeta. Lapsed on olnud kuku-paid ja kõik on nendega hakkama saanud. Pealegi mida kiiremini nad sellega harjuvad seda kergem on hiljem kui hoidmist juba tõsiselt vaja on.
Praegu võtan päris palju aega enda jaoks: 2 korda kuus külastan 1h ilusalongi, 4 korda kuus käin oma toitumisnõustaja juures massaazis ka 1 h (täna käisin muidugi alles teist korda aga käin kaua vaja), ja siis käin ca 3x nädalas trennis (ajal millal poiss on lasteaias ja Emma tudub oma esimest und). Kui nädalavahetusel on miski plaan või üritus siis üritan sättida nii, et lähen ära ca kell 8 õhtul (lapsed lähevad juba kell 9 tuttu) ja lähen siis kas nende juurde hiljem ööbima või hommikul järgi. Selliseid õhtuid ei ole muidugi palju, aga kuus 1 kord on ikka kellegi sünnipäev või midagi. Lapsed saavad kvaliteetaega veeta vanavanematega. No ja siis nipet-näpet tuleb aega juurde ka kui sugulased lapsi näha ja hoida nõuavad. Üldiselt ma kaks korda ei lase paluda.

Üldse mitte rongaemana ennast tundev Imeline. :661:

Mina ei ole oma laste kõrvalt saanud juba 7aastat endale aega nii kurb kui see ka ei ole. Pole lihtsalt kuhu ja kellega neid jätta. Ja nüüd kui veel sügisel kaksikud ka sünnivad siis saan edasi lastega olla. Loodan ,et pisikesed ei ole väga jonnakad ja lasevad vähemalt öösel rahulikult välja puhata nagu eelmised beebidena tegid
Kus juures on minu närvikava täielikult säilinud laste kõrvalt ,mis sellest ,et noorem laps on mul "eriline" ja vajab pidevalt silma peal hoidmist.

Ka minul pole lapsed olnud eriti kellegi teise hoida, ikka ise olen nendega olnud. Ma pole selline tüüp ka eriti, et käiks väljas või pidutseks. Pole kunagi olnud, ka teismelisena mitte. Samuti pole mu mees selline. Kui tahame välja minna, siis ikka koos, kogu perega, lapsed kaasa ja minek. Kas kuhugi rohelusse või näiteks pitsakohvikusse. Või sõidame hoopis kaugemale, kodumaakonna vaatamisväärsustega taastutvuma. Ka see on puhkus igapäevaelust ja rutiinist. Nüüd kolmanda lapsega on võimalus teda vahel ämma juurde jätta, aga ei oska lapsest eemal olla, ikka ise, ikka temaga koos tahan olla. Praegun on ta veel tissilaps ka, eks näis, mis tulevik toob.

Aga need laste kõrvalt näpatud kodused hetked kulutan oma meelistegevustele, kas loen raamatuid või nokitsen käsitööd teha. See on minu viis ennast laadida, lasta ajul puhata.

meie peres tuleb "minu" aeg päevasemal ajal arvatavasti siis kui lapsed on juba suuremad ja saavad omaette jääda. Praegu pole nagu kdeagits, kelle hoolde saaks rahus pikemalt jätta ja mujal oma kvaliteetaega veeta. Vahel on tunne küll, et kõik niidid katkevad peas aga siis enamasti tuleb kumbki poistest kallistama või niisama nägusid tegema kuni ma ikka naerma hakkan. Ja ongi jälle päike pilve tagant väljas.

Mina käin korra nädalas laulmas Seda juba palju-palju aastaid ja mees on harjunud, et see üks ôhtu pluss veel umbes korra kuus esinemised, on minu päralt. Ma arvan, et lastega kodus olles on suur oht kaotadagi huvi väljaspool koduseinu ja koduseid rutiine toimuva vastu. Lapsed vôtavad just täpselt nii plaju, kui neile antakse - kuid samas ei vaja nad vanemate ohvreid.

Pika kõrvalt pole oma elu veel elada saanud, aga ta ju nii väike ka veel, korra olin 6 tundi eemal metsas seenel.Aga plika mul tissilaps ka niiet nipea ei saa veel oma aega. Poisiga hakkasin nautima oma aega ja väljaskäimisi umbes siis kui poiss 10-ne kuune, öösel hakkas ära olema u 3-me aastasena, siis juba omal soovil.

Ma tunnen ka, et on vaja aega enda jaoks. Juhe jumala koos juba. Laps ei saa ammu enam rinda ja saaks ilma minuta hästi hakkama. Aga vot ei saa seda aega enda jaoks. Eile läksin täiesti endast välja, kui mees teatas mulle, et hakkab 2x nädalas trennis käima. Lisaks käib ta veel iga nädalavah väljas lõbutsemas. Selline kadedus tuli peale, et tahan ka. Minu nii-öelda "oma aeg" on vaid siis kui saan vahest harva ilma lapseta toidupoodi minna või siis dušši alla. Eile rääkisime sellest mehega ja ta ütles vaid nii, et ehk sa saad siis ka oma aja, kui laps lasteaeda läheb

enny kirjutas:Ma tunnen ka, et on vaja aega enda jaoks. Juhe jumala koos juba. Laps ei saa ammu enam rinda ja saaks ilma minuta hästi hakkama. Aga vot ei saa seda aega enda jaoks. Eile läksin täiesti endast välja, kui mees teatas mulle, et hakkab 2x nädalas trennis käima. Lisaks käib ta veel iga nädalavah väljas lõbutsemas. Selline kadedus tuli peale, et tahan ka. Minu nii-öelda "oma aeg" on vaid siis kui saan vahest harva ilma lapseta toidupoodi minna või siis dušši alla. Eile rääkisime sellest mehega ja ta ütles vaid nii, et ehk sa saad siis ka oma aja, kui laps lasteaeda läheb

Nii ei saa ju! Loll mees!
Tuleb öelda, et kui tema käib trennis 2x siis Sina lähed ka ujuma 2x nädalas ja tema hoiab siis last!
Mind ajavad nii sellised asjad närvi,

Tunnen juba ammu et vajan aega enda jaoks aga no ei ole lihtsalt võimalik

Ma olen teise lapse kõrvalt vaid paar korda väljas käinud. Vististi korra või kaks kinos ja korra, 3ndal novembril, teattris "Evitat" vaatamas. Naljakas, aga esimese lapsega oli mulle oma aja leidmine oluliselt tähtsam, seekord pole ma nii paanilist puudust tundnud, et kuskile minna. Vahel küll tekib äärmiselt mattev tunne, et tahaks kohe kuskile ja ma vajan "õhku", kuid see pole veel kriitiliseks muutunud ja hetkel tunnen rohkem vajadust iga hetke järele, mille saan abikaasaga veeta, ükskõik kas lapsed on juures või mitte ja ükskõik, kas teeme sealjuures koos puid või mängime lauamänge.

erlex ja enny - pai teile

Pärlike

Ma tahaks päris ihuüksi kuhugi minna, ilma lasteta, meheta. Täiesti üksi kuhugi, kus ma ka saaks veidi aega üksi olla ja tegeleda ainult nende asjadega, millega ma tahan tegeleda.

enny kirjutas:Ma tunnen ka, et on vaja aega enda jaoks. Juhe jumala koos juba. Laps ei saa ammu enam rinda ja saaks ilma minuta hästi hakkama. Aga vot ei saa seda aega enda jaoks. Eile läksin täiesti endast välja, kui mees teatas mulle, et hakkab 2x nädalas trennis käima. Lisaks käib ta veel iga nädalavah väljas lõbutsemas. Selline kadedus tuli peale, et tahan ka. Minu nii-öelda "oma aeg" on vaid siis kui saan vahest harva ilma lapseta toidupoodi minna või siis dušši alla. Eile rääkisime sellest mehega ja ta ütles vaid nii, et ehk sa saad siis ka oma aja, kui laps lasteaeda läheb

Rääkisime asjast uuesti ja ma saan nüüd ka Oma Aja! Pean nüüd välja mõtlema mida selle Oma Ajaga teha

enny nii tore et sul nüüd oma aeg.Mina olen nii väsinud Midagi teha ei jõua

erlex kirjutas:Tunnen juba ammu et vajan aega enda jaoks aga no ei ole lihtsalt võimalik

Miks?

Ma tegin siin veidi aega tagasi läbi sellise lennu, et
Lihtsalt kukkusin kokku suurest väsimusest.
Ja nüüd ütlen küll, et ei iial enam. Kui on probleem siis tuleb sellega KOHE tegeleda, mitte oodata "küll kunagi kasvab välja" aega.

Naised armastage iseend ja hoolitsege enda eest.
Minul läks see vahepeal meelest aga luban edaspidi tublim olla.

Ega ma ka siin lennanud aga pole abi kuskilt loota mees kaugel ära ema tööl jne
Homme lähen arstile tohutu väsimus ei tea miks ainult istuks ei jõua enam kõndida ka

enny tore, et mehega ikka kokkuleppele saite. Päris õudne, kui mees arvab tõesti nii ,et ema peab kogu-aeg kuni lasteaiani lapse eest vastutama ja tema võib teha mis tahab. Ja selliseid mehi on palju

Minu mees ütles mulle juba ammu ammu, et mine ja lõbutse, aga kui Nele veel rinda sai, ei tihkand ise väga kusagile minna. Nüüd kui tööl käin, ei taha eriti ilma lapseta kusagile minna, sest saan niigi temaga vähe koos olla. Vahel ikka väljas tantsulkal olen käinud Öösel ei taha veel niipea lapsest lahus olla.

erlex peame mõni nv ikka kusagile minema koos. Jätame lapsed meestega koju.

Oleks see vaid nii kerge

Sul on ju laps nii suur juba. Ikka öösel ei maga?
Või vajad lihtsalt omaette aega?
Räägi oma murest äkki nuputame koos miskit välja

Laps on mul väga väga tubli.Aga jube energiline vahest lihtsalt tahaks vabalt olla.Muresi on nii nii palju nendest ei jõua rääkida.Hetkel jõuetu tunne ja masendus siis ei tule und ka mitte.