Teismelised emad :)

On siis emmesid kes alla 18 eluaasta. Ma ise olen küll nüüdseks 18 aastane, kuid sünnitasin 17. aastaselt.
Kuidas teie vanemad suhtusid sellesse, kui teada said kui rasedkas jäite või siis poiss? Minul õnneks hullu ei olnud, kuna olin siis juba mehega koos olnud 2 aastat. Vanemad olid väga rõõmsad, eriti ema. Isa ei usknud seni, kuni nägi mind suure kõhuga

Kuidas teil üldse möödunud rasedused ja lapse kasvatamine? Mina esialgu elasin telefoni küljes emaga suheldes, kuna ei osanud eriti just midagi teha :10:

Mina sünnitasin(keiser) 18 aastaselt ,aga rasedaks jäin 17aastaselt.Algus polnud just palju tõotav kuna kõik keerasid selja ja olid selle vastu nii kus said.Ei taha pikemalt rääkida kuna oli väga masendav ja nutsin päevad ning ööd.Isa sai mul alles siis teada kui olid viimased kuud tema suhtus sellesse õnnelikult.Alguses oli ikka raske kui käes oli laps kuid ämm õnneks jagas palju näpunäiteid ja alati oli koht kust midagi küsida.Oktoobrikad olid väga head abilised mis vahet ,et neti vahendusel. :smaili:

Mina synnitasin ka 17 aastaselt.5 kuud sain ema eest ära varjata(ema ei pooldanud seda yldse,et ma lapse saan)Kui teada sai ja synnitus lähenes,tegi ta pakkumise Soome elama minna,kuna lapseisaga polnud meil suhted korras(jöi ja laaberdas)
Löpukuudel hakkas ta juba leppima uue ilmakodanikuga.Synnitusele tuli ema kaasa ja peale seda absoluutselt köik muutus,ta kiindus Stennusse nii ära Nyyd oleme me peaaegu aasta(31.juuli saab aasta)ära elanud ja ma ei kahetse yldse,et ma Soome elama tulin,sain omaette korteri ja köik on super..Olen emale surmatunnini tänulik,et ta mind ei hyljanud ja Soome vöttis.

mina sain lapse 18 aastaselt. Vanemad vastu ei olnud. Natuke aega võttis harjumine, kuid kõik on väga hea ja tore. Keegi selga ei pööranud kuid nüüd enam ei suhtle eriti sõpradega kuna neil oma elu(pidu ja pillerkaar) siis mul on pere ja kodu ja laps:) Ise olen õnnelik ja ei muudaks midagi. Laps saab see kuu aastaseks.

mannu03 kahju, et sul nii läks, et kõik selja pöörasid. Tõelised sõbrad nii ei tee, nii et siis vähemalt said teada, kes on tõeline sõber ja mitte.
Kõik olete tublid, et kõige ja kõigi kiuste lapsed ilmale tõite ja raskustele vastu astusite.

mina olin 18 kui synnitasin,17 aastaselt jäin rasedax.
meest teadsin ammu-ammu,nyydsex tean oma 4-5 aastat.
vanematel võttis algul see tykk aega seedimist,kuna see oli nende jaoks nii ootamatu,aga nyydsex on oma lapselapse yle väga uhked ja õnnelikud:)
alati kui kylla lähme neile siis mutkui teglevad ja mängivad taga,
sõbrad toetasid väga.keegi selga ei pööranud.ja olen nede yle väga uhke.muidugi paljud ei uskunud algul,aga kui nägid suure kõhuga siis oli üllatus neil suur:)
aga ise olen oma pisikese yle nii uhke ja õnnelik,nyydsex tast sirgunud juba 7me kuune poisi põnn:)

olete kõik tublid, ja soovin teile ikka palju jaksu ja rõõmu.
mina olin 15 kui rasedaks jäin ja sünnitasin ka 15 aastaselt, alles 2 kuu möödudes sain 16. kuigi olin üksi oma väikse beebiga ei oskanud midagi karta, kõik tuli kui ise enesest.
kui teile nii suur kingitus tehti siis taevaisa teadis et teie olete valmis emaks saama.
kuulake oma südant siis tulevad lahendused ise enesest, teie kohe saate aru mida beebi vajab teilt, kui nutab.
rõõmurohkeid päevi teile kõigile.

Minagi sünnitasin 16aastaselt,19 juuli ja 9dal augustil sain 17. Rääkisin oma rasedusest emale, ta alguses veits ehmatas ära, et ma nii noor ja käin veel koolis, et mis edasi saab jne.. aga lõpetasin ilusti kooli...ja kõik lahenes iseenesest Ja kui pisike sündis olimu ema väga väga õnnelik!!

16 jäin rasedaks. 17.aastaselt sünnitasin. Emale ei julgenud alguses rääkida, aga 20ndal nädalal ütlesin, et ootan last siis muutusid ema-isa-õde hüsteeriasse. Nii kui laps sündis muutus kõik. Kohe peale lapse sündi nunnutasid mu pojad.