Raseduse sümptomid

Siin siis väike nostalgianurk kõigile endistele rasedatele :chees: Küsimus järgmine: mil moel teie pisikesed kõhuelanikud esimest korda saladusloori kergitasid ja oma olemasolust märku andsid?

Teen otsa ise lahti: Laine-Liiset oodates oli esimene signaal lihtsalt pähe jõudnud teadmine, et olen rase. Kõik näis selle vastu rääkivat, kuna arvutuste kohaselt polnud me vahekorras nn. õigetel päevadel. Mõned päevad enne oodatavat menstruatsiooni tuli mu sisse siiski kindel veendumus, et nüüd on minu sees keegi kasvamas ja naistepäeva hommikul vaataski mulle vastu positiivne rasedustest. Hiljem andis keha muutustest märku õrnade valudega alakõhus, iivelduse, tujukuse ja väsimusega.

Minul jäid päevad hiljaks. Kuna võtsin tablette, siis ei kahtlustanud rasedust. Kui nädal aega olid hilinenud, oli mees see, kes ütles, et teeks testi. Ega me kumbki ei uskunud. Olin ise haige, mees tõi kaks testi - Biocard ja Aconi. Acon näitas õrna teist triipu, Biocard näitas vaid ühte. Õnneks sain järgmiseks päevaks kohe arstiaja ning tema kinnitas rasedust. Eks alguses oli meil pisut shokk aga siiski väga õnnelikud Mingeid tunnuseid muid mul polnud, vb aint rindade hellus mingil ääral.. :hmmm:

Karl oli täiesti plaanitud laps ja seega lootsin ma peale esimest korda juba, et kõik õnnestus. Ega ma pettuma ei pidanudki, paari päevaga tekkis kõhtu imelik tunne, mis kestis tegelikult kogu raseduse aja. Sõbranna, kes asjast teadis, naeris ainult mu tunde üle ja ei uskunud mind. 10 päeva paanilist ootust ja küünte närimist, ning õhkõrn triip oli testil näha. Loomulikult ainult minule, mees seda ei näinud. Ometi ma käsutasin ta akna alla ja andsin prillid ka kätte . Järgmisel testil olid triibud juba rasvasemad ja kahtlusi polnud. :smaili:

Nii, et töö kiire ja korralik.

Minu peamine sümptom oli wc´s käimine.
Koguaeg oli hirmus häda kallal aga kui potile sain ei tuld midagi.
Samad esmased sümptomid olid ka mo meheõel.

Accra, tuletasid mulle ka meelde, et see vetsumarton oli üks esimesi päris tugevaid sümptome tegelikult

minu tsükkel on kogu aeg kaootiline olnud, seega esialgu, kui päevad hilinesid, ma ei hakanud lootma, et äkki nüüd olengi. aga kui vahe jäi juba pikemaks ja lisandusid hommikused kerged iiveldused, väsimus, rindade tundlikkus, siis tuli juba see teadmine ja rahu, et no nüüd olen küll rase. tegin vabariigi aastapäeva õhtul testi ja 2 rasvast triipu vaatasid sealt vastu .

Minul jäid päevad ära ja siis tegin testi. Õnnest tulid pisarad silma mõlemal korral.
Kuid, kui see kõrvale jätta, siis mudu ei olnudki. Hiljem hakkas kõht ka muidugi välja paistma.

Ei käinud ma wc tihedamini ega kogu rasedsuse ajal kordagi öösel, ei oksendanud, rinnad ei olnud hellad. No tõesti - mitte midagi. :chees:

Minul oli SEE sisetunne.
Eelmine päev olime sõbranna juures külas ja no ei tahtnud seda kokteili mis mulle tehti. Suitsu kohe üldse ei tahtnud.
Jõin hoopis limpsi.
Ma pole kunagi jälginud, et millal mul päevad hakkavad jne. Seega ei saanud ka nende järgi vaadata.
Järgmine päev Keila-Joale minnes ütlesin mehele, et ma olen 99% kindel rase.
Mees ei uskunud mind.
Aga siiski olin , nii et minu sisetunne oli õige. Tuleb üks imeline pisike meie ellu
Proovisime siis 1 kuu :smaili:

Mõlemal korral sain rasedusest aru tublisti hiljaks jäänud päevade järgi, mille kinnituseks olid testidel tugevad triibud.
Esimese rasedusega iiveldasin ma terve 3-nda kuu. Päris hull oli ikka olla, kuid õnneks oli mul siis puhkus ning ma sain kodus olla. Mees oli siis minuga päris hädas. Õues oli +29 ning mina hoidsin toas temperatuuri +15 juures, sest ainult siis oli mul mõnus olla . Mehe jaoks oli see muidugi liiga külm . Ja kala ning kalalõhn (ka küpsetatud) ajasid mul terve raseduse aja südame pahaks :iconnet: .
Teise rasedusega iiveldasin 2-st kuust 4-nda kuu lõpuni, kuid siis aitasid küpsised taskus asja tublisti leevendada :yes2: . Seekord sain ka kala süüa ja elamisest põhjanaba ka ei teinud .
Rindade ja alakõhu valulikkust nagu paljudel pole minul olnud, küll aga võisin ma anda kõik, et enda valdusse saada marineeritud seente või -kurgi purk .

Nüüd suur osa rahvast ei usu mind aga mina teadsin viljastamise päeval, et saime selle "suure tööga " hakkama Laps oli ka plaanitud (andsin 3 kuud aega talle tulla) ja täpselt kolmandal kuul alles ta hakkama sai ka. Teste tegin mitu liiga vara aga teadsin olenemata tühjast testist, et küll need triibud tulevad kohe kohe järgmisel :01: Pesastumise algusest algas ka oksendamisralli. Ikka tõsist moodi. Sõin Cerucali? Nimes pole kindel... Aga see tuli ka välja :01: Vana keisriarm hakkas ka kipitama veidi. Muud nagu polnudki.

honeymoon kirjutas:Nüüd suur osa rahvast ei usu mind aga mina teadsin viljastamise päeval, et saime selle "suure tööga " hakkama

Veidi rohkem kui 2 aasta eest teatas mu sõbranna ühel õhtul, et vot tema jäi hommikul rasedaks. Temal lihtsalt selline omamoodi tunne kõhus ja kõik . Me veel naersime ta mehega, et ta sai eelmine päev rannas päikesepiste. Paar nädalat hiljem keksis see 2 meetrine mees mööda hoovi ringi ja kisas, et ta saab isaks :hahaha:

Olivia oli plaanitud, seega ootasin kannatamatult p2eva, et testi teha ja enne seda polnud nagu erilisi tundem2rke. Umbes n2dal peale testi tegemist hakkas hull iivelduralli iga 8htul pihta :iconnet: ja krambid ka :yes2:

algul polnud midagi muud peale triipude. ei sisetunnet, ei midagi. päevad hilinesid, aga olid ennegi hilinenud. igaks juhuks tegin testi. ei oodanud nii vara peale tablettide ärajätmist

Koolis hakkasime pihta grupiprojektiga ja keegi mainis, et ärme rasedaks jää, eksju. Mulle tulid hoopis pähe mötted, et oi päevad on hiljaks jäänud (aga noh, pole ju esimene kord..), aga hirmus tihti käin vetsus viimasel ajal... ja rinnad pakitsevad nati. Samal öhtul vudisin testi ostma, tegin esimese kohe öhtul- 2 triipu. Teise tegin hommikul- 2 triipu. Selge.
Kusjuures rasestumise momendil olin esimest korda elus tösiselt pahane möne mehe "unustatud kaitsevahendi" pärast, ütlesin talle veel, et see ei olnud ilus, vöin ju vabalt rasestuda (olime just lahku minemas tegelt, vähemalt minu jaoks, ja ei olnud just parim hetk lapse saamiseks). Nii et teadsin alateadvuses juba siis, kuid see ununes kähku.

A noh, nüüd on mul oma väike pörnikas ja elu on lill

Mul jäid ka päevad ära, kui olid mingi 2 nädalat hilinenud tegin testi ja see oli positiivne - olin väga rõõmus. WC hakkasin lõpu poole tihedamini käima, kõht kasvas ja muud nagu polnudki, Mõlemad rasedused olid supper :smaili:

Minu peamine sümptom oli samuti wc´s käimine ja kuna mulle oli varem öeldud, et ei pruugi üldse lapsi saada siis ei oodanud rasedust ja ei osanud midagi kahtlustada. Kuid 2 rasvast triipu testil tõestas vastupidist

Meil oli hoopis nii, et mees käis mul sabas ja ütles, et me oleme rasedad. Mina ajasin tagasi, et see pole ju võimalik, meil tabletid peal ju...Mees ei jätnud jonni ja ütles, et ma apteegist testi ostaksin. Selleks et tast nn. lahti saada (loe: et ta ei käiks mulle pinda enam, kuna ise olin kindel, et ei ole rase), siis läksin ja ostsin paar päeva pärast testi.
Ja uskuge või mitte aga triibud olid olemas :01: Mu mees on selgeltnägija

teada sain siis rasedusest 4n...uh siis veel ei näidanud...kahe nädala pärast pidin tagasi minema ja siis näitas 6+1

Mul olid ka pillid peal, järsku hakkasin hirmsad kõhuvalud, mis mind külastasid mitmeid kordi päevas ja siis läksid nibud valusaks. Need vaud olid emaka kasvamisest ja külastasid mind pea kogu 3 esimest kuud
Sisetunne ütles, et rase, kuid ma keeldusin seda uskumast! Lõpuks võtsin julguse kokku ja tegin testi, momentaalselt ilmus 2 triipu! Hirm oli jube, teadsin, et mees ei taha, kuid lõpuks andis ta alla ja mu õnn oli tegelikult kohe väga suur, lihtsalt hirmuga segatud! Nüüs oleme siis ühiselt uute triipude jahil

Aga minul oli mõlema raseduse alguses metalli maitse suus ja pidevalt,pese hambad kas või verele . Pisut iiveldas ka ja see oli kõik.

Minul hakkas kõht nii valutama, nagu kohe hakkaks päevad. Ja kui nuuskasin, siis hakkas ninast pidevalt verd jooksma. Ise veel mõtlesin, et olen ennast üle töötanud...jube väss ka oli peal Mingil hetkel hakkasin meenutama, et millal siis päevad viimati olid...tuli välja, et päris tükk aega tagasi - tegin testi ja nii ta läks :babyes:

esimese rasedusega jäid päevad ära.
nüüd teisega oli esimene tunnus hele teine triip testil.olin aktiivne triibupüüdja ja testisin juba enda arust 8 päeva peale ovulatisooni (mis hiljem ultrahelis selgus,et ikka oli varem olnud)

Päevad olid mul nagu kellavärk. Siis aga sattus päevade vaheks üle 30 p, mis muidu oli nii 26-28. Ees oli ootamas nädalavahetus ja arutasime mehega, et uue nädala alguses teeme testi, kui ikka ei ole alanud. Aga ma ei kannatanud oodata ja tegin testi ikkagi varem ära. Ootusärevus oli SUUR, tahtsin nii hirmsasti triipe vaadata. Ja siis see juhtuski - ilmus 2 triipu. Mees oli teises toas ja ütlesin talle vaikselt, et "ma olen rase". Ta ei uskunud seda ja tuli vaatama.
Raseduse alguses olid väikesed kõhuvalud, iiveldus meeletu, aga õnneks päris oksele ei hakanud. Isusid väga ei olnud, südame ajas pahaks hambapasta, eriti, kui natuke sügavamale suhu seda sattus. :iconnet: Kimbutas ka tohutu uni. Vetsu vahet jooksin kõik 9 kuud, nii päeval kui öösel. Lõpus oli juba päris "kohutav" olla, suur kõht ja väsimus suurest ootamisest. Aga nüüd olen õnnelik emme!

esimese lapsega ütles sisetunne enne p2evi juba et miskit toimub ja k2isime koos õega testi jahil. ja kuna ma ei kannatanud oodata siis tegin ka koheselt 2ra (kuigi p2evadeni oli veel 4 p2eva aega) ja see n2itas positiivset tulemust.
7 kuud rasedusest k2isin ja kallistasin wc potti ja 2 viimast kuud korjasin koheselt 20 kg juurde
teise rasedusega r22kis mees muidkui et ma võiksin kõhuga praegu olla ja mul oli umbes n2dal veel p2evadeni aega kui hakkasin tajuma et asi pole nii nagu ta peaks olema, tegin salaja testi öösel ja oh seda rõõmu, positiivne
poisiga l2ks rasedus kergemalt ,natuke iiveldas kuid lõpus olin mega suur ja raske olla :01: