Juuni- ja juulibeebide ootusnurk (2012)

Puhh Jalakrambid on jubedad, mul lõi veel sünnituse aeg jalga, ämmakas muidis säärt.

Noh, kuidas meie pundil läheb? Olete veel ühes tükis ka keegi?

Minul on suhteliselt ärev nädal olnud, esmaspäeval oli rutiinne ämmaka visiit, kaalu juures +3,8 kg, mis on sulaselgelt liiast, aga tursed on ka megasuured. Juba kätel ka Ja kuna uriinist leiti valgu jääke ka, hakkasid tohter ja ämmakas preeklampsia peale mõtlema. Kästi pidevalt vererõhku mõõta, mis mõndadel päevadel oli ka päris kõrge. Käisin ka siis erakorralises, tehti uued proovid, need olid head. Ja KTG all käisin ka, tita tundis end hästi. Nüüd mõõdan iga päev siis vererõhku, et see liialt kõrgele ei läheks. Ja püüan lamada ja palju juua, et tursed väheneks. Ohjah.

Muus osas tundub, et kõht teeb vaikselt ettevalmistusi ja tita vaevalt et poole juulini kõhus on. Seega remondiga hakkas nüüd väga kiire

Mina olen täitsa komplektis veel.
Käisin ka teisip end ette näitamas- kaalu +2,5, turse endiselt ainult paremal jalal (täitsa nõme- avalikku kohta ilma pikkade püksteta minna nagu ei taha.. kleit on punnis kõhu abil kenasti pahkluudest kõrgemale kerkinud ). Muidu minul enidne.. rauda kästi edasi süüa, nagu selgus siis olen kenasti poole vajalikust doosist ikkagi kuidagi ära unustanud- ma arvasin, et ainult mõned tbl-d on vahele jäänud aga lausa pooled... nojah siis. Krõbistan nüüd eriti hoolsasti.

Muus osas tunne... ei ole üldse kindel, et juuli keskpaigani ringi veeren.. beebs on suureks kasvanud, iga päevaga jäörjest rohkem laiutab. Alla veel vajunud pole aga pikka pidu ma enam ei looda.. Väike hirm hakkab vägisi nahavahele pugema.. ei meelita see sünnituseaeg kuidagi.. ülimeelsasti pärandaks selle hirmutavalt valusa osa kellelegi muule...

Meil remont õnneks ei põle hetkel.. see osa on ehitusjärgus majal liiga mitmeaastane.. ma putitan hoopis oma kilemaja Veidi tegin tomatipeenart laiemaks ja 22juunil tõin omale piparmünti kasvama.. kohalikult jaantulelt tagasitulles istutasin öösel 01.30 kohe kenasti maha kah.. valged ööd peab ju kuidagi omakasuks pöörama Jaaniussikesi pole viistinud küll otsima minna.. äkki ikka võtan millalgi sellegi käigu ette kuigi eriti usku pole nii külmade ilmadega.

No nii ... eile sai jälle kontrollis käidud. Minu jaoks täiesti nonsense. Oma ämmakal oli mingi tähtis koosolek vahele tulnud ja mingi teine asendas teda. Igal juhul tulemused järgmised 2 nädala taguse ajaga võrreldes:
Kaalu juures 0,5 kilo, EPK 38 cm (+2). Ikka peaseisus. Järgmine kord 2 nädala pärast uuesti. Kuna uriinis on ketokehasid, siis sain veel 2 uriini saatelehte ja verd pean ka veel igaks juhuks andama minema. Ja dekreedi lehe sain ka kätte ja viisin täna kontori postkasti ära.

Kõht on ikka üüratu ja siniseid ussikesi naba alla tuleb aina juurde. Seekord on ikka kõht päris tüütu võrreldes eelmiste kordadega. Juba pea kuu aega on kõht istudes nii vastu jalgu, et kergem on jalad võimalikult harkis istuda. Eelmistest kordadest seda küll ei mäleta.

Mingi õhtu olid kummalised tegevused seal all pool 7-8 minutiste vahedega. Kui tunnike olid olnud, siis paitasin kõhtu ja palusin poisul u 1-2 nädalat veel oodata. Vaja järgmine kolmapäev ikka kõhupildid ka ära teha ju. Peale seda jäi kohe järgi. Väga sõnakuulelik poiss Ta võiks siis ka nii tubli olla kui millalgi hakkan rääkima, et või tulema hakata

Puhh ehk kuulab. Ma lubasin ju poja üle kanda, kui 1,2. juunil ei sünni ja tema võttis sõnasabast kinni.

Mustlasplika! Ma ei julgeks poissi nii ähvardada, et kui ei tule mulle sobival ajal, et siis kannan ta üle. Pärast on jonnakas ja kannan "100 aastat" üle... aga kuidagi ei viitsiks

No nii. Ma panin täna öösel segast. Kuidagi ei saanud uinuda, sest nii läme oli... õhku polnud. Mina jumala eeva ülikonnas ilma tekita ja palav (isegi jalad olid soojad ja tundus, et varsti paistes) ja mees kõrval pidźaamaga teki all ( tema oli loomulikult merel oma naha ka ära kõrvetanud ja seetõttu külmem olla). Igal juhul peale 30 min vähkrlemist vinnasin lastetoast mingi leotamise madratsi endale täpselt magamistoa akna alla ja keerasin sinna magama. Siis puhus kerget tuult peale ja sai hingata. Isegi teki sai kergelt peale tõmmata. No ja pool uus oli äratus. Mõnus vihmasabin läbi aknavõrgu sadas mulle otse näkku. Kobisin siis mehe kõrvale tagasi ja lükkasin akna koomale. Loodan, et edaspidi selliseid õhuta öid ei tule, sest voodis on ikka palju mugavam madrats

kusjuures minul on ka mingid kuumahood kallal. Palav, palav, aknad pärasni kui vähegi võimalik.. ööseks mees tahab ikka kinni panna- temal külm

See, et liiga palav on, on minu jaoks juba mitu kuud tavaline. Pidevalt nii palav olla, et tundub, et rohkem ei jaksagi. Aga kuidagi saab see üle elatud...

Eilsest kolisime oma uude pessa, kuigi asjad veel igapool laiali, nagid-riiulid seina panna ja kööki pole veel ollagi. Ehk tegemist jagub. Aga mina täna midagi teha ei saanudki, jalad nii turses, et valus pealgi seista. Pikutasin siis terve päeva teleka ees, jalad kõrgema. Nii narr tunne, et ei saa kodu korrastamisel kuidagi kaasa aidata. Ja samas tahaks kõik võimalikult ruttu valmis seada, sest aeg juba 38+4 ja kauaks see tita ikka kõhus veel on...

No ma üldiselt kuuma üle ei kurda. Ja mees armasta a jahedas magada. Magame suht kevadest juba lahtise aknaga. Ja praegu pole kuuma veel olnudki. 2 suve tagasi kui pisemat plikat ootasin, siis oli ülikuum suvi. Ja polnud mul mingeid probleeme. Tibi sündis ikkagi alles siis kui ilmad jahedamaks läksid. Aga see, et õhk ei liigu on mind alati häirinud.. ka mitte rasedana. No ja seda õhuseisakut vahest suvel enne vihma või äikest ikka juhtub. Ah lähen söödan sääski ja kastan tomatid ära.

Nonii, täna siis 40+0. Kõht harjutab, eks näis, kas suuremate tegudeni ka jõuab. Iseenesest on tore veel rase olla, eriti ei kurda. Kui just väga palav ilm pole, sest siis on tursed väga suured ja raske olla. Täna (hetkel) on äike ja paduvihm, seega kergem olla

Mul on nii kopp ees juba. Jua 3 nädalat siin harjutab. Ma isegi ei vaevu enamus päevadel vahesid mõõtma. Täna oli siis süda ka jumala paha ja iiveldas ning kõht lahti ja ikka ei miskit. Panen raudselt ikka juuli lõpuni välja (ehk siis viimase tähtajani + paar päeva). Mehest on ka kahju. Täna olin nii autis, et ta ei saanud oma tööd teha ja mängis suure osa päevast koduperenaist

Puhh Mul harjutas 3. nädalat ja tean, kui väsitav see on. Viimase korraliku aeg arvasin, et lähengi sünnitama, aga sundisin end magama ja valud läksid üle.

Kas teil plaanis koos kasvamise alla ka kolida? Ma seal hetkel üksi vist ja iseendaga ju ei muljeta.

No nii mul siis täna oli esimene tähtaeg (kuklavoldi järgi). Aga ei miskit. Peale seda neljapäeva on enesetunne jälle parem olnud ja suht rahulik. Laupäev siis kasutasin juhust, et mees kodus (aias/hoovis) tööd tegi ja jätsin sujuvalt lapsed tema hoolde. Ise võtsin ette suurema kodukoristuse... pausidega loomulikult. Öösel lõpetasin. Nüüd teist päeva kondid valusamad kohe... aga vähemalt mõnus puhas on ja mõned muudki asjad sai korda.

Täna on ka mu "vanima tütre" (kass) sünnipäev. Sai juba 5 . Öösel kella 1 paiku mõtlesin kudumise ära panna ja tuttu minna, aga kus sa sellega. Sellised valud tulid, et hakkasin mõtlema, et nüüd või tõesti minek olla. No ikka nii valusad kohe, et ülehingama pidi. Aga regulaarsus puudus. Läksin duśi alla lõpuks ja kõik vaius. Kella 3-st siis tudile. No ma vist tõesti sünnitan seekord lõpuks kodus, sest lõpuks ei usu ise ka, et sünnitama hakkan

Aga nüüd siis peab end homme jälle ämmaka juurde vedama ja KTG alla ka pidin minema.

aniitram! Kuidas sul? Pisi käes?

Ja elefant sina ka.. kuidas sul lood?

mina täitsa komplektis veel. Eelmisel neljapäeval oli väike ettevaatlikuse tipp- jalg läks täitsa paiste nagu vahukomm, sai kenasti sõrmedega "auke" sääreluu kohale vajutada ja beebs oli ka ülivaikne aga õnneks vastu ööd ikka andise endast kenasti märku. Rohkem pole nii valvsaks teinud. Päris kabe tunne on.. kohe kahju mõelda, et see lahe aeg võib sõna otseses mõttes iga hetk läbi saada (mõtlen kõhus liigutamist).

Lastele räägin õhtuti, et vaja ikak magama minna mõistlikul ajal- äkki tita tahab öösel sündida- paaril hommikul on suuremal pojal pettunud nägu ees- ikka kodus Tal juba mured kuidas ikka pimedas minna saab ja kui vihma sajab.. ülihoolitsev 6,5a suur venna

Ehk siis- naudin kuniks saab

Meil on tütrekene käes, harjume koduse eluga

Valutama hakkasin esimesel tähtaja päeval, 12ndal, tütar sündis lõpuks 14. juuli kell 7.07. Ei saa öelda, et just väga lihtsalt ja kergelt oleks läinud, aga vähemalt läks kõik hästi 3484g, 51cm, apgarid 8-9.

Seega saan nüüd teise teemasse üle kolida

Palju palju õnne aniitram

Palju palju Õnne!!!!

Aniitram palju õnne! Jään sind teise teemasse ootama.

Õnnitlused Aniitram!

Mina käisin täna end ettenäitamas- kaalu juures +0.5kg, hemoglobiini saan teada homme. Kuidagi väetiks hakkab see olemine mine aga kõige tüütum on siiski ema ja vendade pidev üleküsimine "kas oled juba sünnitanud või minemas?" teised ei häiri aga just nemad.. elavad ühe katuse all ja ikka peavad kõik isendid üle küsima.. väldin neid juba netiavaruses

Kui nädala eest veel olin õnnelik hommikul ärgates end omas voodis leides siis nüüd mitu hommikut kergelt pettunud.. nii raske on midagi planeerida ja oodata. Noorema poja sünnipäev on esmaspäeval, väike olemine võiks olla pühapäeval aga no mida sa plaanid või teed kui istu nagu pommi otsas (oleks eile hommikupoolikul pisike ära sündinud, oleks luap välja saanud aga nüüd enne esmaspäeva pole nagu mõtet lootagi).. Hetkel siis vist parim kui see noorhärra sünniks teisipäeval.. ehk siis meie perelikult 41ndl-l

aniitram[/b[b]]! Õnnitlused

elefant! Kui sa pole veel tegudele saanud, siis loodan, et täna saad (teie perele kohaselt ) ! Hoian pöidlaid!

Meie aga saime oma pisikese poisu juba kätte. Eelmine reede 20. juulil kell 11:42 sündis siia ilma Franz Joosep. Kaalu oli 4858g ja pikkust 54cm. Selline pisike venna Aga mina ei saanud ühtegi nõelapistet ka . Laupäeval saime juba koju ka ja nüüd harjume uue olukorraga. Seekord on poiss ikka hullu piimaauto tellinud kohale. Plikadega polnud nagu miskit hullu. Aga no eilne päev oli ikka päris jube. ISegi kapsast ostsin. Täna juba normaalsem. Aga praegu ei jaksa rohkem kirjutada. Eks tule mingi päev kasvame koos teemasse end üles andma minna.

Õnne kõigile pisikestele ilmakodanikele ja vapratele emmedele!



Elefant ikka ühes tükis.... ... eks näe, kaua ta vastu peab [You must be registered and logged in to see this image.]

Annan elefanti lahkel loal teada, et temal on ka poja käes. Täpsed mõõdud ja kaalud ütleb ta hiljem ise üles (täitsa keskmine paras purakas oli). Mina tean, et nii emme kui pojaga on kõik korras. (Ja ei saa kuidagi mainimata jätta, et sünnituse aeg valust lapseni oli tunni kanti!!! [You must be registered and logged in to see this image.] jah, kogu kupatus 1 tund! Ametlikule paberile sai pikem aeg. Ilmselgelt nad ei jõudnud selle tunniga kodust haiglasse ja tema ülitubli mees võttis oma poja ise kodus vastu!) Natukene ulme poole kalduv lugu, aga eks ta kribab ise pikemalt. Mina olen siiani šokis [You must be registered and logged in to see this image.] heas mõttes. [You must be registered and logged in to see this image.]

Puhh palju õnne!
Elefant palju õnne! Jään pikemat lugu siis ootama, HoneyMoon asja nii põnevaks ajanud.

Puhh ja elefant, palju õnne!

Ja aitäh minu õnnitluste eest