Miks on meie lapsed erilised?

Milliste eriliste haigustega on Teie lapsed?
Millist erihoolt see nõuab?
Kuidas saate hakkama?

Minul on üks eriline põnn kodus. Ma ei saa öelda, et tal mingi haigus oleks. Paberite järgi on tal raske puue, aga me oleme sellega nii ära harjunud ja vahest läheb isegi meelest ära.

Meie neljane on kuulmislangusega, sündides oli tal olematu kuulmisjääk. Tänu sünnitusmajas tehtud kuulmisskriiningule, saime õigel ajal jaole. Kuuekuuselt sai ta oma esimesed kuuldeaparaadid. Õige pea selgus, et nendega ta siiski ei kuule ja kõne ei arenenud. Pooleteise aastaselt opereeriti talle sisekõrvaimplantaat ja kui see kuu aega hiljem sisse lülitati, algas meie uus elu. Meie päevad on sellest hetkest saati täis erinevate helide õppimist - poja küsib siiamaani mõne heli kohta "mis see on?" Esimese sõna ütles Sten Oskar 1a ja 9kuuselt (väiksem venna tuli oma esimese sõnaga lagedale 9kuuselt). Tollel hetkel poleks uskunud, et ma kunagi ütlen oma lapsele "ole nüüd natuke tasa ka" Eks me näe ikka kõvasti vaeva, et teda õigesti rääkima õpetada, aga võõrad saavad tema jutust juba päris hästi aru.

Esimesed poolteist aastat nägin ma kõvasti vaeva, et poisi puudega leppida. Jube raske oli uskuda, et mu laps ei kuule, kui ta alati pea minu poole pööras, kui tuppa astusin. Mul polnud ju kogemust, kui hästi kurdid vibratsioone tunnetavad. Aga tänu Ossile, oleme leidnud nii palju toredaid sarnase saatusega tuttavaid.

Praegu käib Oss lasteaias ja minu hirm, et ta kuuljatega koos hakkama ei saa või end seal halvasti tunneb, oli asjatu - Sten Oskar ei karda kellegagi suhelda ja oskab enda eest nii hästi seista.

Minu üks laps on krooniliselt haige, teine sündis haigena. Kas nemad ka sellesse teemasse sobivad?

Minu nooremal preilil avastati eelmine aasta lastehaiglas kõne vähesusest ,et tal on autism kuid samas avastati tal ka epilepsia, mis peale andis arst mulle lootust ,et laps võib rohtudega paraneda .

riinu83 kirjutas:Minul on üks eriline põnn kodus. Ma ei saa öelda, et tal mingi haigus oleks. Paberite järgi on tal raske puue, aga me oleme sellega nii ära harjunud ja vahest läheb isegi meelest ära.

Meie neljane on kuulmislangusega, sündides oli tal olematu kuulmisjääk. Tänu sünnitusmajas tehtud kuulmisskriiningule, saime õigel ajal jaole. Kuuekuuselt sai ta oma esimesed kuuldeaparaadid. Õige pea selgus, et nendega ta siiski ei kuule ja kõne ei arenenud. Pooleteise aastaselt opereeriti talle sisekõrvaimplantaat ja kui see kuu aega hiljem sisse lülitati, algas meie uus elu. Meie päevad on sellest hetkest saati täis erinevate helide õppimist - poja küsib siiamaani mõne heli kohta "mis see on?" Esimese sõna ütles Sten Oskar 1a ja 9kuuselt (väiksem venna tuli oma esimese sõnaga lagedale 9kuuselt). Tollel hetkel poleks uskunud, et ma kunagi ütlen oma lapsele "ole nüüd natuke tasa ka" Eks me näe ikka kõvasti vaeva, et teda õigesti rääkima õpetada, aga võõrad saavad tema jutust juba päris hästi aru.

Esimesed poolteist aastat nägin ma kõvasti vaeva, et poisi puudega leppida. Jube raske oli uskuda, et mu laps ei kuule, kui ta alati pea minu poole pööras, kui tuppa astusin. Mul polnud ju kogemust, kui hästi kurdid vibratsioone tunnetavad. Aga tänu Ossile, oleme leidnud nii palju toredaid sarnase saatusega tuttavaid.

Praegu käib Oss lasteaias ja minu hirm, et ta kuuljatega koos hakkama ei saa või end seal halvasti tunneb, oli asjatu - Sten Oskar ei karda kellegagi suhelda ja oskab enda eest nii hästi seista.

Minu poisi erilisusest on ka midagi head tulnud Tänu temale õpin ma praegu eripedagoogiks Igas halvas ikka on midagi head ka...

Nii kurb lugeda selliseid asju. Loodan ikka ,et ajapikku paremaks läheb.
magnificat Kas autism avastati ainult vähesest kõnest või oli mingeid muid sümtomeid ka? ja varem polnud midagi märgata?

Ma siis võtan end ja last ka rivvi  .Pojake mul asperger/ath.Vahepeal on raske,siis jälle kergem,kuid laps õpetab mulle meeletult kannatlikkust ning ju mul seda vaja on.
Erihoolt on nii ja naa vaja .Last ma yksi kuhugi jätta ei saa,hoolimata sellest,et hetkel on pooleviiene.Kõige raskem on see,et mu laps on kodune ja aiakohta talle pole ja tänu sellele keskmine laps matkib teda.