Lapse areng

Terve lapse areng esimesel eluaastal

Lühiülevaade lapse arengust kuni neljanda eluaastani.

Lapse arengust, õpikust "Inimese füsioloogia ja anatoomia" (Pärlikeselt)

Esimene eluaasta on intensiivse kasvu aeg. Sünnijärgne kohanemine põhjustab mõnikord kõigepealt kalu langemist, kuid sünnikaal saavutatakse nädala või kahe pärast. Seeärel on kaaluiive päevas mimete kuude jooksul umbes 20 grammi. Kui keskmine sünnikaal on ligikaudu 3,5 kg, aastane laps kaalub juba umbes 10 kg ja on 75cm pikkune. Kasv aeglustub seejärel nii, et teise aasta kaaluiive on keskmiselt ainult 2,5 kg. Laps kasvab meetri pikkuseks umbes 3,5-4 aastaselt.

Samasuurtena kujutatud lapse ja täiskasvanu elundid ei ole isegi ligilähedaselt sama suured. Näiteks närvikude on juba väikesel lapsel võrdlemisi palju. Vastsündinu aju kaalub umbes 350 grammi, üheksakuulisel lapsel juba kaks korda ja nelja-aastasel umbes kolm korda nii palju. Seejärel aju mõõtmed enam ei suurene. Kuueaastase aju kaalub umbes 90% lõplikust massist. Ka silmad kasvavad lõplikesse mõõtmetesse juba elkoolieas; samuti on lapsel ka suur maks. Nimetatud elundite kasv aeglustub, võrreldes lihaste ja luude kasvuga. Lümfoidkude (näiteks mandlid) suureneb kuni murdeeani ja hakkab seejärel vähenema, sest sugunäärmed hakkavad alles murdeeas intensiivselt kasvama.

Lapse suurepäine ja lühijäsemeline prullakus kestab kogu väikelapseea. Koolieas muutub laps kõhnemaks ja pikajäsemelisemaks. Muretsevad emad võivad süüdistada koolikoormust kui lapse "kõhnumise" põhjustajat.

Lapse ainevahetus on täiskasvanu omast suhteliselt palju intensiivsem. Hooti söövad lapsed "nagu hundid". Luumurrud paranevad oluliselt kiiremini, kui täiskasvanuil, vanuritest rääkimata. Laps haigestub kergemini paljudesse põletikulistesse haigustesse ning haigus areneb kas heas või halvas suunas kiiremini kui täiskasvanul.

Lapsepõlves on kudede veesisalus kõrge. Kõige enam on vett embrüos, seejärel veesisaldus väheneb koos vanusega. Väikelaste veesisaldus häirub eriti kergesti

Loote ja lapse antikehad (Pärlikeselt)

Looteperioodi lõpus liiguvad IgG-tüüpi antikehad aktiivse mehhanismi abil emalt lootele. Nad kaitsevad imikut pärast sündi paljude nakkushaiguste eest. See kaitse on olemas siiski ainult nende haigusetekitajate vastu, mille vastu on ema organismis tekkinud IgG antikehi. Näiteks läkaköhabakteri vastu pole imik kaitstud, isegi, kui ema on läkaköha põdenud, sest selle tõrjumiseks organism ei kasuta IgG-antikehi. Emalt saadud IgG varudest piisab 2-3 kuuks. Kuna lapse oma antikehaproduktsioon ei ole veel täiuslik, algab sellest hetkest mõnekuuline võrdlemisi ohtlik periood, mil laps haigestub üsna kergesti.

Rinnapiimas on võrdlemisi palju IgA tüüpi antikehi, mis kaitsevad lokaalselt lapse limaskesti. Rinnapiimaga toidetud laps põeb kunstlikku toitu saavast imikust vähem soolestiku-, hingamistede- ja keskkõrvapõletikke.

esimeste eluaastate jooksul on lapsel sageli üsna tihti rinevaid nakkushaigusi. See tuleneb sellest, et lapse organism tutvub nüüd esmakordselt ümbritsevate mikroobidega. See toimubki üsna tõhusalt, sest laps paneb peaaegu kõike suhu. Suur osa sellest tutvumisest toimub märkamatult ja sujub haigusnähtudeta, kuigi tekib antikehi.