Kus haiglas sa sünnitasid ?

Mina sünnitasin Tartus toomel. Kuna sünnitus oli kiire siis paljutki ei mäleta. Arstid olid suhtelised toredad ja kuigi olin ühispalatis siis saime kenasti hakkama.

Simona sündis Pärnu vanas haiglas. See oli rohkem kui 11 aastat tagasi. Alguses olin kolmandal korrusel raseduspatoloogia osakonnas, sest läksin esilekutsumisele. Seal oli toona jube personal, tädi, kes mulle tilguti pani kärkis ja paukus. Olin 18-aastane ja esmassünnitaja, oleksid võinud väheke sõbralikumad olla, arvestades mu noorust ja kogenematust. Õnneks oli minuga samas palatis mitu väga toredat naist, kõrvalvoodis oli naine, kes oli oma neljandat sünnitama tulnud ja tema toetas ja rahustas mind igati, kui ma vahepeal täitsa kabuhirmus olin.
Kui sünnitus peale hakkas, kolisin oma valudega, tilgutiga ja asjadega teisele korrusele sünnitusosakonda. Sünnitust mäletan ähmaselt. Valud olid talutavad, pressid olid kiired, kerged ja suht valutud. Kokku kestis sünnitus 9 tundi. Ämmaemand oli fantastiline, kuigi ma ei mäleta enam tema nägugi. Sünnitusjärgsed päevad olid ilusad. Et oli jõulueelne aeg, siis oli kõik kaunistatud. Osakonnas oli mõnus rahu, sest kogu nii günekoloogia- kui ka sünnitusosakond oli karantiinis sel ajal (mingi haiguse hooaeg oli) ja külastajaid polnud. Sünnitusosakonna personal oli ka väga sõbralik. Olin ühispalatis, kus peale minu oli veel kolm äsjasünnitanut, üks oli see, kes korrus kõrgemal oli mu kõrvalvoodis olnud. Kõik palatikaaslased olid korduvsünnitajad ja aitasid mul pisikesega toime tulla ja õpetasid esmavajalikku.

Eerik sündis Paide haiglas, seal oli ka väga sõbralik personal. Läksin samuti esilekutsumisele. Olin kaheses palatis koos nimekaimuga, kes sünnitas minuga samal päeval keisrilõikega tütre. Eeriku sünd kestis kolm tundi, aga oi kui valusad need tunnid olid! Terve kari inimesi vaatas mu vaevlemist pealt- ämmaemand, naistearst, sanitar, lastearst, kogu naisteosakonna juhataja ja üks praktikant. Samuti oli jõulueelne aeg ja palatis aknal oli advendiküünalde kolmnurk. See põles öösiti ja selle valgusel imetlesin öösiti oma tissivat vastsündinud poega. Tollal oli Paide sünnitusosakond remontimata ja akendest puhus külma. Esimesel ööl peale sünnitust oli lumetorm ja kardinate tagant õhkas külma, ma kuulsin ja tundsin, kuidas külm tuul puhus vana puitakna pragudest palatisse. Sättisin oma kaisus magavale pojaraasule teki paremini peale...

Annaliisa nägi ilmavalgust Põlva haiglas. Super haigla, super personal! Ainult head mälestused. Samuti oli esilekutsumine. Sünnitus kestis pisut alla kahe tunni, oli kiire ja kerge. Peale sünnitust olin ema-lapse palatis, kuhu ka toit mulle toodi. Hästi ilusad olid need päevad peale sünnitust.

Mina sünnitasin oma mõlemid lapsed viljandi haiglas. Ja mõlemal korral oli just presonaalivahetus.Ja jäin väga rahule

Mina läksin esialgu Keskhaiglasse aga kuna seal öeldi,et niipea tegudeks ei lähe siis saadeti koju.
Sisetunne ütles,et minna Pelgusse. Seal võeti sisse ja 3,5 tundi hiljem sündis tütar. Seega mind ei saa mingi valemiga enam keskhaigla lähedalegi.
Muidu jäin rahule aga süüa võiks anda ka öisele sünnitajale. Laps sündis 1:32 ja süüa sain hommikul 9:00 paiku. Nälg oli kohutav.
Koristajatädi oli tore, uksel lehvitas ja kutsus peagi tagasi

Sünnitasin Pelgus, kiidan sealseid arste. Väga hea töö Jäin kõigega rahule.

Olen korra sünnitanud Tallinnas Keskhaiglas, teised kõik Rakveres. Esimese lapse sünni ajal olin ise väga noor ja ajad olid ka teised. Kogemus tolle aja Rakvere haiglast ei olnud just kõige parem. Üks lastearst oli väga ebameeldiv seal, hirmutas mu päris ära. Sünnituskogemus isegi ei olnud nii hull, aga just hiljem palatis, kui piiga ei hakanud hästi rinda võtma ja ise ka nii kogenematu ja koba veel, ei osanud lihtsalt...siis tuli lastearst ja kurjustas minuga, et näljutan last ja nii pannakse laps tilguti alla jne jne, kole kole oli ja hirmus ka. Ütles, et pean piimasegu juurde andma ja andsingi, aga selle peale ei hakanudki piiga enam rinda võtma...Teise sünnitasin ka Rakveses, sünnituskogemus ja arstid siis juba inimlikumad ja tita hakkas kohe ilusti rinda võtma ning ise olin ka julgem ja pisut kogenum. Ainult kui sai raseduse ajal ultrahelis käidud, siis arst kes vaatas, ei olnud just kõige sõbralikum jälle. Talle ei meeldinud nii noored sünnitajad vist...Miskit ütlemist tal oli selle kohta. Ja siis kolmanda otsustasingi hoopis Tallinnas sünnitada ja see kogemus oli igati ok eelmistega võrreldes. kõik personal ja vastuvõtt kuni väljakirjutamiseni oli super! Mitte ainsatki paha sõna. Aasta oli 1999 siis.
Nüüd väiksemad on jälle kõik Rakveses sündinud ja võin julgelt öelda, et kõik on väga normaalne. Nii ämmakad kui arstid igati professionaalsed ja kui küsimusi oli, siis aidati alati. Meil oli perepalat ja vahel tundsin end kui kuskil hotellis , teenindus oli super!

Mina Tartu haiglas ja olen supper hüpper mega rahul

carissime kirjutas:Mina läksin esialgu Keskhaiglasse aga kuna seal öeldi,et niipea tegudeks ei lähe siis saadeti koju.
Sisetunne ütles,et minna Pelgusse. Seal võeti sisse ja 3,5 tundi hiljem sündis tütar. Seega mind ei saa mingi valemiga enam keskhaigla lähedalegi.
Muidu jäin rahule aga süüa võiks anda ka öisele sünnitajale. Laps sündis 1:32 ja süüa sain hommikul 9:00 paiku. Nälg oli kohutav.
Koristajatädi oli tore, uksel lehvitas ja kutsus peagi tagasi

Mina oleksin ettevaatlik selle söömisega sest kunagi ei tea. Võib tulla erakorraline keiser mil tuleb teha üldnarkoos.

Sünnitasin Viljandi haiglas (2005 ja 2008) ja jäin igati rahule

Esimene sündis pelgus(keiser) ja teine rapla haiglas.

Mina sünnitasin (2009.a) Pärnu haiglas. Kuna meie linnas sünnitushaiglat ei ole, pidin valima Tallinna ja Pärnu vahel. Otsus langes Pärnu kasuks, kuna seal tõenäoliselt vähem sünnitajaid (sünnituse ees oli mul hirm ja samuti selle ees, et ÄE ei ole minu jaoks aega) ja tõesti, sünnitasin samal ajal (mõnekümne minutilise vahega) kõrvaltoas olnud naisega. Päev enne ja pärast meid polnud sünnitajaid
Mulle sattus tore personal, ÄE küll koguaeg kõrval ei olnud aga seda ma ei soovinud ka, sünnituspalat oli kena ja peretuba hubane.
Süüa sai ka väga korralikult. Haiglasse läksin öösel ja sünnitasin järgmisel õhtul 18.24, selle aja jooksul toodi 3 korda süüa sünnituspalatisse ja peretuppa jõudes (u 21 paiku), toodi veelkord süüa. Vahepeal sain söögitädilt pahandada, et söök söömata aga valude peaaegu olematute vahede ajal mul söömiseks tõesti isu ei olnud.
Kokkuvõtteks ei pidanud need hirmujutud Pärnu haigla kohta paika, vähemalt minujaoks ja järgmise lapsega läheksin ka sinna

Mina sünnitasin 2010.a Tartus.
Võrreldes eelneva kirjutajaga ei olnud see päev haiglas rahulik. Haiglas on 9 sünnituspalatit, sel päeval oli 19!!! sünnitajat, minu laps sündis 18dana.
Hoolimata sellest, et ämmaemandatel oli palju tegemist, sain mina täpselt nii palju tähelepanu nagu mul vaja oli. Ämmaemand oli kõige raskematel hetkedel minu juures ja aitas hingata. Mina olen väga rahul, et nad sellisel töisel päeval suutsid tagada minu jaoks turvalise sünnitamise

accra kirjutas:Sünnitasin ITKH-las ja jäin üüber rahule nn teenindusega :smaili: .

Teine laps sündis kah ITKH´las ja jäin nii personali kui muidu eluga rahule.
Loomulikult natuke ma ikka vingusin ,et 2 aastaga muutuseid toimund aga see mo enda pirts-plärts .

Neiu sündis Pärnu haiglas detsember 2009, sünnitusest jäi päris korralik trauma meelde. Söögid olid head ja palat ka ok, olin tavapalatis, kuid 1,5 päeva täiesti üksi neiuga. Uuesti sinna ei läheks ja olen ikka mõelnud, et teadnuks, et nii kaua neiu sünniga läheb, siis sõitnuks Viljandi. Ju mul ei vedanud personaliga.

Poja sündis Viljandi haiglas, olin ainuke sel päeval ja jäin väga rahule. Kuna mul taas oli platsenta kinni, tehti narkoos ja verd läks päris palju kaotsi. Poja eest hoolitses personal, mul oli keelatud tõusta. Söök oli nagu oli, aga kõhu sai täis. Väga abivalmid olid. Ämmakas oskas ilusti rääkida, isegi minu pahurdamise peale. Mees jäi ka personaliga rohkem rahule kui Pärnus.

Sünnitasin ITKs, teise plaanin ka seal sünnitada.

Sünnitasin Tallinna Pelgulinna sünnitusmajas, jäin väga rahule.Paremat personali sünnituse juurde ei oskaks ettekujutadagi.

Triibuliine kirjutas:Sünnitasin ITKs, teise plaanin ka seal sünnitada.

Sünnitasin teise kah seal.

Tütar sündis 2009.aasta ida-tallinna keskhaiglas ja saan öelda,et ei jäänud rahule.
Sattusin vist vahetuse ajal.Esimene ämmaemand,kes mind vastu võttis ja kes ka minuga tegeles mõnda aega oli tore ja abivalmis.
See kes mulle hiljem sattus ei olnud nii tore.
Aheltati voodisse lootejälgimise aparaadiga ja kästi selili olla(mees mul ise ühendas aparaadi lahti,et ma wc saaks).
Ämmaemand oli koguaeg kuskile kadunud ja minuga tegeles praktikant,keda ma ei lasknud ligi(tundus ebapädev oma vallas).
Peale sündi viidi beebi minema,kuigi avaldasime koos mehega soovi,et beebi jääks 2 tunniks ema rinnale.Peale seda anti mähitud beebi issi kätte ja ma sünnitasin platsentat siis suutis ämmaemand mulle käe tuppe pista.Peale seda kaoti minema ja mina,kes oma esimese lapse sain ei saanud beebi rinnale panekuga hakkama(beebi oli jonnakas ja ei tahtnud kohe rinda võtma hakata).

Poja sündis olude sunnil viljandi haiglas(kuna olin niivõrd palju lugenud hirmujutte viljandi haigla kohta siis puiklesin vastu kiirabile,käskisin neil tartu sõita aga mina kes kohe,kohe sünnitama hakkasin ei viidud mind kuskile tartu).
Vastu võttis mind sooja suhtumisega ämmaemand ja lõbus günekoloog.
Kuna ma kohe ka sünnitasin siis kahjuks ei jäänud nimed meelde.Sünnitustos oli ka meessoost arst,kes võttis lapse vastu ja günekoloog korrustas,kui tubli ma olen.
Kuna poja tervise tõttu viidi poeg kohe lastetuppa ja mina sain perepalatisse siis lastearst koguaeg informeeris mind ja paar korda tõi beebi mulle palatisse,et ehk hakkab sööma.Kui poeg tartu läks lohutas mind lastearst ja samas ka informeeris koguaeg(oli tartuga ühenduses).
Terve personaalile saan öelda soojad sõnad,tänu nendele tundsin ma end nagu kuninganna.

minu esimene sünnitus oli pelgulinnas 2000 aastal, too hetk olid sünnituspalatid remondis ning esimesele korrusele olid tehtud vanast palatist sünnitustoad... olin enne patoloogias sees pea 1 nädala ja siis kutsuti sünnitus esile. mäletan selgelt et eelmise päeva geel ei mõjunud,terve päev valutas ja siis kadus ära hommikul uuesti ja siis läks tegudele. Ämmaemand oli supper natuke vanem venelanna. kuna ma olin noor (20) ja esimene sünnitus ning üksi sisi ta toetas ja aitas mind. kiitis koguaeg et ma kõnnin ja valusi õieti hingan..kokku teistes tubades minuga koos sünnitas veel 4 naist ja oi jummel kuidas nad karjusid...mul oli tunne,et ma lähen koju ja kohe.
Ainuke koht kus hea oli ,oli istudes siibri peal :P ämmaemand tuli kui just suured valud hakkasid ning ta ütles,et vaatame järele ,mina vastu kuskile ma ei liigu ma jään siia kogemus oli täiesti positiivne ja ämmaemand viimasepeal. teine sünnitus oli juba renoveeritud uues sünnitusosakonnas aastal 2006 no see oli vapsee koomiline kuidas ma sinna läksin üldse.. kuna hommikul last lasteaeda viies oli kuidagi imelik ja aina imelikumaks asi kiskus otsustasin minna ikkagi haiglasse kuna kiirabi saatis mu pikalt sisi läksin trolliga. kuigii mul oli tunne,et sinna trolli ma jään ka ja väljun sealt koos beebiga. õnneks küll nii ei läinud jõudsin ikka haiglani kus ratastoolis mulle vastu tuldi ja kohe ka sünnitustuppa viidi 2 h ja poja oli mul kõhul. töö kiire ja korralik nagu wc käik. ämmaemandaga vedas mul ka väga oli selline minuvanune ja hästi rõõmus. isegi minu lollide naljade peale ei vihastanud..poja pea oli väljas kui ma teatasin talle,et kle naine lõpetame selle pullitegemise nüüd ära ja läheme sõbralikult laiali selle peale vastas ta et kle naine ,ega ikka ei saa minna küll kui lapse pea juba väljas on..ma siis vastu : kust väljas... ja kui katsudes tundsin et on jh teatas ta et nüüd kui press tuleb siis saame lapse kätte.. need pressid käisid küll kuidagi väga õrnalt. aga jh 2 pressi ja laps oli mul käes. kolmas oli 2010 detsembris peale seda monikat pelgus... jõudsin haiglasse öösel kell 12 oi jeerum milline ämmaemand mul oli . palusin jumalat et ma selle mooriga ei sünnitaks või kui et akkab pihta siis ma nurgas üksi omaette toimetaksin ära ja talle ei ütlekski.. aga ünneks läksid valud üle ja hommikul oli ideaalne vahetus. sünnitus oli raske aga personal supper. Mulle 100% pelgu meeldib ja olen õnnelik et mu lapsed just seal sündinud on!