Kuidas lapsed lepivad issi tööle saatmisega?

Kuidas teie lapsed lepivad, et issi on kaugel tööl?Kas tööle saatmine on raske?

Mina olen ahastusest Minu elukaaslane läheb igal esmaspäeval tööle ja reedel-laupäeval tuleb.Tütar(1.4aastane) ei taha sellega enam üldse leppida terve esmaspäev ma rahustan teda ja seletan ja teen sada trikki.Tema aga ikka nõuab issa issa isssa nutab ja ronib aknale
Reedeks kui laps lepib, et issit ei ole siis tuleb issi koju.

Mida teha?Kas teil oli/on ka nii?

Äkki leiaks issi kodule lähemal töö, siis näeks laps issit tihedmini

Need asjad ei ole nii kerged Ma arvan et ma pole ainuke kellel mees kaugel tööl käib

Meil õnneks suured lapsed aga sama probleem.Meil issi välismaal tööl nüüd mingi 3kuud juba olnud.Käib kahe nädala tagant.Ära saatmine on suht koht rahulik.nädala sees otsime tegevust kodust välja,et ei saaks suurt igatsust tekkida.Ja õnneks on interneti põhised suhtlus vahendid,et näeme ja kuuleme üksteist.Aga tagasi tulekul on jama.Suurem üritab pisaraid varjata aga pisem preili tardub ja nutab ahastavalt vähemalt 10min.Siis rahuneb aga issi küljest selle kolme päeva jooksul,mil ta kodus,lahti ei lase.Kurb on endalgi... Aga harjuma peab.Ehk sinu preiligi harjub pikapeale.Ja äkki aitab see kui ta ei näe issit lahkumas?!

muffyns28 Nii kahju aga vähemalt ma pole ainuke

Minu pisike ei näe kui issi ära läheb Hommikul 5-6 paiku

Meil käis issi Soomes lapse 2 esimest eluaastat.
Nüüd on kodune ja issi ei tohi isegi prügikasti välja minna viima ilma kisata.
Nüüd nii kardab ,et issi jälle läheb ja ei tule pikka aega tagasi.

Ma hirmuga mõtlen ,et mis siis saab kui nüüd issi tagasi tööle läheb.
Selleks ajaks on preila 1,6 ja poiss 3,6 a vana.Vana elu me jätkata ei kavatse kuna see on lapsele liiga raske.
Õnneks siina on hetkel aastake aega.

Meil õnneks hea, issi ainult 2 päeva nädalas tööl ja lapsed ei saa põhimõtteliselt arugi, et issi "kaob ära". Aga seda rõõmu on küll Liisul palju kui mees sel ühel õhtul koju tuleb töölt (ta meil tavaliselt teisipäev läheb ja kolmapäeval tuleb, vahel läheb esmaspäeva pärastlõunal).

Just nendel põhjustel ei olegi minu mees ohtratele pakkumistele piiri taga vastanud.
Pigem veidi vähem teenida aga näeb oma lapsi kasvamas. See on talle väga oluline.
Oleme ka rääkinud, et kui peaks tekkima mingi nii hea pakkumine, et keelduda on võimatu siis läheme kõik koos.

Muidugi on ka Eestis töötades mõni töönädal hooajal selline, et lapsi näeb vaid hommikul kui ärkab hetkeks. Nii laps kui mees ise on siis silmnähtavalt kurvameelsed ja pahurad aga nädalavahetused oleme alati koos ja see leevendab lapse mure.

Lihtsalt meie pere mõtted, ei heida kellelegi nende elukorraldust ette.

Meil õnneks seda ei ole, et mees mitmeks päevaks ära läheb. Küll teeb ta ööpäevaseid ja kuni kaheteisttunniseid valveid. Kui on väiksemad valved, lepib laps ilusasti. Ehkki enamasti hakatakse juba hommikul issist rääkima. Vahel pean issile ka laua katma või katab laps ise, isegi kui issi tuleb alles õhtul hilja või järgmisel päeval. Mõnikord hammustab Lainekas pool kommi vms ära ja teise poole kohta siis räägib, et see on issile. Ja siis päev läbi käib seda vaatamas ja rääkimas ja väikest ampsu lisaks võtmas. Kui issi tuleb, pole tavaliselt enam midagi alles Aga see on lapse põhimõte, et issi peab ka kõike saama (ta on muidu ka meil hästi lahke, vahel isegi pealetükkivalt lahke, kes keeldumist ei salli ).
Neil õhtutel, kui issit ei tule, on magamapanek keerulisem ja jonnisem. Varemalt oli hullem, nüüd ta on õnneks paremini leppima hakanud. Kui mees kodus on, paneb õhtuti just tema vanemat tüdrukut tuttu - aitab riietuda ja räägib unejuttu.
Kui issi koju tuleb ja ma lapsele seda vihjan või ta ise kuuleb auto häält, siis läheb täitsa pöördesse - hakkab keerutama ja naerma ja plaksutama ning käseb mul ka plaksutada

Aga jah, mõneti saan, erlex, su probleemist aru. Meil käis endil isa välismaal tööl ja olime siis väga eri vanustes. Oli ikka näha, kuidas noorematele see mõjus ja üldse oli see ärasaatmise aeg alati kõigile keerulisem ning emale ka närvilisem.

Edu ja jaksu emmedele, kes peavad sellega leppima, et mehed kaugel tööl!! Kindlasti on see väga raske, kuid parem kui üldse töö olemas on. Nüüd loodetavasti hakkab ka meie tööturg paremuse poole minema ja tore, et see pikk majanduslangus läbi hakkab saama lõpuks. Muideks, targad räägivad, et see oli üks kõige raskem majanduslangus üldse Tavaliselt on iga halb millegi hea algus. Loodame, et see hea aeg nüüd ruttu tuleb
Ka meil tuli vahepeal tõsiselt päevakorda mehe välismaale tööle minek, kuna pangalaen vajas maksmist ja mina olin lapsega kodune ning emapalka oli saada veel mõned kuud. Oleme mehega mõlemad selle vastu, et üks vanematest peab perest eemal olema, kuid paraku ei ole kõigil seda võimalust kodu lähedal tööd saada. Leidsime aga parema lahenduse. Mina läksin taas tööle. Olen väga tänulik, et mul on õde, kes saab Nelet 5 päeva nädalas hoida, sest muidu ei oleks ma kindlasti saanud tööle minna ja oleksime pidanud esialgse plaani juurde jääma. Aga olen oma otsusega, tööle naasta, rahul. Kahju küll, et sain lapsega vähe koos olla, kuid parem kui see, et issi oleks pidanud kaugele tööle minema.

Vahel käib mees komandeeringutes, Tln või mujal, aga seda järjest harvemini. Üldiselt tuleb ikka õhtuti koju, olenemata sellest, millises linnas parasjagu tööasjus on. Viimati oli üle-eelmisel nädalal terve nädala tln, siis oli endalgi imelik, et meest ei ole. Olen nii harjunud, et saame õhtuti koos kodus olla.
Õnneks laps eriti aru ei saanud, et issi "kadunud"on. Ehk tegi asja kergemaks just see, et laps sai issi ilusti ära saata hommikul. Meil on hommikuti selline rituaal, kui emme-issi tööle lähevad, siis saadab ilusti ära. Teeb musi ja kalli. Vahel ei ole tal mänguhoos selleks aegagi, aga ta-daa teeb ikka. Ütlen talle alati, et emme tuleb õhtul koju tagasi, ja ta teab seda. Üldse on ta uskumatult hästi leppinud sellega, et emme tööl käib. Algus oli mulle endale vist isegi raskem, sest mõtlesin kogu-aeg, mida nad teevad ja pisarad tulid silma.

erlex tean, kui raske teil on, aga usu, iga halb asi on millegi hea algus. Usun, et leiate lahenduse, kuidas olukord kõigile kergemaks teha. Ja tea, et sul oleme alati meie, kui abi vajad.

Mu mees käis pea terve eelmise aasta soomes ning ndl vahe doli kodus. Poja siis oli 8a ja tibin aastane. Mina leian, et vanematest keegi toole laheb siis peab lapsele head aega saama ytelda. siis ei teki lapsel seda hetke et ma laksin magama ja issi/emme kadusid ära ilma mulle ytlemata.
Kui ma hakkasin ise ka veel sygisest tool kaima ja tibin mu emaga pidi jaama olin ma ise väga närviline kui kuidas see iminapp minust siis eemal saab hoitud. Ema mul yritas vana hea klassikalise stiiliga et peidab lapse ara et ei naeks et ma lahkun , onneks ma ei lubanud sel juhtuda ja alati pean lapsele head aega ytlema ja laps lepib väga eduliselt. Samas kui on juhtunud et tibin maga hommikul kui ma pean minema hakkama siis ohtul on plika minu kyljes rohkem kinni kui muidu.

Erlex-prooviga nii, et las issi hommikul ytleb lapsele head aega ja kallid/musid takka ja lehvitage aknal. Ma arvan et see peaks paremaks tegema lahkumise molemale.

Erlex Beebina ei leppinud neiu ka issi ära olekutega. Praegu on need juba unustatud hetked.

Abikaasa sõidab rahvusvahelisi vedusid juba üle 3. aasta ja algul neiu võõristas, aga nüüd on aru hakanud saama, et issi tuleb ja läheb nii nagu vaja. Isegi ei otsi teda taga ja ei jorise enam. Hetkel kui võimalik, siis lasen telefoniga rääkida, neiu muidugi "räägib" omas keeles ja naerab. Näib, et see aitab. Hommikul ei ärata, kui mees enne tema tõusmist läheb, leian, et uni on palju olulisem.

Muidugi tahaks, et ta kodus iga õhtu oleks, aga pole võimalik. Abikaasa sooviks on, et oleksin võimalikult kaua neiuga kodus ja ei peaks lasteaeda teda panema. Eks selle võrra tuleb ohverdada midagi.