Kas armuke on lubatud?

muffyns28 kirjutas:Aga sinul Patty soovitan aeg maha võtta.Leia endale väljas pool kodu palju tegevusi koos lapsega.Viska mees ja kogu situatsioon peast välja,nii palju kui see antud olukorras võimalik.Näita talle,et elu ei koosne vaid temast ja maailm ei keerle vaid suhte ümber.Viga ,mida võid teha on klammerdumine,liigne seletuste nõudmine.Mees vb ise segaduses ja ei tea,mida täpselt soovib,tunneb.Anna aega nii endale kui mehele.Ja kui tunned ,et just nüüd on paras aeg asju selgeks rääkima hakata tee seda kuskil neutraalsel pinnal ja väga rahulkuks jäädes.Siis Hakkab ka jutt jooksma kõige kidakeelsemal mehel... Meid see aitas,mind ehk rohkem.Avalda loomulikult ka ise oma arvamust,kuidas kõike edaspidi näed,mida sina just suhtelt edaspidi soovid....

Patty, see on väga hea soovitus sulle!

Ma olen ka mustas augus omadega, kuigi hoopis teistmoodi. Minul on põhjuseks suuremas osas see, et mul puudub peaaegu täielikult koduväline elu ja see muserdab. Ma üritan sellest august välja rabeleda, kuigi see pole lihtne. SIIN teemas ma avaldasin omad nipid. Muidugi ei mõju miski üleöö, ilmselt ei hakka minul asjad enne liikuma, kui pisema laps lasteaeda läheb, aga sinna on veel peaaegu terve aasta aega. Olen mõtetes sinuga, Patty!

Mina ka olen lõpetanud väga pika kooselu petmise pärast. Piisas ainult sellest, et mees tunnistas..."Ma olen armunud, aga seksini ei ole veel jõudnud." Loomulikult oli see vale, hiljem selgus, ta oli mind juba aastaid petnud erinevate inimestega. Väga raske oli oma kodust ära kolida ja jätta kõik seljataha. Ise ennast ma tunnen piisavalt hästi...sellise petmise allaneelamine oleks olnud mulle liiga suur amps ja lihtsam oli siiski oma elu alustada täiesti nullist...ühisest kodust võtsin kaasa ainult mõned kotitäied riideid. Jumal tänatud, et see petmise asi välja tuli...muidu oleks ma siiamaani üks õnnetu naine, kelle mees elab regulaarset suguelu kodust väljaspool Tal on nüüd uus naine...ja armukesed...küürakat parandab ainult haud

Minul selline juhus ,et kui ma viimast kuud rase olis,siis pettis mees mind.Kuna ta tahtis vahelduseks " kõhuta " naist panna.Ja kui ma sünnitusmajas olin,nahistas ta seni oma ekspruudiga,kes "juhuslikult" haigla l2hedal elas.Seda kõike tunnistas ta mulle siis kui laps sündinud oli..Kohutavalt valus olukord oli.Kui laps 6 k oli,siis mees lasi jalga koos mu rahaga.Tallinnasse,kus ta hiljem teatas,et tal seal uus pruut,elamine ja ta tahaks ikka natuke mõelda ka,kas ikka tahab peret..Sealmaal see kõik lõppes ka.Kui ta u 3k hiljem avastas,et ikka tahaks pere juurde tulla,siis kutsusin ta ema majja,virutasin vastu vahtimist ja ulatasin talle ta asjad.







Kusjuures mul oli sõbranna.Koolis olime ikka bestikad:D Siis sain ma teada,et ta kohtub mingi sõjaväelasega..Hästi tore mees.Siis aga sõitis kutt Iraaki,rahumissioonile..Sel ajal triivis sõbranna hoovist nii mõnigi mees läbi,kellega ikka põhjalikum suhe oli..Kui kutt tagasi tuli,selgus üsna varsti ,et sõbranna rase..Sünnitas lapsed,mees käis 2 koha peal tööl,et naisele ja lastele kõike pakkuda.Niisiiis sai naine oma autogi.JA kuna mees tihti ära siis armukesi aga sigines.Praeguseks peaks tal 2 armukest olema.Ja kuna ta mees väga täpse graafikuga on,siis mees läheb õhtul kl 6 tööle ja tuleb hommikul kell 8,siis selleks ajaks kobib ka armuke nende ABIELUVOODIST välja.. Pole enam temaga suhelnud,sest selline eluviis on haiglane.

Väga raske teema, ütleks.
Liiga palju olen viimasel ajal kuulnud ka oma tuttavate hulgas, et me lahutame, või läheme lahku...no alati ei ole küll põhjuseks olnud armuke, aga siiski päris paljudel juhtudel see nii on. Kohut ei mõista, näpuga ei näita, ütlen vaid, et see on kurb tõsiasi. Ise olen vanamoodne inimene ja ütlen, et armuke ei ole lubatud!
Soovitan lugeda raamatut, kes veel ei ole lugenud:"Armastuse viis keelt" , autor Gary Chapman.
Siin on väga lihtsas keeles selgitatud teatud tõdesid, mida oleks meil kõigil kasulik teada. Ise lugesin seda ka suure huviga ja rakendasin sealt üht-teist oma ellu. Meie abieluga oli ja on kõik kõige paremas korras aga see muutis teatud asjad veel paremaks.
Päikest!

Teema on jah keeruline. Pean kohe mainima, et endal õnneks see kogemus puudub.

Küll aga ( ärgu keegi pahandagu) arvan ma, et suhe on kahe poolne. Kui mees või siis naine peab armukest, ju ta tunneb et ei saa seda "miskit" oma mehe juurest (olgu selleks, tähelepanu, mõistmine, abivalmidus, seks, kirg või mis iganes veel) Et nagu oleks millestki puudust. Rutiin on ju ka see, mis suhe leeki kustutab. Ehk naine pole enam nii särav oma mehe jaoks, ehk ta kannab kodus koledaid, kulunud dressi ja vabal päeval on sassis peaga. On ehk ka veidike pahur jne. Või naise jaoks, mees aina lesib diivanil, ei abista kodutöödes, ei vii prügi välja või no mida iganes. Ehksiis suhe pole enam see, mis alguses. Ja ei saagi mitte kunagi enam olema. Ning kui sinna juurde lisada see, et paarid ei räägi omavahel asjadest nii nagu nad on, ei ütle välja seda, mis neid häirib ja ei paku välja midagi värskendavat, siis see juhtubki. Ehk ka igavusest. Ehk põnevusest.
Ma ise olen koos mehega juba pikalt, kuid tunnen tänasel päeval ka puudust sellest kõigest, mis alguses oli. Suhe on meil mugav, vägivalla vaba ja lastekeskne, mitte suhtekeskne. Ma olen sellest väsinud, näen et ka tema, kuid kumbki ei viitsi/ei taha/ei vaevu midagi muutma. Ju siis pole olnud ahvatlust et kõrvale vaadata ja ma ei saa väita et kui võimalus tekiks, et me kumbki seda ei teeks.
Kahjuks...

Armukese pidamine ei ole minu jaoks lubatud!
Meil on mehega kokkulepe juba suhte alguses tehtud, et kui peaks juhtuma, et tekibki nö uus silmarõõm, siis anname sellest koheselt teada, et ei oleks varjamist/valetamist ega petmist! Niimoodi saaks vähem haiget!