Suhe ämma ja äiaga

Kuuidas làbi saate?
Minul on vedanud Nad on tôesti toredad, mul àmm kolis lausa meie juurde enne mu teise lapse sùndi, et olla siis valmis lapsehoidja nii ööl kui päeval kui vajadus peaks tulema. Hetkel mul lained lôid vahest muidugi ùle pea ikkagi kaks naist majas ja àmmaga ùhe katuse all aga àmm ise on suurepàrane. Mul on vedanud, et nad vôtavad mind kui tùtart, nii et nende juures olles on alati tunne nagu olekski kodus. Oma pere ikkagi!

Minul on kaa tohutult vedanud oma ämmaga , aga samas mitte , kuna ma elan oma mehega temaga ühe katuse all , vahest tundub , et privaatsust ültse ei ole . Selles suhtes on vedanud , et ta on tohutult vörratu inimene , kes mind hoiab , nii heas , kui halvas ja kuulab mind ja mina kuulan teda . Äia mul kahjuks pole , sest tema on aastaid surnud ja niipalju , kui mina olen tema kohta kuulnud , siis ainult halba , et ta pidi olema ikka alkohoolik ( aga PUHAKU TA RAHUS ) .

mina algul ei seedinud oma 2mma ja 2ia, kuna neil oli kuidagi imelik suhtumine oma poja elusse, j2i alati mulje et neil ükskõik poja elust. kuid peale poja sündi hakkasin asja teises valguses n2gema ja nüüdseks saan ma mõlemiga ikka super h2sti l2bi :smaili: ainuke keda nüüd n2ha ei taha on mehe õde koos tema abikaasaga

Minu àmm ja ài muuseas ka ennast ise ei kutsu Ikka peab kutsuma.

Mina olen enda ämma-äia ainult paar korda näinud Nad sellised vanemad inimesed ja ega eriti kusagil kodust väljas ei käi. Ainult siis näeme kui ise külla läheme neile. Muidu tunduvad päris toredad.

Minu suhe ämma ja äiaga täitsa keskmine Erilised südamesõbrad me ei ole, aga igapäevased asjad saavad ära räägitud. Külas käivad harva, paar korda aastas. Ise külastame neid tihedamini, umbes kahe nädala tagant. Peale tütre sündi on nagu suhted paremaks muutunud Aga ega ma ei nurise millegi üle, kui vaja saame paariks tunniks lapse sinna hoiule viia.

Äkki on solvunud millegipeale.
Meil on muidu veel nii, et kui ise ei helistaks, siis nad ise vist helistaks paar korda aastas Selles môttes kùll on neil oma tùtrega tihedam suhtlemine aga see kôik on loomulik, emal ja tùtrel ikka làhedasem suhe kui poja perega. See on ilmselt kôigil nii, kui just ainus laps peres pole. Nii on mul ka oma emaga kuidagi lihtsam làbisaamine, ei ole neid nn. etiketivorme, no kujutate ette ma ju teietan neid ja jààn seda ilmselt elu lôpuni tegema

Meil suhted väga head
Käime nende juures mitu korda nädalas kui nagunii linnas käime (ämm on kokk ja siis sööme seal kõhud täis ja vanavanemad saavad lapsega olla). Äiaga ma kahjuks väga ei suhtle, ta räägib ainult vene keeles ja ma pole selles eriti osav kahjuks Ämm kohtleb mind juba algusest peale nagu oma tütart, ta on selline "popp ja noortepärane", temaga saab absoluutselt kõigest rääkida ja ta on mõnus kaaslane, igav temaga juba ei hakka

äiaga polegi nagu mingit suhet, et külas oleme tal 3-4 korda aastas käinud. Kuid nagu ma aru saan, siis polegi neil kunagi mingit isa ega poja suhet olndki. Mul mees on öelnud, et minu isa on talle ka isa keda tal kunagi ei olnud..

ämm...oh jah.. ämm on mul äge kunstnikust talunik.. See ütleb kõik. Läbisaamine on meil hea, ma vist talle meeldin ka, kuid oleme paljudes asjades erineval arvamusel ja ma pole sellist tüüpi, kes vaikselt noogutab ja kõik, ma ikka ütlen oma arvamuse ka asjast. aga Kris-Markust ta ka väga hoiab. Last me talle üksi küll hoida ei vii..

Mul ämma ja äiaga väga vedanud

Mul ämmaga vedand.ta igati abivalmis ja tore.algul kui mehega koos hakkasime elama, noh ma olin selline päris-päris noor teismeline, ei teadnud pereelust midagi.siis ta eriti hästi ei suhtund minusse.mida aeg edasi(nüüd siis juba9 a. koos oldud mehega)seda paremini läbi saame.Õnneks ta elab ja töötab praegu Soomes niiet väga tüütuks ei ole muutund.Vahel kui koju tuleb ja majandama kukub siis on isegi hea.(niidab muru ja rohib aiamaad mul)

Äigaga saan kenasti läbi aga ämma kohta ütlen nii, et mida vähem näeme seda parem kõigile ... vähem õpetamist ja näägutamist. Õnneks elavad eraldi ja ühe nägemiseks ei pea ka teist külastama. Kokkuvõtteks võib öelda et suhted ämma ja äiaga täiesti normaalsed.

vähemalt hetkel veel on seis 5+

Ái juba aastaid surnud.
Ämmaga suhted vist isegi väga head, eks nääklemist ja vaidlusi tuleb ikka ette (harva), kuid õnneks solvumiseni tavaliselt need ei jõua

Mu mehe isa on juba pea kaks aastakümmet surnud ja mul on tõsiselt kahju, et ma pole teda kunagi tunda saanud. Ämmaga olen aga väga rahul! ta on küll suht karmi olemisega naine, ta ei ole selline leebe vanaema, kes lastelastele kõik ette ja taha ära teeb, aga tal pole ka oma lastelaste jaoks millestki kahju. Armastab korda ja ei salli liigset virisemist. Isegi mu suurema tüdrukuga, kes pole tema lihane lapselaps, tuleb ta ideaalselt toime, ega lase teismelisel piigal endale pähe istuda. Minu ja ämma läbisaamine on super hea.

minul polegi ämma ega äia,mehe mõlemad vanemad on surnud:Smehe isa pole ma yldse näinud aga mehe ema nägin kunagi kaks korda ja tundus väga tore ja lõbus juba siis ytles ta mulle et kui ma peax mehega tylli minema siis kunagi lepime me ikka ära ja oleme koos ja nii ka läks sest algul kui tuttavaz sain mehega soos mingi aeg läksime täiesti raksu oma mitu aastat ei suhtlend ja siis hakkasime suhtlema uuesti ja nyyd elame oma 2 aastat koos ja laps yhe aastane.nimelt siis ,mehe isa suri kopsuvähki ja ema põles majja,isa olex tervex saanud tegelt aga nuh ja need viljandi arstid sokkisid midagi et ei ole võimalik midagi ravida jne aga lapsed uurisid tartust asja ja öeldi et midagi saax ikka teha aga isa ei võtnud enam vedu kuna talle oli nii negatiivselt viljandi haiglast öeldud juba kahju lihtsalt,
vahel tunnen kyl puudust nendest et neid ei ole.aga see eest on minu vanemad sellised et aitavd meid väga ja hoiavad last alati kui abi vaja.

Mu ämm ja äi on ammu lahutatud ja uuesti abiellunud. Äi on mul mega lahe ja lõbus sell kellega saab nalja visata ja tögada end hingetuks, paljud imestavad et mini ja äi omavahel nii hästi ja sellisel tasemel läbi saavad. Ta mulle pigem isegi kui sõber kellega saab kõigest rääkida.
Ämmaga sama lugu, temaga küll 101% vabalt võtta ei saa, kuid 95% ikka. Mõlema abikaasadega saame supper hästi läbi mees mul kaasaarvatud, mul on sajaga vedanud.
Kahjuks lapsehoidjaid meil ei ole, kuna laste mõlemad vanaemad on kes rootsis, kes inglismaal, ja minu isa soomes. Äi ainsana eestis kuid temal on nii palju tegemisi et lihtsalt ei ole võimalust. Samas pojale vanaisa maailma suurim sõber ja parim inimene yldse ja tibingi on temast sisse võetud.

äiaga saan väga hästi läbi. nö kasuämm on ka super õige ämmaga väga veider inimene. üritan alati tolerantne olla suheldes, aga väga raske on

Vahest on nendega väga raske samas aga hea et nad olemas on.

Äi hoiab taha plaanile.Suhted yemaga head ja ämmaga ka.Üritan olla viisakas,kuigi pooled väited tema suust nii toredad ei ole.Ja eks pisike vimma ka sees,kunas mehe õe lapsed olulisemad ja paremad.