Kuidas môjutavad aastad kooselu?

Palju meil siin on neid, kes koos juba ligi kümme vôi enamgi aastat? Kuidas on siis? Liblikad kôhus ikka?
Meil veel nii kaua pole koos oldud, kôigest kuus aastat ja praegu ei ole veel märgata erinevust. Mehe jaoks ikka see kôige ilusam-parim-kallim. Kaks last ja vàsimus, mis sellise elutempoga kaasneb, màrgivad meid ka - ôhtused omaette olemised lôppevad sageli sellega, et ùks meist uinub teleka ees ja tore romantiline ôhtu ongi làbi

Olen oma mehega koos juba peaaegu 10 aastat (õigemini märtsis saab 10). Noh muutused ikka näha. Kui alguses oli ikka kõik ilus ja roosiline siis nüüd muutunud paljud asjad argiseks. Aga tegelikult ikka koos tore olla. Meil armas pisike tütreke ja oma maja. Kahjuks peame tihti lahus olema, sest mees välismaal tööl aga selle eest jällenägemise rõõm suur. Vahel ongi värskendav kui kogu aeg üksteist ei näe ... siis püsib suhe nii öelda värske. Oootan et need nii öelda õnnelkud aastad jätkuvad.

Edu kõigile kes juba pikemalt suhtes olnud. Tuleb hoida seda mis kallis ja mitte võtta kõike iseenesest mõistetavalt. Ka pisikesed asjad on tähtsa. Tuleb märgata kõike ja lugeda ridade vahelt.

Me oleme koos 5 aastat.
Liblikad enam koguaeg ringi ei lenda aga kuskile kadunud nad ka pole - elu on lill

Meil sai ka just ametlikku aega 10 aastat koos. On asju, mis on paranenud ja neid, millest vahel puudust tunda. Ei ole halvem ega parem, teistmoodi on. Hea on. Aga kindlasti on aeg suhet muutnud küll. Liblikainimene pole kunagi olnud, on argipäev aga selline meeldivalt tuttav, turvaline ja soe argipäev. Ja ikka vahele neid erilisi hetki ka

Usun et meil kõigil on aegu mil suhtes halvemaid ja paremaid hetki. Meil ka paljud asjad muutunud ja mõned isegi väga heaks. Samas aeg muudab ju ka inimesi ... seega muutused täiesti loogilised.

Selliseid paare kindlasti vähe kel kõhus liblikad ... seda veel ka 10 aastat hiljem. Samas kui suhe hakkab argisemaks muutuma siis ju alati võimalik midagi uut ja põnevat katsetada.

Just-just Naxy!

Aga ma mõtlesin siin endamisi, et kuna pole kunagi neid liblikaid nii kõrgelt hinnanud, nagu enamik tundub hindavat (või on minul see tunne lihtsalt teise väljundiga kui liblikad), siis ongi muutused ühtekasvamise suunas minu jaoks hea asi, mis ajaga kaasas käib. Nii hea on kedagi tunda, teada ja armastada. Kõige sellega, mida argipäev kaasa toob. Liblikad oleks minu jaoks pigem mingi tundesegune kirest ja millestki veel hägustatud seisund. (Näiteks esimestel kohtingutel). Meil, vanainimestel käivad need head hetked mitte liblikate näol, vaid mingi äratundmise näol. /Vot nii ongi hea./ Ohh küll ta on kallis...../ jne.

Vanainimestel.....

Varsti kisub 30 ette ju

Pensjunäärid oskavad end lihtsalt paremini väljendada

Aga Sul on 100% õigus Honeymoon

mis ma siis ytlema pean?
Mul nats yle 30.

meil saab 1 aprillil 10a tais.
Kindlasti on muutunud me suhe vahem "aktiivseks" ,aga meil ongi algusest peale olnud r6hk s6prusel.
Tunne, et sul on inimene keda v6id alati usaldada ja kes on sinu jaoks igasolukorras olemas, ei muutu kunagi.
Just see meeldiv tuttav tunne,ei mingeid ebameeldivaid yllatusi.

Aga sellise otsimine v6ttis ka aega....

Meil saab 19 aastat täis, aga läbisaamine super ja tegelikult mõtlen vahel isegi, et kas mul on midagi viga või mis, aga ikka on liblikad kõhus
Muidugi oleme ka meie suuremaid ja väiksemaid lahinguid pidanud, aga see on ju kokkukasvamise protsessis lausa vältimatu, aga sellegipoolest võin öelda, et ta on mul parim!

Liblikaid neetu aga super on koos olla.Hetkel täidab mo päevi suur igatsus aga see läeb üle kui meha taas kodus.Oleme koos olnud 10a.Juhtunud selle ajavältel nii mõndagi aga see on meid vaid lähendanud ja selgeks teinud kui oluline on meie kooselu,abielu!!! Ja armastus muutub päev päevalt tugevamaks,kindlamaks kuidagi.