Üldinfo Viljandist!

Elanike arv: 19 515 (Rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2009)
Pindala: 14,65 km², sellest munitsipaalmaad 35%
Asukoht: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandist on Tallinnasse 161 km, Tartusse 81 km, Pärnusse 97 km.

Viljandi maakonnas on 15 omavalitsusüksust:
Linnad
Mõisaküla - Viljandi - Võhma
Vallad
Abja vald - Halliste vald - Karksi vald - Kolga-Jaani vald - Kõo vald - Kõpu vald - Paistu vald - Pärsti vald - Saarepeedi vald - Suure-Jaani vald - Tarvastu vald - Viiratsi vald



Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest.


Viljandi järv on tüüpiline orujärv, mis asub jääajal tekkinud ürgorus: pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. Viljandi ürgoru veerud on allikarohked. Siin avaneb mitmeid selgeveelisi, heade joogivee omadustega allikaid. Viljandi järv on ainus Eestis, mis paikneb Viljandi linna haldusterritooriumil.
Ordulinnuse varemed
Kivikindluse ehitus kestis aga üle kahesaja aasta. Selle aja jooksul sai Viljandist poliitiliselt ja majanduslikult mõjuvõimsa komtuuri residents ja keskus. Viljandi orduhärrade sissetulekuid on võrreldud koguni Liivi Ordu maameistri sissetulekuga. Poliitilisest tähtsusest räägib tõsiasi, et Viljandi komtuur kuulus koos Goldingeni (Kuldiga), Marienburgi (Aluksne) ja Tallinna komtuuri ning Järva foogtiga ordumeistri lähemasse viieliikmelisse kaaskonda. Ka õnnestus tervelt seitsmel siinsel komtuuril tõusta ordumeistri ametikohale.

Liivi orduriigi keskse tugipunktina sai Viljandi väärilised kaitseehitised. Linnus kujutas endast kolmekordse eelkaitsega kindlustussüsteemi. Kolmel järjestikusel künkal paiknenud kindlustuste keskne ehitus oli ordule tüüpiline konvendihoone. Viljandi konvendihoone oli Riia kõrval suurim kogu Vana-Liivimaal. Neljanda kaitsevööndi moodustasid linnuse põhjaküljele kerkima hakanud hansalinna kõrged müürid. Esimest korda ilmus Viljandi nimi hansadokumentidesse 1346. aastal.
Ajalugu aga jutustab, et siinsed eestlased polnud siiski veel lõplikult alistatud. Lossivaremetes teatakse asuvat Villu keldrit, mille nimi viitab Jüriöö sündmuste järellainetusele Viljandis.



Viljandis on hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel, kui linnapeaks oli August Maramaa. Puiesteede peamised puuliigid on harilikud tammed, pärnad, kased, männid, jne. Kõige suursugusemad alleed on Maramaa puiesteel ja Lembitu puiesteel. Võõrliikidest on istutatud ameerika lehise (Köleri allee) ning ebatsuuga allee (Uuel tn).

Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. Uhkust peab tundma paljude kaunite aedade üle, mis on maitsekalt kujundatud. Seal kasvab haruldasi puu- ja põõsaliike ning hulgaliselt lillesorte.

Skulptuurid ja mälestusmärgid
Legendaarse Viljandi linnapea August Maramaa ja tema koera (Neff) skulptuur


Purskkaevuskulptuur "Pastoraal allikal"


Kindral Laidoneri ratsamonument


Kondase maasikad


Purskkaevuskulptuur "Poiss kalaga"