Punasesõstraželee.

Sõstraaeg hakkab kohe-kohe läbi saama ja just nüüd ongi parim aeg valmistada üliküpsetest punasõstratest punasesõstraželeed!
Punasesõstraželeed on lihtne teha. Želee on väga maitsev - just paras magusa ja hapu vahekord, lisaks veel imeilus rubiinipunane värv. Želee tarretus väga kenasti. Sellist ilusat ja maitsvata želeed on vahva talvel röstisaiale panna ja mitmel pool toiduvalmistamisel kasutada (näiteks sobib imehästi lambaliha juurde ja erinevate lihade juurde tehtavatesse kasmetesse).


Koostis:
1 kg küpseid punaseid sõstraid
1 kg suhkrut


Valmistamine:
Pese sõstrad (vartest pole puhastada vaja), pane potti ning kuumuta aeglaselt puulusikaga surudes keemiseni. Keeda umbes 10 minutit, kuni marjad on pehmed.
Nüüd lisa suhkur (soovi korral kuumuta suhkrut eelnevalt 10-15 minutit ahjus, siis lahustub suhkur kiiremini) ja sega, kuni suhkur on sulanud. Keeda seejärel 8-10 minutit tugevalt kuumusel, sega pidevalt.
Kalla tarretis läbi peenekoelise sõela (kui tahad eriti klaari tarretist, siis lisa sõelale veel 2kordne marli), lase nõrguda.
Kalla tarretis hoolega pestud ja ahjus kuumutatud purkidesse ja sulge kohe.

Ahh,imelus!
Oleks mul ainult punas6straid ,teeks ka!

tundub väga väga hea ja ilus kah veel kõigele lisaks

väga isuäratav

Nii isuäratav pilt!!!

Väha asjakohane retsept! Ma just otsisin miljonist kohast kuu aja eest... nüüd meil omal siin olemas
Ja see pilt...parem kui igasugused ajakirjapildid! Tõeline kunstiteos!

otsisin ka igalt poolt retsepte ja avastasin selle siin. aga mäletasin lapsepõlvest uduselt, et sõstrad peaksid olema hoopis väheküpsed ehk isegi roosakad. ma ju see põhiline korjaja olin ja alati saadeti mind pooltooreste sõstarde kallale. küsisin nüüd emalt üle ja nii ongi. põhjus selles, et tooremates sõstardes on rohkesti pektiini, mida üleküpsenud marjades on vähem ja pektiin ongi see, mis paneb želee tarretuma.

muideks, hetkel on just õige aeg korjata.

ja kes ei viitsi sõelaga jännata (sest see on ikka üpris tülikas), ning kodus on üks kahest - kas tigupress või mahlaauruti (meil vanadest aegadest see viimane olemas), siis parem on kasutada neid. et pressida või aurutada see mahl sealt marjadest välja ning siis keeta veel veidike ägedal tulel koos suhkruga. tuleb hästi selge želee, mingit marjaräbu ei jää sisse

veel tasuks mainida, et purgid, millesse villida, peaksid olema väiksemad. ja ema pani tsellofaanist, viina sisse kastetud kettad ka veel purgi suhu enne kaanetamist

Lemming, nii head tähelepanekud! Panen kõrva taha!

Ootan innuga uut marjahooaega. Mu vanaema, kes mind alati zeleega varustanud on, hakkab vanaks jääma (üllatus) ja pean töö üle võtma. Palju rullbiskviidid saavad just sellised täidise.

ps. temagi kasutab roosakaid marju

pps. Väga, väga ilus pilt!!!