Martsipanikattega printsessitort

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et tahtsin väga teha oma printsessile 1. sünnipäevaks ise martsipanikattega torti. Konkreetselt õpetust ma lisada ei oska, kuna tegin kõike umbes täpselt, kui töökäigu ning lõpptulemuse pildi näol saan ikka kirja pandud.
Ostsin poest juba kolmekihiliseks lõigatud tordipõhja (eriti tubli perenaine tegelikult tuleb ise ka toime biskviitpõhja küpsetamisega, mina oleksin lihtsalt ajahätta jäänud ), heledat suhkrusiirupit, umbes 500g Kalevi martsipanimassi, 1 karbi oranži ja sama palju rohelist tuhksuhrut, 4ml vahukoort ning umbes 400g naturaalset toorjuustu.
Ja mäkerdamine alaku! Alustasin ma martsipanimassi värvimisest, mis seisnes massile värvilise tuhksuhkru lisamises ning sortsu kaupa lisasin ka siirupit. Oiiiii, kuidas ma maadlesin ja möllasin ja mudisin, aga värvitud ma selle sain. :fou: Kokaraamatutes soovitatakse martsipanimassi rullida kahe toidukile vahel (võimlesin, mis ma võimlesin oma taignarulliga, aga no mina ei saanud sellega kuidagi hakkama, lõppeks läks kile katki ja martsipan kleepus naksti mul laua külge). Võtsin siis rõõmsalt mitu tükki toidukilet ja katsin sellega terve laua. Kilele raputasin tuhksuhkrut ning taignarulli hõõrusin samuti sellega üle, vajadusel lisasin rullitavale poolele tuhksuhkrut juurde, kui lugu liiga kleepuvaks läks.
Pühkisin higi laubalt ning asusin tordikihtide juurde. Kihtid katsin maasikatoormoosi ja toorjuustu-vahukoore seguga (millele olin lisanud suhkrut ning vanillsuhkrut veidi). Kõige suurema portsu valget segu jätsin kõige ülemise kihi peale, sest teadupoolest on üks korralik printsessitort keskelt kõrgem.
Seejärel katsin kihid maadlemise tulemusena imeõhukeseks rullitud martsipanikettaga (tõstsin selle toidukile kaasabil tordile). Lõikasin ära üleliigsed ääred, millest voolisin roosid ja roosilehed, millega kaunistasin tordi. Seejärel pistsin tordi külmikusse tahenema kuni külaliste saabumiseni (noh nii paariks tunniks).

oleks ma su salaoskusi teadnud, oleksin ülikooli ajal su ise naiseks võtnud Ei tegelikult- üliäge! Kunagi proovin ehk ka- kui ei oska siis tean, kelle käest küsida

Imeilus! :smaili:
Ma olen siiani nii laisk ,et pole viitsind seda m6llamist ette v6tta ,aga unistan sellise tegemisest juba kauakaua.

Väga-väga ilus :smaili: ! Ma olen ka ühe korra martsipanikattega torti teinud, aga tulemusest parem ei räägi . Lisaks kõigele muule suutsin veel transportimiseks martsipanikattele fooliumi peale panna ja sinna mu koogikate jäigi. Õde limpsis fooliumi küljest martsipani ja oli rahul, aga minu jaoks oli see üks suurimatest põrumistest tordivalmistamise kategoorias :01: . Lapse selle kuu sünnipäevaks on uus koogiidee juba küpsenud, aga järgmisel kuul proovin martsipaniga uuesti. Peaksin tulema Su juurde koolituma enne :hmmm: