Jane Austen

 

On saabumas aeg kui päike ei käi enam nii kõrgelt ning külm tuul poeb põue ja näpistab põski. Tundub just kui päeva polekski olnud, on ainult üks pikk ja väsitav öö. Võiks ju sõita palmi alla ja pista jalad kuuma liiva? Jälle see aeg.. Mida pole, seda pole. Kui hea oleks põgeneda kuhugi, kus oleks valge, soe ja mõnus. Aga palun – raamatud.

Üks hea raamat on just see, mida vajad. Saad positiivseid emotsioone, elad vahelduseks kellegi teise elu – samastud ju kindlasti peategelasega – ja jätad halli argipäeva kus see ja teine. Kui nüüd oleks veel keegi, kellega oma emotsiooni jagada? Lapsed ei mõista veel ning argikaaslane on liiga hõivatud pärismaailmas pakutavaga.

Siin on ootamas O.M.A.d, kes tahaksid jagada.

Esimene ja teemalooja kõige hingelähedasem kirjanik oleks Jane Austen

Räägime tema raamatutest, filmidest, temast endast. Arutame oma lemmikute välimusi (filmi põhjal), karaktereid ja võibolla võtame julguse ja teeme ka märkuseid a´la kui mina oleksin Jane Austen olnud..

Kui Jane Austen on läbi arutatud, võtame järgmise teema!

Teretulemast!

Panen ise esimesena märgi maha  

"Uhkus ja eelarvamus" on olnud nii minu kui mu õe öökapi lektüürina juba oma 15 aastat ja loeme seda ikka veel paar korda aastas.  

Mina osalen!

Jane Austen, üks minu lemmik kirjanik, kelle romaanid on nagu kaminatuli talvisel ôhtul.

Mul on kaks paksu köidet kôikide Austeni romaanidega, milles on isegi paar lühiromaani " The Watsons" ja "Lady Susan"

Praegu mul ongi järjekordselt lôpetamisel "Mansfield Park".


Ma ei teagi, millist Austeni romaanidest ma teistele eelistan. "Mõistus ja tunded", "Uhkus ja eelarvamus" ja "Emma" on sadu kordi läbi loetud ja tôenäoliselt vôin ma väita, et olen ka kôik romaanide pôhjal tehtud filmid ära näinud, neist mônigi on mul dvd peal riiulil olemas!  

Kokkuvôttes on need ju kôik ônneliku lôpuga lood, mis teebki nende raamatute lugemise meeldivaks.

Kolme peamise romaani kolm peategelast: Marianne Dashwood, Elizabeth Bennet ja Emma Woodhouse - mulle meeldib neist kôige rohkem Elizabeth Bennet ja tema armastuslugu tundub kôige ilusam. Aga see on puhtalt isiklik arvamus . Teiste kahe loos pani mind isiklikult imestama, et môlemad peategelased on verinoored - üks 16 aastane ja teine 18 aastane, kes môlemad abielluvad meestega, kes on ligi 40 aastased.  

Mul on ka kõik dvd-d olemas riiulil. Mõned korrad aastas võtan aja maha ja vaatan nad kõik torusse. Lemmikud on "Emma" ja "Uhkuse ja Eelarvamuse" bbc variant, kus peaosas Colin Firth.

Viimane ongi minu täiuslik mr. Darcy. Alati kui loen, on tema silme ees  

 

Darcy on jah ideaalne mees :smileyheart:ja minuarust ka Colin Firth kehastab ja annab edasi paremini Darcy nii nagu Jane Austen teda raamatus kirjeldas, kui Matthew Macfadyen, kes mängis Keira Knightley'ga.

Nisamuti, kui Darcy "Uhkusest ja eelarvamusest" meeldib mulle ka "Emma" romaanist Mr. Knightley

Aga ainult romaanikirjelduse pôhjal, filmides pole keegi teda nii hâsti kehastada suutnud aga see on pelgalt isiklik arvamus. Colin Firth oleks pidanud ka mr. Knightley't mängima

Minu mr Knightley  

 

Ei, need pole mr. Knightley ega Emma. Austeni sônade järgi oli Emma silmapaistvalt ilus, kôige lähedasem minuarust oleks Gwyneth Paltrow Emma rollis  

Ilusad pole kumbki, aga Emmas on sellist mõnusat särtsu ja Knightleys taas sarmi. See on tõepoolest hämmastav, et verinoorelt mindi mehele. 28 oli juba vanatüdruk

Ja 40 juba vana, nagu see Elizabeth Benneti ema end kirjeldab  Aga siis oli teine elu ju! Vaata, mismoodi nad omavahel räägivad, väga peenelt ikkagi, mitte nii nagu tänapâeval ja ma olen veendunud, et see ongi ûks pôhjustest, miks me neid romaane armastame, kas pole?

Eriti see vanusevahe hakkas silma Marianne Dashwoodiga, 16 aastane tüdruk ja juba elu armastus ja abiellumine. Ja samas Marianne ema oli samavana, kui kolonel Brandon  

Sellegipoolest meeldib mulle Elizabeth'i ja Darcy armastuslugu, sest see pole kohe nii läbinähtav ja eriti vôib endale hiljem küsimusi esitada, kas Elizabeth mitte ei abiellunud temaga tema lossi pärast, igaljuhul kinnitas see seda tunnet, et Darcy on see ôige. Et Jane Austen oleks minuarust pidanud selle hoopis vahele jätma, selle episoodi, kus nad lossi külastasid.

oi ei, kindlasti mitte. Lossis külastus ja nende kohtumine on üks mu lemmik kohti raamatus. See tähelepanu otsimine, iseenesega võitlemine on lausa käega katsuda ja tunda. Ma oleksin oodanud ehk seda, et mrs. Bennet vabandab Darcy ees korralikult ja saab kuidagi kannatada oma keelepruugi pärast. Ta tuleb aga kõigest nii puhtalt ja süüdimatult välja. Keegi oleks võinud talle koha kätte näidata   

Vabandama oleks pidanud see Darcy tädi. Tegelikult nii kahju, et neil raamatutel järge ei ole. Ma lugesin mingeid kirjutatud "järgesid" mis siin mùùgil on aga panin üsna esimeste lehekùlgede jooksul kôrvale. Jane Austenil on oma stiil, mida on teistel, eriti tànapàeva kirjanikel raske edastada.  

Cat kirjutas:Vabandama oleks pidanud see Darcy tädi. 

Sama meelt  

Kas vastab tôele vôi ei ?  

see on hetk, mida ma elan alati suure õhinaga läbi.. I wish I was Eliza at this moment

Huvitav, mis sai Kittyst ja Maryst?

tsunaami kirjutas: I wish I was Eliza at this moment

Me too!  


Muuseas, kui te päriselus mr. Darcyt kohtate, andke talle palun minu aadress

Teen seda..... kohe kui meil enam ei klapi  

Ahsoo, ta on sul kodus vôi  

Mu oma oli ka alguses selline Darcy ja nùùd on liiga Darcy - räägib vähe, tôsine...  

me kohtume igal ööl unenäos  

Ma olen kurb, et Collinsite käest läks teele kiri, kus selgub, et Eliza on peagi abiellumas. Teemaks polnud avalikult alust ju veel. Eliza parim sõbranna mõtles vale välja ju, keegi muu ei saanud kirjutada

Collinsite käest Darcy tädile vôi Lizzy vanematele?

Collinsile oli ju sugulusside kasulik, sest Darcy tädiga ei sidunud ôieti midagi muud, kui et ta sôltus lady armulikkusest.
Minumeelest on kurb hoopis tolle ajastu paratamatu traagika, mis tegi, et neiu, kes ei pärine rikkast perekonnast ja kellel puudub tiitel peab "parema vôimaluse puudusel" abielluma sellise mehega, nagu Collins. Kuigi tegelikult "peab" on liigne sôna, otsest vajadust ju ei olnud ja ajastu ilmselt ka otse peale ei surunud, kui vaadata Jane Austeni enda näidet, kes jäigi vallaliseks. Ilmselt oli siis selleks liikumapanevaks jôuks pigem soov peret luua ja Collinsil oli ikkagi midagi oma abikaasale pakkuda väärilist, mis tegi, et see abielu oli soodus liit Lizzy sôbratari jaoks.
Ja kui siis rääkida, kui soodsa liidu tegid Lizzy ja ta ôde Jane!

Mis minu jaoks oli täiesti arusaamatu, oli hoopis see, et nende ôde, kes ära pôgenes ei saanudki aru, kui halvasti ta käitus! Täiesti naiivne ja sinisilmne ja nagu tänapäevalgi seda juhtub selliste noorte tüdrukutega, kes ööklubides juhututvusi loovad, pereelu alustavad ja keda siis maha jäetakse. Selliseid mehi, nagu Wickhma kohtab tänapäeval väga tihti!

Pidasin just silmas kirja Bennetitele, milles teatati, et ka Eliza hakkab abielluma. Ei tea, mida selle ennatliku teatega päästa püüti. Oli ju näha, et Mr. Bennet on Elizal ümber väikese sõrme ja ei sunni tegema teda midagi, mis ei meeldi. Miks ta siis oleks pidanud hakkama keelama abiellumist kellegiga, keda sooviti  

Jaa, neid stereotüüpe leidub üsna palju. Ma usun, et pole kedagi, kes ei tunneks mõnda inimest, kes samastub üsna palju ühe või teisega siit raamatust