Unejutud

Kas loete oma lastele unejutte?

Milliseid raamatuid?

Mina loen oma 3,6 aastasele preilile. Talle meeldib. Pildid peavad ka muidugi juures olema. Iga õhtu on tegu, et piirduda ainult ühe jutuga. Viimasel ajal on mulle vastukarva, et isega vanades muinasjuttudes (nt. Punamütsikeses, Lumivalgekeses, 7 kitsetalles ja teistes) on nii palju vägivalda, nt. surma, kõhu lõhki lõikamist. Viimasel ajal, kui preili mulle mingit juttu/muinasjuttu jutustab, siis on ka alati kellegi surm sees.

Andke teada raamatutest, kus oleksid ilusad muinasjutud. Enne magaminekut võiks ikka ilusatest asjadest lugeda/rääkida, mitte koguaeg ainult surm, vaesus jne.

Meil olemas selline http://www.apollo.ee/raamatud/eestikeelsed-raamatud/lastekirjandus/unejutte-terveks-aastaks.html .
Siis jõulude ajaks on eraldi jõulu oma.
Muidu ma kah ei taha neid vägivalla jne jutukesi üldse lugeda,mo jaoks isegi nukitsamehe film on liig nii väiksetele.
Samas ma olen ka jube kanaema aga nuh see mo arvamus.

Nukitsameest ei taha isegi mina vaadata

Meil on unejutt peaaegu igaõhtune tegevus. Kui issi on kodus, loeb enamasti tema, muul ajal mina.
Meie issil on väga hea jutustamisanne ja tihtipeale mõtleb ta lugusid ise välja, muudab tuntud tekste või jutustab uue loo hoopis lauldes.
Raamatutest on peatükkide kaupa loetud nt. Minu esimene Piibel, Pipi Pikksukk, Sipsik, Londiste... Lisaks on igasugu muid raamatuid, kus leiab ühe-paar jutukest ning, kõigist teemaalgataja poolt mainitud vägivallastseenidest hoolimata, loeme ka muinasjutte. Kummalisel kombel on vanema tüdruku üks lemmikjutte Hans ja Grete, mis oma olemuselt on üpris sünge ja hirmutav lugu, kuid võib-olla peitubki võti just selles - kõige kiuste jõutakse õnneliku lõpuni, mille peale laste suud lausa naerule tõmbuvad

Hansu ja Gretet lugesin ka hiljaaegu. Tõesti arvan, et kolme aastane ei peaks teadma, et vanemad võivad oma lapsi metsa jätta. Võib olla see rasedusest aga nii kurvad ja häirivad muinasjutud ikkagi. Mind paneb just muretsema see, et kuidas laps sellest kõigest aru saab. Kui ta täpsustavaid küsimusi ei küsi, siis ise ma ka talle ei ole seletanud.

Hansu ja Gretet pidasin ise algul samuti liiga õudsaks ja ei pidanud seda õigeks, et mees toda üldse luges. Laps hakkaski nutma selle jutu peale. Seejärel mees seletas täpsemaid tagamaid kurjast kasuemast ja sellest, et lapsi ikkagi niimoodi metsa ei viida ja kui rõõmus isa ikkagi oli, et lõpuks koos lastega jälle kokku sai. Ma täpsemalt selgitust ei mäleta ja ei tea, mis selles tegelikult lapsele mõjus, aga ta nüüd päris tihti palub just seda lugu jutustada (eks isejutustatud versioon on raamatu omast enamasti ka natukene malbem...).

Eelmine aasta muretsesin jõuluajaks sellise:
https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?25529

Väga meeldib see raamat, sest kui ma ise veel pisike olin, siis oli mul samasugune. Lapsepõlv tuleb seda lugedes meelde Väga armsad jutud ja pildid, kahju ainult, et paksem pole ja nii kiiresti loetud saab.

Jaa, mina olen ka oma lapsepõlvekodust ja kasutatuna mujalt kokku korjanud vanu lasteraamatuid ja neid oleme hoolega lastele ette lugenud. Üks minu ja mu õdede lapsepõlve suurimaid lemmikuid, mis meil ka olemas (väga armsad jutukesed): https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?11100 Hiljuti lugesime ka sellist ramatut: https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?155867.
Kui veidi oma lapsepõlves loetud raamatuid meelde tuletada, siis saabki parimaid mõtteid, mida oma lapsele ette lugeda - mina selle alusel vanu raamatuid tihti koju hangingi

Varsti-varsti päkadeaeg käes
Ma kavatsen nüüd selle raamatu ka muretseda: https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?204846

Ja selle vihiku ka: https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?205409

Üldse tahaks poodi, siis saab oma silmaga üle vaadata need raamatud. Netist nii paha, ei tea, kas pilte raamatus on. Kui pikad jutud on, meil ei tohi need väga pikad olla, siis preili tüdineb ja pildid ka kohustuslikud.

Muinasjuturaamatutega see ka veel kehv, et ühte juttu on nii mitmes raamatus. Osta aga erinevaid raamatuid kokku aga jutud ikka samad sees.

See minu antud esimene link, Roosa muinasjutt, selle on kirjutanud Heljo Mänd ja seal on sellised teistmoodi, enmasti väga armsad, jutukesed.
Aga üldiselt on muinasjuttudega, jah, see lugu, et need väga kipuvad korduma, seetõttu suuremal hulgal muinasjuturaamatuid kokku ka ei kogu, aga nt kingitakse ikkagi Meil on Maailma muinasjuttude kuldraamat, kust saab lugeda tuntumaid muinasjutte (osa on originaalversioonides ja pole just kõige kenamad) ning selline sari nagu Muinasjutukas, kus pigem Eesti rahva muinasjutud, lisaks mõned lapsepõlvest kaasa saadud muinasjuturaamatud, mida me praegu aktiivselt ei kasuta, äkki kunagi ise hakkavad lugema
Hea, et sa need jõuluvana-lood välja käisid: peaks ka nende hankimisele mõtlema

Eile tuuseldasin siis tund aega raamatupoes. Noo nii palju raamatuid ja nii vähe aega, et nendesse kõikidesse süveneda Seda õiget muinasjuturaamatut ma ei leidnudki. Äkki järgmine kord. Lahkusin poest aga selle jõuluraamatuga, mis oli mul nagunii plaanis osta:
https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?204846 Ja siis tuli välja, et kui ma pisike olin siis oli meil samasugune jõuluvana raamat kodus olemas. Väga vahva. Eile lugesin siis prelile kogu raamatu ette. Talle meeldis, kuna pildid oli mõnusad, suured, igasugu erinevat tegevust täis. Küsimusi oli tal palju. Eriti meeldis talle, kui ma päkapikkude nimesid ette lugesin, ise ma pidin need ju käigupealt välja mõtlema

Vaatasin/näppisin seda jõuluteemalist vihikut kah aga see tundus natuke suurematele lastele. Praegu seda veel poest kaasa ei haaranud, äkki kunagi hiljem.

Aga mul on heameel, et käisin tuuseldamas. Sain paar head mõtet, mida kinkida oma 5 aastasele õetütrele sünnipäevaks.

meil on nii et vanem poiss ei hooli enam unejuttudest ( ta peaaegu 8 aastane). aga noorem ( kohe saab 5 aastaseks) nõuab iga õhtu et juttu loetakse "Täielik Puhh" on nüüseks 2x läbi loetud ja eks varsti tuleb 3s kord kätte võtta,kuna see lemmik tal ja siis on meil veel Diseny 365 juttu(365 bedtime stories).
Suurema poisiga on aga hea asi see et ta loeb ise paar korda nädalas. hetkel ta lemmik siis "50 fakti Maa kohta" kus siis loeb ja imestab kas kõik see mis ta loeb on päriselt ka tõsi

Mina loen ka Nelele igal õhtul. Hakkasin juba küllalt varakult raamatuid ostma, aga algul ta suur huviline ei olnud ja ei püsinud ega jaksanud kuulata. U 2-aastaselt tundis suuremat huvi ning sealtmaalt oleme pea igal õhtul enne tuttuminekut muinasjuttu v mingit juttu lugenud ( k.a nt potiraamatut, mille kunagi selverist ostsin ja mis aitas meil mähkmetest vabaneda:) ). Vahepeal oli igaõhtune muinasjutt Jänku Jussi raamatust ( neid meil mitu erinevat osa). Jänku Jussi lood on väga õpetlikud ja siirad. Vahepeal oli lemmik Punamütsikese muinasjutt, mida lugesime ma ei tea kui kaua aega järjest igal õhtul Meil on väga kaasajastatud variant ja mingit kõhu lahtilõikamist ega sellist pole. Mäletan et ostsin selle raamatu kunagi väga hea hinnaga. Hetkel loeme Puhh ja sõbrad raamatut, kus on mitu erinevat lugu. Siiani pole me esimesest jutust kaugemale jõudnud, sest Nelele on see komme, et kui talle mingi jutt väga meeldib, laseb ta ühte ja sama juttu mitmeid mitmeid õhtuid järjest lugeda Ma ikka vahel palun, et äkki loeme järgmist ka, aga tal pole veel esimeset küllalt

Minu arvates on unejutu lugemise traditsioon armas ja arendab last ning tema kujutlusvõimet. Punamütsikese muinasjutt nt kulus Nelel nii pähe, et oskas seda hiljem ise piltide järgi mulle sõna-sõnalt jutustada