Seikluspark/ seiklusrada.

Kas olete kusagil seikluspargis käinud? Kus? Kuidas meeldis?

Meil plaanis minna perega Nõmmele seiklema. Hetkel ei oska veel midagi arvata. Kevadel sai Alutagusel käidud, see oli küll igati vahva kogemus. (kuigi hirmsasti kardan kõrgust )

Mind huvitab ka info seiklusradade kohta.

Ma võtan juba kolmandat aastat hoogu, et Nõmme Seiklusparki minna.. meil see kiviga visata!
Kui ma lapse sünnitanud olen siis sügisel vast lähen ka. Oleneb muidugi ka mis seisus ma siis olen. Äkki lükkub jälle miskipärast edasi.

Eelmisel aastal käisime mehe ja ta vennaga Otepää seikluspargis. Meeldis väga Plaanime millagi korrata, kuid seni pole aega leidnud.

Meil siis plaanis homme Nõmmele minna, aga paraku ei näi ilm meie ettevõtmist soosivat, niiet eks siis näis....
Kahju oleks küll, kui jääks käimata, nii kaua plaanisime ja klapitasime aegu, et ikka kõik saaksime minna.

Anna siis teada kuidas oli (kui läksite muidugi)!

Käisime ikkagi täna seiklemas ja väga tore oli. ilm oli sel hetkel ilus ja alles siis, kui Tallinnast kodu poole hakkasime sõitma, hakkas sadama.
Alguses käisin radasid puude all kaemas ja tundus, et pole hullu, aga tegelikult väsisin 4. raja(või oli see 5. rada? igatahes eelviimane) lõpus ikka päris ära
Ma isegi ei oska praegu võrrelda Alutagusega, sest need laskumised olid seal jah pikemad, aga rajad tundusid lühemad (vot nii 100% ei oska öelda, sest seal sai kevadel käidud), igatahes ma ei väsinud seal üldse ära. Võib-olla oli omajagu selles ka asi, et hommikupoole sai kodus toimetatud ja varakult juba üleval oldud, selleks ajaks kui Nõmmele jõudsime oli kell mingi 16 või rohkemgi ja mina vähemalt väsin õhtu teisel poolel juba tublisti ära Vot ja siis juhtuski nii, et lasin ennast lõpuks puu otsast alla aidata Lapsed (17-aastane ja 12-aastane)tegid ikka rajad lõpuni ja said preemiaks pika laskumise. Mulle jäi see asi pisut kripeldama ja tahaks kunagi korrata.
Aga kui nüüd veel selle kõrgusekartuse kohapealt rääkida, siis jah, mis seal salata, kardan ikka kõrgust küll Eks need emotsioonid seal puu otsas mind lõpuks kätte said ja kui alla jõudsin, siis tundsin, et kahe jalaga maa peal olla on ikka kõikse parem