Aedoakaunad tomatipürees

Retsept, mille ma eeskujuks võtsin, on pärit Aive Luigela raamatust "Hoidised".
Seal oli õpetuses sedasi, et aedoakaunad tuleb eraldi ära keeta, laduda purki ja teises potis tehtud tomatipüree peale kallata. Laisa perenaise kombel lõin mina toored ja tükeldatud aedoakaunad koos purustatud tomatitega koos potti ja keetsin neid koos.
Tšillipaprikapulbrit asendasin magusa paprika pulbriga.
Tomateid ma ei koorinud, nagunii käisin neist saumikseriga üle.

Minu kogused olid siis sellised:

7,7 kg purustatud tomatite ja tükeldatud aedubade segu.
Nende vahekord oli täiesti tunde järgi, et ikka ubasem oleks ja arvestada tuleb ka muidugi vedeliku aurumist, seega algul oli segu üsna vedel.
(kogus selgus möginat täis pandud poti kaalumisel, poti kaalu selles koguses ei ole)
1 terve küüslauk.
Küüned purustada või hakkida, kuidas kellelegi meeldib, mina surusin läbi küüslaugupressi.
1 pakk (20g) magusa paprika pulbrit
1 pakk (8g) kuivatatud basiilikut
(Paprikapulber ja basiilik olid mingis roosakas pakis, Anatols on nimi pakil)
2 sl jämedat soola
4 sl suhkrut (triiki)
õli

Panin kõik asjad korraga keema. Keetsin ilma kaaneta ja aeg-ajalt segades päris kaua.
Kella ei vaadanud, aga ma usun, et ikka mõni tund tuli ära... kolm ehk? Mida kauem keeta, seda paremaks muutub tomatipüree maitse. Mina keetsin nii kaua, kuni valmis mögina paksus oli potis paras, et tomatipüree ikka püree moodi oleks. Muidugi oli algne kogus vedeliku aurumise tõttu tunduvalt vähenenud ja see oligi eesmärk, liigset vedelikku välja aurutada.
Sellest 7,7 kg algsest kogusest jäi järele 11 pooleliitrise purgi jagu (vist hästi pisut suuremad, kui pool liitrit, need on need purgid, milles poes supipõhjasid jms müüakse) ehk umbes 5,5-6 liitrit valmis hoidist.
Kusjuures minul oli sedasi, et pott sai tühjaks ja viimane purk ääreni täis.

Aga maitse? JUMALIK!!!!
Järgmisel aastal läheb see kindlasti kordamisele!