Palavikukrambid.

Febriilsed ehk palavikukrambid vallanduvad kõrge kehatemeperatuuri (üle 39 kraadi C) tagajärjel, ilma muude krampe põhjustavate haiguste ja seisundite olemasoluta.

Kes on ohustatud?
Sagedamini esineb palavikukrampe lastel vanuses 3 elukuud kuni 5 aastat, kõige rohkem teisel eluaastal.
Umbes kuni 4% kõigist lastest on ohustatud palavikukrampidest ning on olemas pärilik eelsoodumus ehk peres on febriilseid krampe esinenud.
Palavikukrampidega lastel ei ole epilepsia oht suurem kui teistel lastel.

Millest on seisund tingitud?
Krambid vallanduvad tavaliselt haigestumise algul, kui kehatemperatuur hakkab kiiresti tõusma. Palavikukrampe seostatakse sageli viiruslike külmetushaigustega, roseoolaga (herpesviirus naha roosatähnilise lööbega ehk kolmepäevapalavik) või äge keskkõrva põletik.
Lastel tekib krampe kergesti just seetõttu, et nende aju ei ole veel lõplikult välja arenenud.

Millised on palavikukrambi tunnused?
Krambid kulgevad kahes staadiumis.
Esimene staadium kestab ca pool minutit.
Sellega võivad kaasneda:
-teadvusekadu
-keha jäikus
-hingamisseiskus ca 30 sekundiks, kui hingamine taastub on esialgu väga pinnapealne ehk vaevumärgatav
-uriini ja roe pidamatus

Teine krambi staadium kestab maksimaalselt 5 minutit, mille vältel laps on teadvuseta.
Võimalik et kaasnevad :
-käte-jalgade ning nöo tõmblused
-silmade pööritus.

Teise staadiumi lõpus taastub lapse teadvus täielikult, kuid ta võib sügavalt magama jääda kuna möödunud krambihoog väsitab organismi.
Ärgates on laps tavaliselt segaduses, unine ja kergesti ärrituv.

Mida teha?
1. Krampide vallandumisel pane laps kõvale alusele (põrandale) külili lamama, üks põlv kõverdatud, et haige asendist ära ei vajuks, pea pööra samuti külje peale (juhuks, kui laps peaks hakkama oksendama.)
Veendu, et hingamine oleks vaba (kaelustest vabastada)!
2. Helista 112
3. Kui palavikualandaja on olemas küünla kujul, aseta see pärasoolde, et palavikku alandada. Kellel on korduvalt palavikukrampe esinenud on kodus kindlasti diazepami küünlad, mida saab krampide leevendamiseks pärasoolde asetada.
4. Laubale asetada jahe mähis.
5. Jälgi, et laps ennast krambihooajal ei vigasta. Ära takista tema liigutusi, väljaaarvatud juhul kui ta võib ennast vigastada.

NB! Krambitavale või/ja teadvuseta lapsele ei tohi pakkuda suukaudseid rohtusid ega juua! Lämbumisoht!

Ennetamine
Febriilsete krampide eelsoodumusega lastele tuleb piisavalt varakult anda palavikurohtu (37,5), et ära hoida palaviku tõusu.
Neile, kel on palavikukrampi esinenud, kirjutatakse koju ka krambi esmaabirohtu diazepaami.
Palavikurohtudest esikohal peaks olema paratsetamool.


Kasutatud materjal: inimene.ee, Lastehaigused (Medidcina,, 1999), Lapse tervise käsiraamat (B.Valman),