Mida lugesid viimati?

Kirjutame siia viimastest raamatutest, mida lugenud oleme. Mis raamat oli, kuidas meeldis ja ehk ka väike sisuanalüüs vms.

Viimasel kahel kuul olen lugenud rohkem raamatuid, kui kahe raseduse ja sellevahelise perioodi ajal kokku Tegelikult nii hull vast ka asi pole... Enamus on olnud küll kerge lugemine, kuid toon need siiski välja. Edaspidi katsun ühe raamatu kaupa hakkama saada.

Pahviks löödud http://www.ersen.ee/pahviks-loodud-raamat.html

Sain Ersenist tellides kaasa tasuta raamatu sarjast Intriig. Konkreetse raamatu kohta ütlen, et meelelahutusteoseks oli väga mõnus lugeda. On pettusi, on põnevust, on armastust, on kirge. Kerge lugemine, võib öelda ka sopakas (minu jaoks tegelikult sellist väljendit kirjanduses eksisteerima ei peaks), aga sel juhul täitsa mõnus sopakas.


Digitaalne kindlus http://www.ebooks.ee/raamatud-dan-brownilt.html

Antud teos oli minu esimene tutvus Dan Brown'i raamatutega. Olen näinud küll filmiversiooni DaVinci koodist, kuid see jättis mulle mittemidagiütleva mulje. Digitalset kindlust hakkasin samuti lugema teatava eelarvamusega, mis ruttu kummutatud sai. Väga mõnus, aga ka kohati häiriv oli asjaolu, et sündmused arenesid meeletu kiirusega. Kindlasti on see ideaalne raamat neile, kellele ei meeldi pikad kirjeldused ümbritseva detailide, inimese välimuse, looduse ja muu sellise osas. Mina oleksin siiski oodanud kohati pisut rohkem taustainfot ning vähem kiireid hüppeid ühest tegevusest teise. Maru häiriv oli ka raamatut lugedes asjaolu, et väga palju kasutati sõnakordusi, eriti nimede osas (saaks ju vahel öelda nime asemel kasvõi "naine" või "mees"), aga see võis ka toimetamise vms probleem olla.
Sisu osas pole sellele raamatule minul midagi ette heita. Oleks nagu sattunud mõnusa põnevusfilmi keskele. Hoolimata napisõnalistest taustakirjeldustest sain seda raamatut lugedes ka palju uut informatsiooni ning mõtlemisainet jäi veel järgmisteks päevadekski. Raamat tekitas lisahuvi Dan Brown'i teoseid veelgi lugeda.


Vana mees tahab koju http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?11149

Tunnistan häbiga, et see oli minu esimene kokkupuude käesoleva raamatuga. Seevastu oluliselt suurema entusiasmiga tunnistan, et raamat paelus mind läbi ja lõhki ning pani mõtlema ja seda hoopis teistmoodi, kui eelnevalt mainitud teos.
Väga lummavad ja tõetruud karakterid ning hästi välja toodud mõttemaailm, mis iseloomustas toda aega. Omad tõed ja sobivused tänasesse päeva leiab sealt kindlasti nii noor kui vana inimene. See on raamat, mida peab ise lugema, sest sisukirjeldus ei annaks pooltki edasi neid emotsioone ja mõtteid, mida raamat kannab.


Kadunud sümbol http://www.ersen.ee/kadunud-symbol-raamat.html

Dan Brown ei andnud mulle rahu Ostsin poest kalli rahaga tema viimase teose ja lootsin, et ei lähe sellega alt.
Ma ei läinud alt, raamat oli igati oma hinda väärt. Tegelikult tõestas see mulle ka asjaolu, miks autor on hetkel maailmakirjanduses juhtival positsioonil.
Raamat oli samasugune "põnevusfilm" kui Digitaalne kindluski, ainult et vürtsitatud rohkem õudussugemete ning ajalooga. Seekord oli ka tausatainfot ja -kirjeldusi oluliselt rohkem, kuid need polnud sugugi igavad, vaid haarasid samamoodi endasse kui aktiivne sündmustejada. Mingi hetk, vahetult enne lõppu, pettusin pisut kirjanikus, sest olin kõikide võtmetegelaste rollid ära arvanud. Nagu välja tuli, oli mu pettumus enneaegne - tõeline üllatus tuli sellega, kui selgus, millisest kadunud sümbolist jutt käis.
Väga meeldis mulle, et autor on tõsist tööd teinud aladega, mis raamatus välja tulid, nagu sümbolistika, kultuurid, religioon, ajalugu. Lõpus sai pisut häirivaks tunne, et pole väga arvestatud inimpsühholoogia ning meditsiiniga. Minu jaoks oli pisut utoopiline, et inimene, kes oli läb teinud rasked psühholoogilised ning füüsilised traumad, laskus järsku lustakalt mingi sümboli uurimisse, ehkki ka siinkohal võin ma aru saada autori mõttest (nt võib olla loomulik, et inimene, kes on nii palju kannatanud, tunneb tungi leida selle kõige põhjus), jäi see osa mulle siiski kuidagi elukaugeks.
Kohati muutus mulle häirivaks ka kristlusevaenulik suhtumine, kuid lõppkokkuvõte oli oodatust pehmem (seoses DaVinci koodiga kartsin, et asi läheb kristliku käsitluse mõttes jälle utoopiliseks ära). Konkreetselt see osa on aga seotud üksnes minu religioosse kuuluvuse ning põhimõtetega ning saan aru, et kõik ei suhtu asjasse samamoodi.
Seda raamatut julgen soovitada kõigile, kasvõi selle mõttega, et saada pihta Dan Brown'i fenomenile.


Väikese öökulli mõtlemise raamat http://www.apollo.ee/product.php/0994939

Kuidas arendada lapse mõttemaailma, õpetada teda mõtlema? Kuidas rääkida lapsele erinevatest inimestest, eri andidest, tolerantsusest vms? Väikese öökulli mõtlemise raamat teeb seda iseenesest. Lugemist ja mõtteinet on nii täiskasvanule kui lapsele ning raamat sobib ühtaegu mõnusaks lugemiseks kui sügavama mõtte üle juurdlemiseks. Viimase tegemiseks peaks küll võtma rohkem aega ning keskendumist, kuid mina lugesin selle läbi kiiruga, muude tegemiste kõrvalt. Loodan, et minu abikaasa loeb seda kunagi mu lastele ette.


Hetkel loen Paul Pinna raamatut Minu eluteater ja teatrielu, aga sellest kirjutan kunagi hiljem.

Viimati lugesin üldisest ilukirjandusest Mario Vargas Llosa (Nobeli kirjanduspreemia laureaat 2010) Tädi Julia ja kirjamees . Päris omapärane raamat oli - nii tõsisemat mõtlemist elu üle kui ka huumorit, kuid lõpp jäi minu jaoks veidi lahjaks ja see tõmbas ka üldmuljet alla.

Kuna loen ka üksjagu kristlikku kirjandust, siis viimased lugemised on olnud rohkem sinnakanti. Raamatud Ei mingeid kompromisse ja Ma sündisin abordi ajal, on viimatilõpetatute seast sellised, mis võivad pakkuda üksjagu arusaadavat mõtteiainet ka mittekristlasest lugejatele.

Mina tutvun viimasel ajal hoolega lastekirjandusega ehk püüan kõik kodus olevad lasteraamatud läbi lugeda.

Viimasena lugesin Oksa Pollocki kahte raamatut, mis ilmunud eesti keeles. Mulle väga meeldisid, aga mulle meeldibki väga noortekirjandus ja müstilised seiklused.

Praegu olen läinud lugemisega tagasi oma lapsepõlve ja pooleli on "Bullerby lapsed"

Ma ei kirjuta seda, mida ma viimati lugesin aga seda, mida ma nùùd lugema hakkan: Paulo Coelho "Alkeemik" mida kôik kiidavad. Saab nàha  
Muidu ma armastan ôhtuti sellist kergemat kirjandust, isegi Bullerby lapsed on olemas, nagu keegi siin eelpool mainis, Jane Austeni kôik romaanid, vàldin kurba ja sùnget kirjandust.

Mina ei mäleta enam millal/mida ma viimati lugesin. Muidugi ei mõtle ma praegu lasteraamatuid selle all. Tütardele loen iga õhtu unejuttu.

Viimasel ajal satuvadki minu poekorvi vaid lasteraamatud ja kokaraamatud.
Ma ei suuda kuu aja jooksul Pere ja Kodu ajakirjagi läbi hekseldada, mis raamatu lugemisest siin veel juttu on.

Hetkel on pooleli Edward Rutherfurd'i "London", järgmisena läheb lugemisele Ian Dunlop'i "Louis XIV".

Ma muidu pole üldse lugeja tüüpi aga plaanis läbi lugeda kõik kolm raamatut sellest ooperist .
Hetkel siis käsil "viiskümmend halli varjundit" .

Mina neelasin mõne nädalaga "Tuulest viidud 1", "Tuulest viidud 2", "Scarlett 1, 2, 3, 4", nüüd otsin poodidest "Rhett Butlerit" ja siis ootab kapil viimane "Scarletti" osa. Viimast enne ei loe kui Rhetti olen leidnud

Ma olen ka kôik need tuulest viidud ja Scarletid läbi lugenud, Rhett'i raamat on ka olemas aga esimesest kùmnest lehekùljest kaugemale ei làinud, see on hoopis teine lugu, teistmoodi kirjutatud ja sùnge  Kui sa just seda Donald Craigi raamatut môtled.

Ilmselt see sama jah. Seda raamatut mu meelest ainult 1 variant

Mina lugesin viimati raamatut "Tänavalapsed. Uus algus" Tea Kask

No küll oli kahju nendest pisikestest lastest
Raamat oli muidu hea

Ma loen hetkel "Pál tänava poisse"
Tean, et lõpp on kurb ja kindlasti valan pisara.

Kuidas teiega on? Kas olete nutnud kui on kurb osa raamatus käsil? Ise olen selle raamatu lõpus nutnud ja "Kolme musketäri" lõpus samuti. Nii kurb ja hale on

hetkel loen "Troonide mängu-vareste pidusöök 2" Aga omamoodi huvitav oli raamat tänavakassist. Pal-tänava poisid on lapsena loetud ja kurb on ta jah. samuti on kurb Victor Hugo "Hüljatud" näiteks. Ise viimasel ajal loen pigem Andrus Kivirähi lasteraamatud, ütleme siis nii pigem loen lastele neid ette

Endale pole ammu lugenud.

Aga lastele loen ikka iga õhtu ette. Eile sai just lõpu "Lotte ja kuukivi saladus"