Pealeht
Registreeri
Logi sisseLäbi pisarate tähtede poole.
+8
minake
ˇmiio23
kertu009
naxy
Monique
tixit
Ivika25
soe suur süda
12 posters
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Läbi pisarate tähtede poole.
soe suur süda Kolm 17 Märts 2010, 15:56
See lugu sai alguse juba üle 30 aasta tagasi. Kui perre sünnib uus ilma kodanik peaks olema suur rõõm vanematele. Aga kahjuks minuga see nii ei olnud, minu emaks sai naine kes ei hoolinust minust ja ainult peod ja joomised olid tema elu.
Tülikast titest oli ju vaja vabaneda, nii jättis ta minu 9kuuselt maha. Praegu mõtlen ikka oli suur õnn, et inimesed olid tähelepanelikud ja läksid vanaemalt küsima kus ma olen et ema liigub üksi aga last pole. Nii hakkaski vanaema mind otsima , ta teadis enam vähem kuis asusid need joomakohad ja kas keegi on näinud.
Kui mind leiti oli pilt võigas, olin olnud üksi juba kolm päeva. Nii viidigi mind haigla ja elulootust anti vähe, sest olin söömata ja joomata ning taga tippuks suitsukonidest saanud mürgituse mida olin oma aruga söönud, ning minu pepu oli nii ära haudunud et kui püksid jalast võeti siis tuli koos nahaga.
Nii võitles väike tüdruk oma elu eest, ja jäin ellu.
Kuigi emalt võeti vanemlikud õiguse, tuli elus temaga ka kokku puutuda.
Minu järgmiseks koduks sai lastekodu. Kuni kolme aastani elasin seal. Siis aga palus vanaema kohtu kaudu end hooldajaks ja mind viidi koju.
Koju, kus valitses kurjus ja mitte sallivus kasuvanaisa poolt. Ta ei sallinud mind ja oleks teinud kõik et minust lahti saada. Nii üritas ta mind suures kartulikottis ojja uputada , õnneks sai vanaema jaole. Asjast ei räägitud ja tema jäi karistuseta.
Kuni 7 aastani elasin vanaema juures , siis oli vaja minu emal mind lapsehoidjaks ja vanaema andiski ta ei julgenud oma tütrele vastu hakata. Vahepeal oli minu ema olnud vangis ja vanaema kartis teda. Sealt algas minu elu uus õudus. Ema käis tihti kodust ära , olime üksi väikese vennaga kes oli kuskil alla aasta. Kannatasime tihti tühja kõhtu ja vägivalda. Ema oli uus mees kes oli joodik ja vägivaldne. Kuigi elasime suures majas kus oli mitu perekonda ei tulnud keegi appi ja lapsi sündis aina juurde.
Hiljem sai õnneks elada nädalate kaupa internaadis, ainult nädalavahetusel pidin kodus olema. Iga laupäev söödeti mul koolis kõht täis sest teati et alles esmaspäev saan süüa. Kui kaasa pandi siis jagasin selle alati õdedele- vendadele kes kodus olid.
Ei taha kohe meenutada kuidas pidin sea sööki sööma ja kuidas kasuisa peksis mind nii et pea oli lõhki. Kool oli sellest teadlik sest tihti läksin kooli kas olin sinisesilmaga või mujal kehal verevalumid. Koolis tehti korjandus et mulle riided saada ka need võttis ema ära , et endale või väiksematele selga panna.
Suved veetsin tädi juures, ega seal ka polnud elu kui lill. Tädimees kasutas mind seksuaalselt ära ja rääkida polnud kellegile, kes sind ikka usub tahad lihtsalt ära joosta ja hulkuda. Pea kaks aastat oli selline elu, siis võtsin julguse kokku ja jooksin sõna otsese mõttes kodust ära .hiljem läks asi kohtusse ja ta sai 10aastat , oli minu elu ikkagi rikutud. Nii saingi tuttavaks oma mehega , olin õnnelik ja uskusin et kõik õudused on möödas. Unistasin ikka heast mehest ja toredatest lastest ning oma kodust.
Ka see õnn jäi üürikeseks, sain juba 15 aastaselt emaks. Mees hakkas mulle mineviku ette heitma ja kui jõi oli vägivaldne nii saatis mind ka oma elus kurbus ja kannatused. Kui palju kordi pidin lastega põgenema ja magasime karjalauda heina küünis.
Minna polnud kuhugi , sest lapsed olid alles väikesed ja tööle minna ei saanud. Lõppuks leidsin julguse endas ja lehe kaudu sain uue elukoha ja töö laudas lüpsjana. Kolisin kohe ära koos lastega. Oli küll raske aga sain hakkama , võtsin kaasa ainult riided ja hädavajalikud asjad. Kui mehel olid jooma tuurid möödas, otsis ta meid üles ja palus ning nutis et muutub. Mina uskusin võtsin tagasi, jah kolm kuud oli kõik ilus siis algas kõik uuesti.
Nutsin tihti ja palusin jumala abi, ma ei tea mis see oli kas minu abi palved võeti kuulda või oli lihtsalt juhus. Järjekordset jooma tsükkelt , jäi mees väga haigeks vaakus elu ja surma vahel. Mina muidugi naiivseke istusin ja nutsin tema voodi serval ööde kaupa ja palusin jätta joomine maha.
Ja elu muutuski paremuse poole. Olin juba jõudnud kodu ära osta, rassisin tööd ja läksin kooli. Et omale hea haridus saada.
Olin elu korda saanud ja sain head palka ning ostsin auto ja omale esimesed asjad koju.(külmkapp; pesumasina, jms.), tegin ka remondi ära kodus.
Siis jäi aga äi haigeks, tal oli insult. Hakkasid jälle mured pihta teda polnud kellegile vaja ja hooldekodu ei jõudnud maksta nii tuli ta tuua oma koju. Pidin teda üksi hooldama , mees ei läinud tema toa poolegi ja naine ei tundnud huvi oma mehe vastu. See kestis pea kolm aastat minu kodus., kui ühel päeval, tööle sõites pojaga oli tee väga libe ja me sõitsime teelt välja kruusa karjääri, jumal tänatud et ellu jäime ja vigastused olid väikesed. Kui seal abi ootasime sain teada kohutava tõe, mida olid minu lapsed varjanud minu eest. Minu mees elas kaksik elu, tal oli teine naine. See aeg kui mina koolis olin käis ta teise naise juures jättes lapsed koju üksi ööseks. Sain kui kuuma vee kaela , unustasin füüsilise valu, sest südame valu oli nii suur. Siis ütles minu tervis üles jäin jalutuks ja pidin minema Tartu selja op.le. Kolm kuud liikusin ainult kõnniraamiga istuda ei tohtinud, ka siis ei andnud alla olin ju viimasel kursusel ja teadsin et pean kooli lõpetama. Kool tuli vastu ja aitasid treppidest liikuda kõnniraamiga.
Lõppuks jõudis ka vallale kohale et nii see edasi kesta ei saa, ning ta viidi hooldekodu ja vald aitas maksta.
Kaotasin töö, pidin loobuma autost sest ei olnud võimalik liisingut maksta. Elu hakkas jälle alla mäge jooksma. Olin ju sant ja kasutu nii väitis mees. Palju kordi tõusin lauast püsti ja hakkasin nutma , sest polnud õigust süüa. Pension oli nii väike et sain ainult rohte osta.
Sellest on möödas juba 5aastat. Elasime mehe tahtmist järgi, tegin kõik tööd kodus ise, sest teadsin et mees käib üksi tööl ja tal väga raske. Vahel nutsin ja soovisin et poleks üldse sündinud. Alati mõistsin teda ja andsin talle kõik andeks mis ta oli mulle halba teinud. Leppisin olukorraga sest teadsin et ei saa üksi hakkama.
Ühel päeval tuli poeg minult abi paluma , rääkis et on suurtes võlgades ja saab varsti isaks. Kas ma aitaks teda ja tuleks talle käändajaks saaks siis maksta oma laenud ja enne lapse sündi elukorda, ema süda on ema süda nii läksingi.
2 aastat tagasi õppisin uue ameti ja sain tööle. Kuigi oli mulle öeldud et lapsi ma enam ei saa , olin selle teadmisega elanud juba tükk aega ja ma polnud väga kurb mul olid juba lapsed.
Aga siis juhtus ime , ma ei oska sõnadesse panna seda tunned, ma ootasin beebit. Kuigi teadsin et see laps sünnib, ainult mulle olin õnnelik.
Sündiski emmele tore poja kellega õnnelik olla, aga see polnud minu kannatuste lõpp.
Poeg laenu ei maksa ja kodu oli juba ohus, nüüd maksan ise poja laenu. kui küsin vastab pole ja kõik.
Peale sünnitust sai spiraal pandud, et rohkem üllatusi poleks aga ka see ei takistanud uue beebi tulekut. Olen küll abielus paberite järgi aga meest mul enam pole. Jättis mu maha koos võlgadega ja lastega.
Kas see ongi minu saatus, et tegin teistele head ja nüüd olen üksi. Aitasin mehe jalgadele, hooldasin ta isa ja nüüd tema viskab minu nurka kui taskurätti mis on täis nuusatud. mitte iial ma ei süüdistanud teda ja ei heitnud mineviku ette.
Ja lapsed kes peaksid emad toetama , on mind hüljanud ning selja keeranud. Miks , miks on kõik nii läinud, mida ma küll valesti teinud olen.
Nüüd istun väike poja süles ja valan tihti pisaraid kas tõesti, minu minevik kordub. kas pean jälle tühjakõhtu tundma ja elama vaesuses, sest ka kodust võin ilma jääda kui mees tahab vara jagamist, kodust mida üksi ostsin.
Kas üldse on minu jaoks sada tähtede poole, ja kas saan ka elus olla õnnelik.
Kui kaua jõuan seda koormat kanda ei tea enam, vahel õhtul voodis silmi sulgedes sooviks et ei peaks neid enam avama.
olen seda lugu ainult enda südames kandnud, nüüd tundsin et pean sellest kirjutama sest enam ei jõua.
Tülikast titest oli ju vaja vabaneda, nii jättis ta minu 9kuuselt maha. Praegu mõtlen ikka oli suur õnn, et inimesed olid tähelepanelikud ja läksid vanaemalt küsima kus ma olen et ema liigub üksi aga last pole. Nii hakkaski vanaema mind otsima , ta teadis enam vähem kuis asusid need joomakohad ja kas keegi on näinud.
Kui mind leiti oli pilt võigas, olin olnud üksi juba kolm päeva. Nii viidigi mind haigla ja elulootust anti vähe, sest olin söömata ja joomata ning taga tippuks suitsukonidest saanud mürgituse mida olin oma aruga söönud, ning minu pepu oli nii ära haudunud et kui püksid jalast võeti siis tuli koos nahaga.
Nii võitles väike tüdruk oma elu eest, ja jäin ellu.
Kuigi emalt võeti vanemlikud õiguse, tuli elus temaga ka kokku puutuda.
Minu järgmiseks koduks sai lastekodu. Kuni kolme aastani elasin seal. Siis aga palus vanaema kohtu kaudu end hooldajaks ja mind viidi koju.
Koju, kus valitses kurjus ja mitte sallivus kasuvanaisa poolt. Ta ei sallinud mind ja oleks teinud kõik et minust lahti saada. Nii üritas ta mind suures kartulikottis ojja uputada , õnneks sai vanaema jaole. Asjast ei räägitud ja tema jäi karistuseta.
Kuni 7 aastani elasin vanaema juures , siis oli vaja minu emal mind lapsehoidjaks ja vanaema andiski ta ei julgenud oma tütrele vastu hakata. Vahepeal oli minu ema olnud vangis ja vanaema kartis teda. Sealt algas minu elu uus õudus. Ema käis tihti kodust ära , olime üksi väikese vennaga kes oli kuskil alla aasta. Kannatasime tihti tühja kõhtu ja vägivalda. Ema oli uus mees kes oli joodik ja vägivaldne. Kuigi elasime suures majas kus oli mitu perekonda ei tulnud keegi appi ja lapsi sündis aina juurde.
Hiljem sai õnneks elada nädalate kaupa internaadis, ainult nädalavahetusel pidin kodus olema. Iga laupäev söödeti mul koolis kõht täis sest teati et alles esmaspäev saan süüa. Kui kaasa pandi siis jagasin selle alati õdedele- vendadele kes kodus olid.
Ei taha kohe meenutada kuidas pidin sea sööki sööma ja kuidas kasuisa peksis mind nii et pea oli lõhki. Kool oli sellest teadlik sest tihti läksin kooli kas olin sinisesilmaga või mujal kehal verevalumid. Koolis tehti korjandus et mulle riided saada ka need võttis ema ära , et endale või väiksematele selga panna.
Suved veetsin tädi juures, ega seal ka polnud elu kui lill. Tädimees kasutas mind seksuaalselt ära ja rääkida polnud kellegile, kes sind ikka usub tahad lihtsalt ära joosta ja hulkuda. Pea kaks aastat oli selline elu, siis võtsin julguse kokku ja jooksin sõna otsese mõttes kodust ära .hiljem läks asi kohtusse ja ta sai 10aastat , oli minu elu ikkagi rikutud. Nii saingi tuttavaks oma mehega , olin õnnelik ja uskusin et kõik õudused on möödas. Unistasin ikka heast mehest ja toredatest lastest ning oma kodust.
Ka see õnn jäi üürikeseks, sain juba 15 aastaselt emaks. Mees hakkas mulle mineviku ette heitma ja kui jõi oli vägivaldne nii saatis mind ka oma elus kurbus ja kannatused. Kui palju kordi pidin lastega põgenema ja magasime karjalauda heina küünis.
Minna polnud kuhugi , sest lapsed olid alles väikesed ja tööle minna ei saanud. Lõppuks leidsin julguse endas ja lehe kaudu sain uue elukoha ja töö laudas lüpsjana. Kolisin kohe ära koos lastega. Oli küll raske aga sain hakkama , võtsin kaasa ainult riided ja hädavajalikud asjad. Kui mehel olid jooma tuurid möödas, otsis ta meid üles ja palus ning nutis et muutub. Mina uskusin võtsin tagasi, jah kolm kuud oli kõik ilus siis algas kõik uuesti.
Nutsin tihti ja palusin jumala abi, ma ei tea mis see oli kas minu abi palved võeti kuulda või oli lihtsalt juhus. Järjekordset jooma tsükkelt , jäi mees väga haigeks vaakus elu ja surma vahel. Mina muidugi naiivseke istusin ja nutsin tema voodi serval ööde kaupa ja palusin jätta joomine maha.
Ja elu muutuski paremuse poole. Olin juba jõudnud kodu ära osta, rassisin tööd ja läksin kooli. Et omale hea haridus saada.
Olin elu korda saanud ja sain head palka ning ostsin auto ja omale esimesed asjad koju.(külmkapp; pesumasina, jms.), tegin ka remondi ära kodus.
Siis jäi aga äi haigeks, tal oli insult. Hakkasid jälle mured pihta teda polnud kellegile vaja ja hooldekodu ei jõudnud maksta nii tuli ta tuua oma koju. Pidin teda üksi hooldama , mees ei läinud tema toa poolegi ja naine ei tundnud huvi oma mehe vastu. See kestis pea kolm aastat minu kodus., kui ühel päeval, tööle sõites pojaga oli tee väga libe ja me sõitsime teelt välja kruusa karjääri, jumal tänatud et ellu jäime ja vigastused olid väikesed. Kui seal abi ootasime sain teada kohutava tõe, mida olid minu lapsed varjanud minu eest. Minu mees elas kaksik elu, tal oli teine naine. See aeg kui mina koolis olin käis ta teise naise juures jättes lapsed koju üksi ööseks. Sain kui kuuma vee kaela , unustasin füüsilise valu, sest südame valu oli nii suur. Siis ütles minu tervis üles jäin jalutuks ja pidin minema Tartu selja op.le. Kolm kuud liikusin ainult kõnniraamiga istuda ei tohtinud, ka siis ei andnud alla olin ju viimasel kursusel ja teadsin et pean kooli lõpetama. Kool tuli vastu ja aitasid treppidest liikuda kõnniraamiga.
Lõppuks jõudis ka vallale kohale et nii see edasi kesta ei saa, ning ta viidi hooldekodu ja vald aitas maksta.
Kaotasin töö, pidin loobuma autost sest ei olnud võimalik liisingut maksta. Elu hakkas jälle alla mäge jooksma. Olin ju sant ja kasutu nii väitis mees. Palju kordi tõusin lauast püsti ja hakkasin nutma , sest polnud õigust süüa. Pension oli nii väike et sain ainult rohte osta.
Sellest on möödas juba 5aastat. Elasime mehe tahtmist järgi, tegin kõik tööd kodus ise, sest teadsin et mees käib üksi tööl ja tal väga raske. Vahel nutsin ja soovisin et poleks üldse sündinud. Alati mõistsin teda ja andsin talle kõik andeks mis ta oli mulle halba teinud. Leppisin olukorraga sest teadsin et ei saa üksi hakkama.
Ühel päeval tuli poeg minult abi paluma , rääkis et on suurtes võlgades ja saab varsti isaks. Kas ma aitaks teda ja tuleks talle käändajaks saaks siis maksta oma laenud ja enne lapse sündi elukorda, ema süda on ema süda nii läksingi.
2 aastat tagasi õppisin uue ameti ja sain tööle. Kuigi oli mulle öeldud et lapsi ma enam ei saa , olin selle teadmisega elanud juba tükk aega ja ma polnud väga kurb mul olid juba lapsed.
Aga siis juhtus ime , ma ei oska sõnadesse panna seda tunned, ma ootasin beebit. Kuigi teadsin et see laps sünnib, ainult mulle olin õnnelik.
Sündiski emmele tore poja kellega õnnelik olla, aga see polnud minu kannatuste lõpp.
Poeg laenu ei maksa ja kodu oli juba ohus, nüüd maksan ise poja laenu. kui küsin vastab pole ja kõik.
Peale sünnitust sai spiraal pandud, et rohkem üllatusi poleks aga ka see ei takistanud uue beebi tulekut. Olen küll abielus paberite järgi aga meest mul enam pole. Jättis mu maha koos võlgadega ja lastega.
Kas see ongi minu saatus, et tegin teistele head ja nüüd olen üksi. Aitasin mehe jalgadele, hooldasin ta isa ja nüüd tema viskab minu nurka kui taskurätti mis on täis nuusatud. mitte iial ma ei süüdistanud teda ja ei heitnud mineviku ette.
Ja lapsed kes peaksid emad toetama , on mind hüljanud ning selja keeranud. Miks , miks on kõik nii läinud, mida ma küll valesti teinud olen.
Nüüd istun väike poja süles ja valan tihti pisaraid kas tõesti, minu minevik kordub. kas pean jälle tühjakõhtu tundma ja elama vaesuses, sest ka kodust võin ilma jääda kui mees tahab vara jagamist, kodust mida üksi ostsin.
Kas üldse on minu jaoks sada tähtede poole, ja kas saan ka elus olla õnnelik.
Kui kaua jõuan seda koormat kanda ei tea enam, vahel õhtul voodis silmi sulgedes sooviks et ei peaks neid enam avama.
olen seda lugu ainult enda südames kandnud, nüüd tundsin et pean sellest kirjutama sest enam ei jõua.
soe suur süda- Postituste arv : 279
Age : 54
Asukoht : seal kus lõpevad mured ja hakkab õnn
Registration date : 02/03/2010
Ivika25- Omaklubi kuld
- August 2010 abimode
Postituste arv : 1192
Age : 42
Asukoht : Tartumaa- Lähte
Registration date : 16/02/2009
Re: Läbi pisarate tähtede poole.
Külaline Kolm 17 Märts 2010, 17:39
Väga kurb lugu 
Proovi ikka vastu pidada... Ja loodetavasti läks natuke kergemaks, kui said hingelt ära rääkida. Olgugi, et inimestele, keda päriselt ei tea.
Proovi ikka vastu pidada... Ja loodetavasti läks natuke kergemaks, kui said hingelt ära rääkida. Olgugi, et inimestele, keda päriselt ei tea.
Külaline- Külaline
Re: Läbi pisarate tähtede poole.
tixit Kolm 17 Märts 2010, 17:54
See on väga hea, et sa suudad sellest rääkida ja enam endas ei hoia. Tead, kui ma lugesin su juttu, tundus mulle, et sa oled väga tugev naine. Oled suutnud hariduse saada ja elus hakkama saanud vaatamata kõigele halvale su ümber. Ma usun, et sa saad hakkama ka kõige muuga, mida elu veel toob ja ühel hetkel leiad eest ainult säravaid tähti.
tixit- abiAdministraator
-
Postituste arv : 2243
Age : 48
Asukoht : Saue
Registration date : 16/02/2009 -
Re: Läbi pisarate tähtede poole.
Monique Kolm 17 Märts 2010, 20:32
Ka minul oli raske lapsepõlv, ning olen tihti mõelnud, miks pidi kõik just nii olema ja minema. Kui aga sinu lugu lugesin.... 
Nii jube. Sa oled tõesti tubli, kui oled sellistest õudustest jagu saanud. 
Eks see jätab märgi igaveseks, kuid sul on, mille nimel elada.
Nii jube. Sa oled tõesti tubli, kui oled sellistest õudustest jagu saanud. Eks see jätab märgi igaveseks, kuid sul on, mille nimel elada.
Monique- Omaklubi kristall
- Sügiselapsed 2009 abimode
Postituste arv : 4383
Age : 36
Asukoht : Viljandi
Registration date : 27/05/2009
naxy- Moderaator
- Postituste arv : 1250
Age : 42
Asukoht : tartu
Registration date : 19/11/2009
Re: Läbi pisarate tähtede poole.
kertu009 Nelj 18 Märts 2010, 11:53
ma olen sõnatu! Ma ei ole kunagi aru saanud, miks kurjus on tihtipeale tugevam kui headus!?!
kertu009- Omaklubi pronks
- Postituste arv : 460
Age : 37
Asukoht : Kopenhaagen, Taani
Registration date : 10/06/2009
ˇmiio23- Omaklubi kuld
-
Postituste arv : 1075
Age : 47
Asukoht : mulklandia
Registration date : 12/12/2009 -
Re: Läbi pisarate tähtede poole.
soe suur süda Reede 19 Märts 2010, 11:43
ma tänan teid südamest , et mind toetate. olete mulle nii suureks toeks.
kuigi mul on praegu väga raskleitsin natukenegi jõudu elamiseks. on ka materjaalselt mul väga raske siis moraalne toetus oli minule väga tähtis, see on kui üks suur kallistus teie poolt , mis teevad silmad märjaks.ma tunnen et ei ole enam üksi oma südamevaluga.
kuigi mul on praegu väga raskleitsin natukenegi jõudu elamiseks. on ka materjaalselt mul väga raske siis moraalne toetus oli minule väga tähtis, see on kui üks suur kallistus teie poolt
, mis teevad silmad märjaks.ma tunnen et ei ole enam üksi oma südamevaluga.
soe suur süda- Postituste arv : 279
Age : 54
Asukoht : seal kus lõpevad mured ja hakkab õnn
Registration date : 02/03/2010
Re: Läbi pisarate tähtede poole.
minake Reede 19 Märts 2010, 12:00
soe suur süda
Ole tugev, ükskord naeratab õnn ka sulle.
Ole tugev, ükskord naeratab õnn ka sulle.
minake- Omaklubi kristall
- Postituste arv : 2383
Age : 43
Asukoht : Suure-Jaani
Registration date : 04/12/2009
Re: Läbi pisarate tähtede poole.
Mustlasplika Püh 29 Aug 2010, 18:41
Nii kurb, tühja kõhu tunnet tean minagi. Mõtle, et kõige pisem vajab sind ikkagi, isegi kui teised lapsed õigesti ei käitu. Tema jaoks oled sa ainus ja kõige olulisem.
Mustlasplika- abimoderaator
- Postituste arv : 1654
Age : 37
Asukoht : Viljandimaa
Registration date : 12/08/2010
Re: Läbi pisarate tähtede poole.
Merike T Esm 30 Aug 2010, 11:01
Tihti öeldakse, et inimesed valivad ise omale saatuse! 
ma ei saa aru, ei usu, et keegi ilmaski endale sellist saatust tahaks! Kõige jubedam on asja juures ju see, et inimene kes peaks olema maailmas kõige kallim ja turvalisem- jätab su maha suvalisse kohta 
Ja elu veeretab inimese teele,kes vaatamata kõigele on püüdnud olla INIMENE selliseid uskumatuid takistusi, mille kõrval tunduvad erna retk ja MASU nagu nohu.
soe suur süda sa oled olnud uskumatult vastupidav- ja inimlik. Lähtunud elus inimlikust aspektist. Sul on Soe Suur Süda.
Sinu lugu läks mulle väga hinge.
Ole tugev!
ma ei saa aru, ei usu, et keegi ilmaski endale sellist saatust tahaks! Kõige jubedam on asja juures ju see, et inimene kes peaks olema maailmas kõige kallim ja turvalisem- jätab su maha suvalisse kohta Ja elu veeretab inimese teele,kes vaatamata kõigele on püüdnud olla INIMENE selliseid uskumatuid takistusi, mille kõrval tunduvad erna retk ja MASU nagu nohu. soe suur süda sa oled olnud uskumatult vastupidav- ja inimlik. Lähtunud elus inimlikust aspektist. Sul on Soe Suur Süda.
Sinu lugu läks mulle väga hinge.
Ole tugev!
Merike T- Omaklubi pronks
- Postituste arv : 344
Asukoht : Tallinn
Registration date : 29/07/2010 -
Re: Läbi pisarate tähtede poole.
erlex Esm 30 Aug 2010, 18:23
See lugu läks väga hinge ja pisarad jooksevad oled meeletult tugev.Kahtlemata väga väga tubli naine.Kas on võimalik teid kuidagi aidata?
erlex- Omaklubi teemant
-
Postituste arv : 5078
Asukoht : Mulgimaa
Registration date : 15/12/2009
elu läbi pisarate................
kazut Teis 07 Dets 2010, 13:25
lugesin seda juttu ja...............nutsin.
kunagi arvasin et minu elu on kui vanapagana põrgukatel aga ei,seda võib isegi meelakkumiseks kuskiltmaalt pidada.jah elu on karm ja käib igalühel oma rada ,õnnelik on see kelle rada sisaldab vähe kive ja kurve.mõned peavad läbi käima nii tulest ja veest et leida enda jaoks see õige tee lõpuks .naine kes elab keerulist elu kipub vajuma sohu seda endale märkamatta ja kui sul pole kedagi kõrval on sealt raske välja tulla .kuid lõpuks siiski ta suudab seda ,ta ärkab üles ja astub uuele teele ja kui see tee on sile mitte konarlik siis ta leiab lõpuks oma õnne .
seega ma soovin kõigile jaksu välja rabelda suletud ringist ja muuta oma mõttemaailma . naised on loodud tugevaks ja elus tulevad ka nad kõigega toime
pead püsti ja uskuge vaid endasse ,see on õnne alus:))
kunagi arvasin et minu elu on kui vanapagana põrgukatel aga ei,seda võib isegi meelakkumiseks kuskiltmaalt pidada.jah elu on karm ja käib igalühel oma rada ,õnnelik on see kelle rada sisaldab vähe kive ja kurve.mõned peavad läbi käima nii tulest ja veest et leida enda jaoks see õige tee lõpuks .naine kes elab keerulist elu kipub vajuma sohu seda endale märkamatta ja kui sul pole kedagi kõrval on sealt raske välja tulla .kuid lõpuks siiski ta suudab seda ,ta ärkab üles ja astub uuele teele ja kui see tee on sile mitte konarlik siis ta leiab lõpuks oma õnne .
seega ma soovin kõigile jaksu välja rabelda suletud ringist ja muuta oma mõttemaailma . naised on loodud tugevaks ja elus tulevad ka nad kõigega toime
pead püsti ja uskuge vaid endasse ,see on õnne alus:))
kazut- Postituste arv : 8
Age : 51
Asukoht : viljandi mk
Registration date : 05/12/2010
Re: Läbi pisarate tähtede poole.
Monique Teis 07 Dets 2010, 19:15
Väga ilusti ja õigesti öeldud. Mina arvan ka, et inimesel peab enesesse usku ja tahtejõudu olema. 
Monique- Omaklubi kristall
- Sügiselapsed 2009 abimode
Postituste arv : 4383
Age : 36
Asukoht : Viljandi
Registration date : 27/05/2009
erlex- Omaklubi teemant
-
Postituste arv : 5078
Asukoht : Mulgimaa
Registration date : 15/12/2009
Similar topics» Samm kergema elu poole !!! ( 1-31 Jaanuar )
» Mõeldes emadele läbi huumori :)
» Pere läbi aja ehk ühe paari iga-aastased fotod
» Laiast maailmast: Teha rasedustest otse läbi youtube! (video)
» Mõeldes emadele läbi huumori :)
» Pere läbi aja ehk ühe paari iga-aastased fotod
» Laiast maailmast: Teha rasedustest otse läbi youtube! (video)
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
» Võidab see, kes viimase vastuse kirjutab (12 tundi) vol.138
» Sassy vesi
» Võidab see, kes viimase vastuse kirjutab (12 tundi) vol.137
» Võidab see, kes viimase vastuse kirjutab (12 tundi) vol.136
» Suvikõrvitsa tagliatelle
» Võidab see, kes viimase vastuse kirjutab (12 tundi) vol.135
» Hommiku pirukas .
» Võidab see, kes viimase vastuse kirjutab (12 tundi) vol.134
» Mis raamatut te hetkel loete?
» Võidab see, kes viimase vastuse kirjutab (12 tundi) vol.133
» Mis värvi on Teie laste silmad?
» Kas sulle meeldib saunas käia?
» Võidab see, kes viimase vastuse kirjutab (12 tundi) vol.132
» Võidab see, kes viimase vastuse kirjutab (12 tundi) vol.131