Sünnitusasend

Millises asendis sünnitasid sina?

Minu ettekujutus sünnitusest oli, et see on aktiivne protsess, mis võiks toimuda seistes, istuli, põlvili või kuis iganes, aga mitte pikali. Noh, eks need ettekujutused on toredad, aga fakt sünnitusel oli see, et olin valmis kägistama inimese, kes oleks mu sünitusvoodist püsti ajanud. Ainult korraks õnnestus mittesünnitavatel kõrvalseisjatel mind mõneks minutiks kitse najal püsti saada ning seejärel veendusin ma, et nad on lollid mittesjaosalised Voodis olin ma siiski külili, mitte selili.

Kas teie sünnitasite asendis, mida enne arvasite? Kui palju on neid naisi, kes tõepoolest vahvalt jõuavad sel perioodil olla aktiivsed ning proovida füüsiliselt pisut raskemaid variante?

Mina sünnitasin ka selili asendis sünnituslaua peal. Pressimise ajal hoidsin nii kõvasti käepidemetest kinni, et järgmised päevad olid käelihased nii valusad. Aga jah, ega erilist valikut küll ei antud, kuidas sünnitada tahan. Pandi lauale pikali ja nii see läks.

olin ka pikali, sest ktg rihmad olid pidevalt ümber ja lõpuks pandi üks juhe lapse külge, kui ta veel kõhus oli. et ikka seda südametööd jälgida. need juhtmed ei võimaldanud eriti ringi kõndida. ja lõpuks oli vaakumsünnitus ka. aga enne seda 6 tundi valutamist kõndisin ikka ringi.

Mina sünnitasin ka selili. Samamoodi olid juhtmed küljes, nii lapsel, kui endal. Aga enne, väga valusaid valusid käisin palju ringi, see pidavat sünnitegevust kiirendama. Sünnitama minnes ausalt öeldes ei mõelnud ma muudele variantidele, kui selili sünnitamisest. Võib olla proovin järgmine kord midagi muud, äkki vanni

Mina sünnitasin ka selili. Selle 3 tunni jooksul,mis jäid haiglasse saabumise ja tibu sünni vahele, jõudsin ma rihmade külge aheldatud olla, sünnitustoas ringi kõndida, järil isumist proovida, pallil õõtsuda, erinevaid asendeid proovida ning arsti välja visata. Kummaline küll, kuid selili oli mul kõige kergem presse ülehingata siis kui tibu alles end õigeks keeras ja ma pressida ei tohtinud. Ning siis polnud enam aega uut asendit otsida, sest 2 pressi hiljem oli tibuke mu kõhul .

9aastat tagasi sünnitasin käpuli,valutasin enamus ajast kas voodis külili või wc-potil istudes,sest koguaeg oli tunne juskui miskit tahab tulla Aga lõppvaatus olin sünnituslaual käpuli nagu koer ,suur virn patju rindade all,mees oli peatsis ja tema käed olid need ,mis said kogu minu valu ka tunda
5 aastat tagasi ja ka sel kevadel sünnitasin laual poolistuvas olekus.Presside aeg võtsin põlvede ümber kinni ja oli hulka kergem pressida kui esimene kord käpuli olles.Valutamise ajal on kõige mugavam olnud põlvili maas voodi ääre peal rippudes,hambad valu ajal madratsis

Mina sünnitasin ka selili, sest lapsel oli nabanöör ümber kaela (mida ma ei teadnud, kuid asrtid teadsid) ning mulle ei antud muud valikut. Samas ma ka ei kurda - olin epiduraali mõju all, ning valu ei tundnud.

kujutasin ette, et selle pingi peal võiks olla muidu kõige parem sünnitada,, sest siis teeb gravitatsioon pool tööd ära.

Soovitan siiski mitte liiga valmis mõleda, mis asend, kus ja kuidas, sest kui lapse huvides oleks parem teisiti, siis ei tule pettumust. Muidugi on hea teada kõiki variante ja kui võimalus on, siis avaldada soovi, kuid alati pole võimalik.

Mina sünnitasin järil. Selili või külili voodis olla oli kõige hullem üldse. Valutasin ka peamiselt Toomemäel haigla treppidest üles-alla käies. Öisel ajal oli hea seal omaette üles-alla lasta

Mina sünnitasin selili sünnituslaual Aga valutasin enamasti pikali voodis parema külje peal ja vahepeal käskis ämmakas mul püsti mingi tugede najal seista, et laps paremini alla vajuks vms

Mõlemad lapsed sünnitasin pool istuvas asendis,kuna nii tundus kõige kergem.Esimest tütart valutasin 20h palatis ringi kõndides,kott toolil ukerdades,vetsupotil istudes ja akna laual rõõtsutades.Teist tütart valutasin kiiktoolis ja samuti palatis jalutades.Aga teda siis lühemat aega ,4h.

Mina sünnitasin ka selili asendis. Kõik käis jube kähku.

sünnitasin külili , aga oleksin tahtsnud vahepeal asendit muuta, sest külg väsis ära. Samas ma otseselt ei valinudki asendit, sest asi käis kõik niiii kiresti. sünnitasin kokku pooletesit tunniga ning ämmakas avastas palatis et mul on 10 cm avatust. Sünnitustuppa jõudes oli mul juba pressid ning sünnitasin seal kuhu ma vajusin ehk siis sünnituslaual paremal küljel ... kui pea juba väljas oli, siis ma enam ei jaksanud, aga arst ei lubanud ka enam asendit muuta..

Vanemad lapsed sünnitasin selili sünnitustoolil. Vanema tütrega muudmoodi ei lubatud. Poega sünnitades tahtis ämmaemand just, et ma sünnitaksin raamidel rippudes, sest raske sünnitus oli, ja laps ei tahtnud välja tulla. Mina aga miskipärast tahtsin just sünnitustoolile, sest seal olles polnud valud nii suured. Lõpuks ma seal sünnitasingi, peale pikka sõdimist ämmaemandaga. Kolmanda lapse sünnitasin ka sünnitustoolil, aga külili olles. Nii juhendas ämmaemand. Ühe jala toeatsin jalatoele, teisest haarasin põlveõndla tagant kinni ja kukkusin hingama. Kolmandat last ma ei pressinudki siiailma, hingasin hoopis. Ämmaemand õpetas ja see oli nii efektiivne vahend, et võin kahetsusega vaid mõelda, et mu poeg oleks ka võinud sama lihtsalt sündida, kui oleks teadnud, et last saab ka välja hingata, mitte pressida.

Esimese lapse sünnitasin sünnitustoolil, teise käpuli vannis. Käpuli oli raskem pressida aga polnud aega enam vannist välja ronida, lapsel oli kole kiire tulla.
Lebotasin seal vannis tükk aega, sest polnud valupoegagi aga avatus oli 9cm. Arstil ka silmad suured, et kas ma kavatsen ilma valudeta sünnitada!!?

Mõlemad lapsed sünnitasin sellili laual. Esimesega oli käpuli nagu nii he aolla aga ei lubatud, teisega üritasin küllili aga sain tagumikukrabi

Mõlemad selili. Esimesel korral kuulasin arste ja liikuda oleks taht just siis kui masinad kõhu ümber pandi. Nooh, polnd hullu, nagunii oli kõik uus ja põnev. Läks suht ruttu (ma miski aja nagunii kusagil sügavas oma maailmas ). Teise pojaga tahtsin vanni proovida aga veidi kiireks läks. Nibin-nabin sai riidest lahti ja läbi see trall oligi. Ämmakas millalgi julges öelda, et pole mõtet vanni oodata- enne kui vesi sisse saab, on meil kõik . Sobis nii ka, 30 mintsaga poleks vist suurt midagi naut8ida nagunii jõudnud

Alguses jalutasin ringi... Kui juba pressiks läks, toetusin pallile. Need pressid pidin üle uu-tama. Sündimine oli lõpuks külili asendis.

jupijuula kirjutas:Mõlemad lapsed sünnitasin sellili laual. Esimesega oli käpuli nagu nii he aolla aga ei lubatud, teisega üritasin küllili aga sain tagumikukrabi

Kolmas kah sellili sünnitatud.

Esimeste lastega ei antud mingit valikut, selili ja kõik. Poisi sünnitasin Tallinnas ja seal lubati mul igasugu asju proovida. Ämmaks käis 4-5x küsimas, et kas laseb vanni vett täis ja iga kord sai vastuseks, et eiiiiiii! Ma ei tea isegi, miks ma ei tahtnud, lõpuks sündis poiss istumistoolis. See oli päris mugav minu jaoks, aga ämmakale ilmselgelt üks ebamugavamaid valikuid:D. Viimased sünnitasin ka voodis, aga valutamise ajal sain palju liikuda ja see kiirendas oluliselt sünnitust. Viimase ajal oleksin tahtnud isegi rohkem kõndida, aga mitu korda pandi juhtmetpidi masina külge ja nii oli ikka oluliselt ebamugavam. Lõpuks pandi tilgutist midagi tilkuma, aga 10 sekundi pärast oli selge, et see liigutus oli üleliigne, sest paari minuti pärast oli laps mul kõhu peal

Mina sünnitasin teise pool istuvas asendis.Ega mull valikut eriti nagu ei antud .Käratati lauale ja öeldi täpselt kuidas olema pean.Esimene oli keiser ning mõlemal oli nabanöör ümber kaela siis.

Mina sünnitasin selili, enne seda liikusin palju.

Ma valutasin ja sünnitasin voodil pikali olles, mina ei suutnud end liigutadagi, üritasin küll valutamise ajal püsti ajada end, kuid see oli veelgi hullem tunne kui pikali olles.