Tervise teemalised uudised

Peagi ilmub Tervise ABC uus trükk.


Esmakordselt ilmus „Tervise ABC" 1970. Aastal, mille koostajateks olid Harri Jänes, Hubert Kahn ja Hans Roots. Raamatu oluliselt täiendatud trükk ilmus 1975. aastal koostajad Harri Jänes ja Hubert Kahn. Nüüd, pärast 34-aastast vaheaega ja pärast viis aastat kestnud koostamise-toimetamise tööd näeb ilmavalgust uus, kaasaegne ja mahukas „Tervise ABC". Rohkem kui 700-leheküljelise raamatu suureks plussiks on nüüdki see, et autoriteks on Eesti väljapaistvad teadlased ja praktikud, kokku enam kui 100 meditsiini asjatundjat, kes hästi tunnevad meie rahva tervisemuresid ja kohalikke olusid.

Et raamatu kasutamist hõlbustada, on kogu materjal, nagu varajasemateski väljaannetes, esitatud entsüklopeediataoliselt. Raamatu lõppu on paigutatud üksikasjalik aineregister, mille kaudu saab lugeja kiiresti leida temale vajaliku märksõna. Käsiraamat sisaldab ligi 1200 märksõnaartiklit.
Terviseuuringud on tõendanud, et rahva tervis, elukvaliteet ja arstiabi tõhusus on seda parem, mida haritum on elanikkond ja mida suurem on tema teadlikkus tervishoiust. Samas, mida teadlikum on inimene haiguste ja tervisehäirete olemusest ning nende tekkimise põhjustest, mida enam tuntakse haiguste vältimise teid ja hinnatakse tervislikku eluviisi, seda suurem on tõenäosus elada kaua tervena ja töövõimelisena.
Elus võib aga ette tulla ka olukordi, kus meil tuleb abistada haiget või õnnetusse sattunud inimest. Siis on oluline oskuslik tegutsemine, sest sellest võib sõltuda elu. Mida enam on meil teadmisi ja käepärast informatsiooni kõikvõimalike tervisehäirete puhuks, seda kindlamini end tunneme ja seda enam on meist abisatajana kasu. Niisugustest põhimõtetest lähtudes kogusime materjali käesoleva raamatu jaoks.
Kuigi käesolev käsiraamat on eelmiste väljaannetega võrreldes märksa informatsioonirikkam, ei saa selle abil haigusi diagnoosida ega ravida. See oli ja jääb arstide prioriteediks, seda enam, et tänapäeva meditsiin oma diagnoosimis- ja ravimeetoditega on muutunud vägagi komplitseeritud rakendusteaduseks. Autorid on püüdnud siiski tutvustada ka olulisemaid nüüdisaegseid uurimis- ja ravimeetodeid, kuna viimaste kümnendite jooksul on arstiteaduses aset leidnud lausa hämmastavad muutused.
Tänapäeval on enesestmõistetavaks saanud südame pärgarterite väljavahetamine, neeru siirdamine, kulunud liigese asendamine tehisliigesega, palju tõhusamaks on muutunud kasvajate ravi, nägemist saab korrigeerida laseroperatsiooniga jne. Aastate jooksul on tundmatuseni arenenud farmaatsiatööstus. Tänu uutele tõhusatele ravimitele on lugematu hulk inimesi saanud terveks või siis säilitavad nende ravimite kasutamise abil elujõu ja töövõime. Suur edasiminek on toimunud ka haiguste diagnoosimise valdkonnas. Tänapäeval kasutatakse ulatuslikult ultraheliuuringuid, kompuutertomograafiat, magnetresonantstomograafiat, elektroneuromüograafiat ja mitmeid teisi suure informatiivsusega meetodeid. Muidugi võib mõne märksõna selgitus tunduda liiga põhjalik, kuid see on tingitud soovist arvestada ka nende lugejatega, kes on huvitatud põhjalikumast informatsioonist.

Loodame, et „Tervise ABC" leiab endale koha iga perekonna raamaturiiulil

Töötava ema laps elab ebatervislikku elu


Tööl käivate emade lapsed omandavad ebatervisliku elustiili tõenäolisemalt kui koju jäänud emade järeltulijad, selgub uuringust.
Ühendkuningriigi eksperdid kiirustavad aga osutama, et süüdistama ei peaks lapsevanemaid ning et hoopis riik peaks töötavate perekondade eest paremini hoolitsema, vahendab portaal ABC Science.
University College Londoni juures tegutseva laste tervishoiu instituudi teaduri Catherine Law juhitud teadustöö raames uuriti enam kui 12 500 viieaastast last, kes osalesid ka Ühendkuningriigi aastatuhande kohortuuringus (UK Millennium Cohort Study).
Emadele esitati küsimusi, mis puudutasid nende tööaega ning laste toitumisharjumusi, füüsilise koormuse astet ja aega, mida nood kulutavad päevas istuvatele tegevustele nagu teleri või arvuti taga viibimine.
Esialgsete tulemuste põhjal selgus, et täistööajaga emade lapsed jõid magustatud jooke või sõid «ebatervislikke» suupisteid söögikordade vahel väiksema tõenäosusega ning puuvilju kolm või rohkem korda päevas suurema tõenäosusega.
Aga kui uurijad võtsid lisaks arvesse sellised tegurid nagu ühiskondlik-majanduslikud tingimused, emade akadeemiline kvalifikatsioon, vanus ja rahvuskuuluvus, muutusid tulemused drastiliselt.
«Lapsed, kelle emad töötasid osalise tööajaga või täiskohaga, jõid söögikordade vahel suurema tõenäosusega peamiselt magustatud jooke, kasutasid vähemalt kaks tundi päevas telerit või arvutit või neid sõidutati autoga kooli,» kirjutavad nad. Samasugune tendents jäi püsima ka pärast leibkondade sissetulekute arvessevõtmist.
«Ajalised piirangud võivad limiteerida lapsevanemate suutlikkust lastele tervislikku toitu ja füüsilist tegevust võimaldada,» kirjutavad teadlased.

Uuring ilmus ajakirjas Journal of Epidemiology and Community Health

Peagi luuakse üleeuroopalised abitelefonid kuriteoohvritele ja arsti nõuande vajajatele


Euroopa Komisjon võttis 30. novembril vastu otsuse, et reserveerib kõigis liikmesmaades telefoninumbrid 116 006 ja 116 117 vastavalt kuriteoohvritele ja arstinõuande valveteenuse vajajatele.
Euroopa Komisjoni infoühiskonna ja meedia voliniku Viviane Redingu sõnul võib Euroopa piires olla samadest numbritest suurt kasu, sest kodunt eemal olles on inimesed palju kaitsetumad ja võivad abi vajada. «Kui need kaks numbrit kõikides ELi riikides tööle hakkavad, saavad hädasolijad sealt abi, olgu nad siis kuriteoohvrid või vajagu tavalist arstiabi,» rääkis ta. «Soovitan liikmesriikidel leida kähku organisatsioonid, kes suudaksid neid teenuseid kvaliteetselt pakkuda ja uued numbrid kättesaadavaks teha.»
Telefoninumbril 116 006 hakatakse abi pakkuma kuriteo ohvriks langenutele – inimene saab sel numbril helistades teada, millised on tema õigused ja kuidas neid kasutada, pakutakse ka emotsionaalset tuge ja juhatatakse edasi teiste abiorganisatsioonide juurde. Samuti saab helistaja ühest kohast kätte kogu info politseitoimingute ning hüvitise ja kindlustuse võimaluste kohta.
Arstinõuande valveteenuse telefoninumbril 116 117 helistades saab abivajaja arstilt nõu küsida siis, kui ta ei vaja kiirabi, vaid tavalist arstiabi. Abitelefoni loomisel peetakse silmas eriti neid inimesi, kes vajavad abi väljaspool tööaega, nädalavahetusel või pühade ajal. Eesmärgiks on ühendada helistaja professionaalse dispetšeri või meditsiinitöötajaga, kes saaks telefoni teel anda abi või nõu.
Komisjon reserveeris juba varem kogu Euroopa Liidus kolm numbrit sotsiaalse väärtusega teenustele. Telefon 116 000 on kadunud laste otsimise abitelefon, telefon 116 111 laste abitelefon ja telefon 116 123 emotsionaalset tuge pakkuv abitelefon. Tänase otsusega peavad ELi liikmesriigid tagama, et telekommunikatsiooni reguleerivad asutused saaksid need numbrid eraldada alates 15. aprillist 2010. Iga riigi vastavad organisatsioonid võivad neid numbreid taotleda ja teenuseid pakkuda.
Pressiteate täistekst: http://rubyurl.com/5G5A
Tänane otsus.
http://ec.europa.eu/information_society/policy/ecomm/library/legislation/index_en.htm
Lisateave 116-ga algavate numbrite kohta
http://ec.europa.eu/information_society/policy/ecomm/current/pan_european/index_en.htm

Meediaosakond
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
COMM-REP-TLL@ec.europa.eu
Autor

BNS
02/12/2009

Saagem tuttavaks: kauaoodatud digiretsept



Alates 1. jaanuarist võetakse üle Eesti kasutusele digiretsept, kuid 28. veebruarini kestva üleminekuperioodi jooksul saab apteek ravimeid väljastada nii paber- kui digiretsepti alusel.
Paberretsepti alusel saab patsient ravimi välja osta kõikidest apteekidest. Digiretsepti alusel väljakirjutatud ravimeid saab osta vaid digiretsepti süsteemiga liitunud apteekidest, mis on märgistatud digiretsepti logoga.
Apteekide nimekiri on üleval ka haigekassa kodulehel. Apteekrite kinnitusel on alates jaanuarist digiretsepti alusel ravimit võimalik osta enamikust Eesti apteekidest.
Üleminekuperioodi kestel arst ühetle ja samale patsiendile korraga enam nii digi- kui paberretsepti kirjutada ei tohi. Valima peab kas paber- või digiretsepti. Arst peaks eelistama digiretsepti koostamist ning patsientidel ei ole põhjust usaldada vaid paberkandjal koostatud retsepti.
Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept, mille arst patsiendile arvutis välja kirjutab. Digiretsepti ei prindita välja, vaid saadetakse arsti arvutist interneti teel otse retseptikeskusesse ehk elektroonilisse andmekogusse.
Digiretsepti tulekuga kaob ära senine roheline retseptiplank. Vajadusel, näiteks kui peaks olema probleeme internetiühendusega, saavad arstid ka tulevikus välja kirjutada paberretsepte.
Digiretsepti puhul ei pea apteeki ravimit välja ostma minnes paberkandjal retsepti kohta infot olema. Selle asemel peab kaasa võtma iskut tõendava dokumendi, kus oleks peal pilt ning isikukood, näiteks ID-kaart, juhiluba või pass.
Apteeker leiab retseptikeskusest patsiendi isikukoodi abil hõlpsasti üles kogu talle vajaliku info.
Korduma kippuvad küsimused digiretsepti kohta
Kas arst võib kirjutada välja toimeainepõhist retsepti?
Ikka, ning seda on isegi soovitav teha, kui ei ole just mingit põhjust konkreetse ravimi väljastamiseks. Toimeainepõhise retseptiga on patsiendil apteegis võimalik valida endale soodsaim ravim.
Kuidas ma tean, millised ravimid on mulle välja kirjutatud?
Seda saab tulevikus näha internetis riigiportaali www.eesti.ee kaudu. Kui patsiendil internetiühendus puudub, võib paluda arstilt väljakirjutatud ravimite paberile märkimist. Riigiportaali eelis on see, et sealt on näha kogu info väljakirjutatud ravimite kohta (eri arstide kirjutatud retseptid, kas ja millal on ravimid välja ostetud, kaua retsept kehtib jne).
Kas pean ravimi ostma konkreetsest apteegist?
Kui arst kirjutab välja digiretsepti, saab selle koheselt välja osta ükskõik millisest süsteemiga liitunud apteegist.
Kui apteekril internetiühendust pole, kas jään siis ravimist ilma?
Sel juhul saab apteeker helistada spetsiaalsele operaatoriteenusele ning sealt antakse talle ravimi väljastamiseks vajalik info.
Kas ma saan jätkuvalt kellegi teise jaoks (eakas vanaema, haige naaber jne) retsepti välja osta?
Kui retseptile piiranguid peale pandud pole, siis saab patsiendi eest ravimi välja osta keegi teine - vaja on vaid patsiendi isikukoodi, ravimi väljaostjal ka oma isikut tõendavat dokumenti ning mitme retsepti korral soovitavalt ravimi toimeainet, nime, arsti nime, väljakirjutamise aega vms. juhul, kui soovitakse vaid ühte kindlat retsepti välja osta.
Digiretsept muudab teise inimese jaoks ravimi väljaostmise praegusega võrreldes lihtsamaks. Kui praegu on apteegist rohu kättesaamiseks vaja kõigepealt patsiendi käest saada paberkandjal retsept, siis digiretsepti puhul võib ostja minna otse apteeki.
Kuidas saab määrata, kes võib minu eest ravimit välja osta?
Kui soovitakse, et retsepti väljaostjate võimalik ring oleks piiratud, tuleb paluda, et arst märgiks retsepti privaatseks või volitatuks. Sel juhul saab ravimi välja osta ainult inimene ise või volitatud isikud.
Viimased saab patsient määrata patsiendiportaalis ja see on ühekordne tegevus. Teisele inimesele volituse andmiseks on vaja teada tema nime ja isikukoodi. Volitatud isikuid võib olla üks või rohkem.
Milleks on vaja digiretsepti? Mis läheb paremaks võrreldes praeguse süsteemiga?
Kõige suuremaks eeliseks on kogunev info, mille abil on võimalik arstil teha asjakohasemaid raviotsuseid. Ta saab ülevaate näiteks sellest, kas patsient on ravimi üldse välja ostnud.
Juhul, kui patsiendil on palju väljaostmata jäänud retsepte (näiteks seetõttu, et ravim osutub liiga kalliks), saab edaspidi kalli originaalpreparaadi välja vahetada alternatiivse odavama vastu. Kuna arst näeb kõiki patsiendi ravimeid, tekib tal võimalus vältida selliste ravimite lisamist raviskeemi, mis küll eraldi võttes on ohutud, kuid mille koos kasutamine võib teatud juhtudel põhjustada ebasoodsaid kõrvaltoimeid.
Praegu on sellise info vahetamine juhuslik ning sõltub suuresti patsiendi enese initsiatiivist ning mälust. Lisaks on arstil kergem tuvastada ka ravimite vääriti kasutamist. Ka apteekritel on rohkem infot, mille põhjal ta saab patsienti paremini nõustada vastavalt iga inimese konkreetsetele vajadustele. Oluline on see, et patsient võib kindel olla, et süsteem otsib talle välja seadusandlusest tuleneva soodsaima soodusmäära.
Kust ma saan soovi korral rohkem infot digiretseptist?
Internetis saab rohkem teavet digiretsepti kodulehelt. Samuti võib helistada haigekassa infotelefonile 16363.


Allikas: www.arst.ee