Pealeht
Registreeri
Logi sisseLastelaulude sõnad
5 posters
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Lastelaulude sõnad
HoneyMoon Teis 16 Juun 2009, 13:56
NB! Kuna siia juurde kavatsen panna ka sõnade autorid siis olete kõik teretulnud aitama- kui tead mõne laulu sõnade autorit, palun pane mulle privasse, parandan õigeks. :smaili:
EHITAME MAJA
Ehitame maja, ehitame maja,
kena väikse maja.
Kive kokku veame, palke tooma peame
ja veel muud mis vaja.
Ehitame majakese metsa veerde,
õitsevale aasale,
lõbusasti vuliseva oja äärde,
mahlakase kõrvale.
Töö käib hoogsalt,
killa – kõlla, kopp – kopp – kopp,
hoolsalt, valvsalt,
plaani järgi tipp ja topp.
Seinad üles laome, kopsime ja taome,
kaugelt kostab kaja.
Katusegi peale ilusasti seame,
nii meil valmis maja.
Ei me karda vihmasadu, tuulehoogu,
tantsu lööme soojas toas.
Saiakesed küpsevad meil uues ahjus,
pliidil keevad maiusroad.
Tulge külla, sõbrad,
teid me ootame.
Kõiki teid pea kohata
siin loodame.
HIIRE AUTO
Hiir tegi piimapudelist
uue automudeli.
Klaasist auto paistis läbi:
rooliks oli väike käbi,
:,: käigukangiks tuletikk,
istmeks priske puravik.:,:
Hiir nüüd sõidab siia-sinna,
sõidab maale, sõidab linna...
Otsib uusi pudeleid,
et teha uusi mudeleid!
:,: Käigukangiks tuletikk,
istmeks priske puravik.:,:
KAKS KALAMEEST
Miku oma kiisuga
läksid kala püüdema.
Miku püüdis õngega,
kiisu kahe käpaga.
Miku kalad kotti heitis,
kiisu aga kõhtu peitis.
Siis lõi nurru lõbusalt,
kuni uinus mõnusalt.
Jõe kaldal rohu sees
magab kassist kalamees.
Magadeski nurru lööb,
unes näeb, et kalu sööb.
JORUPILL JONN
Majast majasse astub jonn,
küsib, kas lapsed kodus on.
Mis me talle küll vastame,
tuppa ei taha teda lasta me.
Oi, tönn, tönn, Jorupill jonn,
mis me talle küll vastame?
Oi, tönn, tönn, Jorupill jonn,
tuppa ei taha teda lasta me.
Jalgu pühib riiakas jonn,
ukse taga ta viisakas on.
Laske lastega mängima,
kui ei ole läinud sängi nad.
Oi, tönn, tönn, ...
Mine minema, Jorupill jonn,
naer just praegu meil külas on.
Sinu joru ei vaja me,
Sirtsu sohu sind ajame.
Oi, tönn, tönn, ...
KAKS OTTI
Kallis karuott, mu väike mõmmik Ott
magab nurgas norinal justkui nott.
Kuule, sõber Ott, mu väike karuott,
ära ole selline unekott.
Ei tohi toolil tukkuda,
võid maha potsti kukkuda.
Minu juurde, minu juurde vantsi sa,
hakkame kahekesi tantsima.
Kallis karuott, mu väike mõmmik Ott,
ära ole selline unekott.
Mina olen Ott ja sina oled Ott,
kahekesi astuvad Ott ja Ott.
Toas meie ringi sammume
ja tümpa – tümpa tammume.
Pärast tantsu meie karuotiga
näksime küpsiseid kompotiga.
Mina olen Ott ja sina oled Ott,
kahekesi astuvad Ott ja Ott.
HANEPOJAD
Lumi tuli maha ja valgeks läks maa,
kaks väikest hanepoega nüüd välja ei saa.
Nad istuvad laudas, mis teha on neil,
sest paljajalu käia on lume peal halb.
Kingsepp läheb mööda, tal kahju on neist,
ta võtab jalamõõdu siis kärmesti neilt.
Ta õmbleb neil saapad ja kätte toob pea,
nüüd saabastega käia on lume peal hea!
KATI KARU
Kas teist keegi aru sai,
kuhu Kati karu sai?
Kas teist keegi aru sai,
kuhu Kati karu sai?
Vist on karu salamahti
teinud lihtsalt ukse lahti,
vist on keset mängukära
karu läinud lihtsalt ära.
Paistab nii, et liiga vähe
tuli karu Katil pähe,
paistab nii, et haruharva
paitas Kati karu karva.
Kati ilma karuta
on justkui ilma aruta.
KURG JA KONN
Kivil istub väike konn,
mõtleb, et ta üksi on.
Koivad välja sirutab,
päiksepaistel soojendab.
Aga eemal kõnnib kurg,
kõht on tühi, meel on kurb.
Pilliroogu ragistab,
pikka nokka plagistab.
Viuhti! Kivilt hüppab konn,
kadunud ta laiskus on.
Kiirelt ujub tiigivees,
päästab ennast kohkund mees.
KES ELAB METSA SEES
Kes elab metsa sees?
Kes elab paksu metsa sees?
Kes elab metsa sees?
Seal elab päkapikk.
Seal elab väike päkapikk,
Seal elab päkapikk.
Mis teeb see päkapikk?
Mis teeb see väike päkapikk,
Mis teeb see päkapikk.
Ta saiu küpsetab.
Ta maitsvaid saiu küpsetab,
Ta saiu küpsetab.
Mis maksab saiapäts.
Mis maksab väike saiapäts?
Mis maksab saiapäts?
Viis hästi pikka paid.
Viis hästi, hästi pikka paid,
Viis hästi pikka paid.
KROKODILL GENA LAULUKE
Vihma sajab, kõik ujub,
Lastel paha on tuju,
ainult krokodill jalutab vees
silmis lustakas sära.
Ei ta põgene ära -
lõõtsamäng talle rõõmu ju teeb
Sünnipäev on ükskord aastas,
kinke mulle kaasa toob.
Vihmapiisa tantsu saatel
mängin pilliloo.
Vihmapiisa tantsu saatel
mängin pilliloo.
Pilvelt tuleb üks võlur,
kino kannab ta õlul,
filme vaadata tore on koos.
õnne mulle ta soovib,
täidab kõik minu soovid:
Kohe viissada jäätist ta toob.
Sünnipäev on...
KUS SA KÄISID SOKUKENE
:,: Kus sa käisid, kus sa käisid sokukene? :,:
:,: Veskil käisin, veskil käisin, härrakene. :,:
:,: Kuidas jahvad, kuidas jahvad, sokukene? :,:
:,: Suuga jahvan, suuga jahvan, härrakene. :,:
:,: Kuidas taod, kuidas taod, sokukene? :,:
:,: Sarvedega, sarvedega, härrakene. :,:
:,. Kuidas pühid, kuidas pühid, sokukene? :,:
:,: Habemega, habemega, härrakene. :,:
:,: Mida sööd sa, mida sööd sa, sokukene? :,:
:,: Nisuleiba, nisuleiba, härrakene. :,:
:,: Kuidas karjud, kuidas karjud, sokukene? :,:
:,: Köki-möki, köki-möki, härrakene. :,:
PÕDRA MAJA
Põdral maja metsa sees,
väiksest aknast välja vaatab.
Jänes jookseb kõigest väest,
lävel seisma jääb.
Kopp-kopp, lahti tee,
metsas kuri jahimees!
Jänes, tuppa tule sa,
anna käppa ka!
KÜLL ON TÄHED
O on ümmargune,
K on kandiline – küll on tähed.
I on tipuline,
Ä on täpiline – meelest läheb.
Oh, kooliaeg, oh kooliaeg,
millal sina tuled,
mul on valmis juba
pliiatsid ja suled.
S käib susinaga,
J-il saba taga – küll on tähed.
N on sedapidi,
U on tagurpidi – meelest läheb.
Oh, kooliaeg, ...
Selged mul on tähed,
aga sellest vähe – tarvis sõnu.
Kui kord kooli lähen,
õpin needki pähe – küll on mõnu.
Oh, kooliaeg, ...
EHITAME MAJA
Ehitame maja, ehitame maja,
kena väikse maja.
Kive kokku veame, palke tooma peame
ja veel muud mis vaja.
Ehitame majakese metsa veerde,
õitsevale aasale,
lõbusasti vuliseva oja äärde,
mahlakase kõrvale.
Töö käib hoogsalt,
killa – kõlla, kopp – kopp – kopp,
hoolsalt, valvsalt,
plaani järgi tipp ja topp.
Seinad üles laome, kopsime ja taome,
kaugelt kostab kaja.
Katusegi peale ilusasti seame,
nii meil valmis maja.
Ei me karda vihmasadu, tuulehoogu,
tantsu lööme soojas toas.
Saiakesed küpsevad meil uues ahjus,
pliidil keevad maiusroad.
Tulge külla, sõbrad,
teid me ootame.
Kõiki teid pea kohata
siin loodame.
HIIRE AUTO
Hiir tegi piimapudelist
uue automudeli.
Klaasist auto paistis läbi:
rooliks oli väike käbi,
:,: käigukangiks tuletikk,
istmeks priske puravik.:,:
Hiir nüüd sõidab siia-sinna,
sõidab maale, sõidab linna...
Otsib uusi pudeleid,
et teha uusi mudeleid!
:,: Käigukangiks tuletikk,
istmeks priske puravik.:,:
KAKS KALAMEEST
Miku oma kiisuga
läksid kala püüdema.
Miku püüdis õngega,
kiisu kahe käpaga.
Miku kalad kotti heitis,
kiisu aga kõhtu peitis.
Siis lõi nurru lõbusalt,
kuni uinus mõnusalt.
Jõe kaldal rohu sees
magab kassist kalamees.
Magadeski nurru lööb,
unes näeb, et kalu sööb.
JORUPILL JONN
Majast majasse astub jonn,
küsib, kas lapsed kodus on.
Mis me talle küll vastame,
tuppa ei taha teda lasta me.
Oi, tönn, tönn, Jorupill jonn,
mis me talle küll vastame?
Oi, tönn, tönn, Jorupill jonn,
tuppa ei taha teda lasta me.
Jalgu pühib riiakas jonn,
ukse taga ta viisakas on.
Laske lastega mängima,
kui ei ole läinud sängi nad.
Oi, tönn, tönn, ...
Mine minema, Jorupill jonn,
naer just praegu meil külas on.
Sinu joru ei vaja me,
Sirtsu sohu sind ajame.
Oi, tönn, tönn, ...
KAKS OTTI
Kallis karuott, mu väike mõmmik Ott
magab nurgas norinal justkui nott.
Kuule, sõber Ott, mu väike karuott,
ära ole selline unekott.
Ei tohi toolil tukkuda,
võid maha potsti kukkuda.
Minu juurde, minu juurde vantsi sa,
hakkame kahekesi tantsima.
Kallis karuott, mu väike mõmmik Ott,
ära ole selline unekott.
Mina olen Ott ja sina oled Ott,
kahekesi astuvad Ott ja Ott.
Toas meie ringi sammume
ja tümpa – tümpa tammume.
Pärast tantsu meie karuotiga
näksime küpsiseid kompotiga.
Mina olen Ott ja sina oled Ott,
kahekesi astuvad Ott ja Ott.
HANEPOJAD
Lumi tuli maha ja valgeks läks maa,
kaks väikest hanepoega nüüd välja ei saa.
Nad istuvad laudas, mis teha on neil,
sest paljajalu käia on lume peal halb.
Kingsepp läheb mööda, tal kahju on neist,
ta võtab jalamõõdu siis kärmesti neilt.
Ta õmbleb neil saapad ja kätte toob pea,
nüüd saabastega käia on lume peal hea!
KATI KARU
Kas teist keegi aru sai,
kuhu Kati karu sai?
Kas teist keegi aru sai,
kuhu Kati karu sai?
Vist on karu salamahti
teinud lihtsalt ukse lahti,
vist on keset mängukära
karu läinud lihtsalt ära.
Paistab nii, et liiga vähe
tuli karu Katil pähe,
paistab nii, et haruharva
paitas Kati karu karva.
Kati ilma karuta
on justkui ilma aruta.
KURG JA KONN
Kivil istub väike konn,
mõtleb, et ta üksi on.
Koivad välja sirutab,
päiksepaistel soojendab.
Aga eemal kõnnib kurg,
kõht on tühi, meel on kurb.
Pilliroogu ragistab,
pikka nokka plagistab.
Viuhti! Kivilt hüppab konn,
kadunud ta laiskus on.
Kiirelt ujub tiigivees,
päästab ennast kohkund mees.
KES ELAB METSA SEES
Kes elab metsa sees?
Kes elab paksu metsa sees?
Kes elab metsa sees?
Seal elab päkapikk.
Seal elab väike päkapikk,
Seal elab päkapikk.
Mis teeb see päkapikk?
Mis teeb see väike päkapikk,
Mis teeb see päkapikk.
Ta saiu küpsetab.
Ta maitsvaid saiu küpsetab,
Ta saiu küpsetab.
Mis maksab saiapäts.
Mis maksab väike saiapäts?
Mis maksab saiapäts?
Viis hästi pikka paid.
Viis hästi, hästi pikka paid,
Viis hästi pikka paid.
KROKODILL GENA LAULUKE
Vihma sajab, kõik ujub,
Lastel paha on tuju,
ainult krokodill jalutab vees
silmis lustakas sära.
Ei ta põgene ära -
lõõtsamäng talle rõõmu ju teeb
Sünnipäev on ükskord aastas,
kinke mulle kaasa toob.
Vihmapiisa tantsu saatel
mängin pilliloo.
Vihmapiisa tantsu saatel
mängin pilliloo.
Pilvelt tuleb üks võlur,
kino kannab ta õlul,
filme vaadata tore on koos.
õnne mulle ta soovib,
täidab kõik minu soovid:
Kohe viissada jäätist ta toob.
Sünnipäev on...
KUS SA KÄISID SOKUKENE
:,: Kus sa käisid, kus sa käisid sokukene? :,:
:,: Veskil käisin, veskil käisin, härrakene. :,:
:,: Kuidas jahvad, kuidas jahvad, sokukene? :,:
:,: Suuga jahvan, suuga jahvan, härrakene. :,:
:,: Kuidas taod, kuidas taod, sokukene? :,:
:,: Sarvedega, sarvedega, härrakene. :,:
:,. Kuidas pühid, kuidas pühid, sokukene? :,:
:,: Habemega, habemega, härrakene. :,:
:,: Mida sööd sa, mida sööd sa, sokukene? :,:
:,: Nisuleiba, nisuleiba, härrakene. :,:
:,: Kuidas karjud, kuidas karjud, sokukene? :,:
:,: Köki-möki, köki-möki, härrakene. :,:
PÕDRA MAJA
Põdral maja metsa sees,
väiksest aknast välja vaatab.
Jänes jookseb kõigest väest,
lävel seisma jääb.
Kopp-kopp, lahti tee,
metsas kuri jahimees!
Jänes, tuppa tule sa,
anna käppa ka!
KÜLL ON TÄHED
O on ümmargune,
K on kandiline – küll on tähed.
I on tipuline,
Ä on täpiline – meelest läheb.
Oh, kooliaeg, oh kooliaeg,
millal sina tuled,
mul on valmis juba
pliiatsid ja suled.
S käib susinaga,
J-il saba taga – küll on tähed.
N on sedapidi,
U on tagurpidi – meelest läheb.
Oh, kooliaeg, ...
Selged mul on tähed,
aga sellest vähe – tarvis sõnu.
Kui kord kooli lähen,
õpin needki pähe – küll on mõnu.
Oh, kooliaeg, ...
Viimati muutis seda honeymoon (Teis 16 Juun 2009, 14:01). Kokku muudetud 2 korda
HoneyMoon- abiAdministraator
-
Postituste arv : 3447
Age : 44
Asukoht : Tartu
Registration date : 16/02/2009 -
Re: Lastelaulude sõnad
HoneyMoon Teis 16 Juun 2009, 13:57
MUKI LAUL
Muki on koerake, väikene koerake,
Muki teeb auh-auh-auh.
Must on ta ninake, mustad on silmadki,
Muki teeb auh-auh-auh.
Muki on vallatu, oi, küll on vallatu,
vallatu koerake.
Valvab me majakest, valvab ka Annekest,
valvab ka nukukest.
MINA OMA MURIGA
Mängima kord läksin ma
õue oma Muriga.
Hoidsin Muri kõigest väest,
ikka ta mul jooksis käest.
Ei Muriga saa mängida,
ei mängida, ei kõndida
Ei Muriga saa mängida,
ei mängida, ei kõndida.
Muriga siis tuppa jäin,
ütlen:” Kahel jalal käi!”
Muri kurjalt haugatas,
mulle kõrva paugatas.
Ei Muriga saa ...
Muri jälle välja viin,
kelgu ette sean ta siin,
kelk lõi sõidul tiruli,
mina hanges siruli.
Ei Muriga saa ...
Mis küll teha, ma ei tea,
leidsin nõu siis üpris hea.
Muri minult suhkrut sai,
teen ka talle tihti pai.
Nüüd Muriga saan mängida,
küll mängida, küll kõndida.
Nüüd Muriga saan mängida,
küll mängida, küll kõndida.
MU KODUKE
Mu koduke on tilluke,
kuid ta on armas minule.
Oi-lii, oi-laa, kuid ta on armas minule.
Oi-lii, oi-laa, kuid ta on armas minule.
Seal elavad mu vanemad,
kes ainult head mul’ soovivad.
Oi-lii, oi-laa, kes ainult head mul’ soovivad.
Oi-lii, oi-laa, kes ainult head mul’ soovivad.
Seal on mul väike koerake.
Ja tibatillu kiisuke.
Oi-lii, oi-laa ja tibatillu kiisuke.
Oi-lii, oi-laa ja tibatillu kiisuke.
Mu koerake teeb auh, auh, auh.
Ja kiisuke teeb näu, näu, näu.
Oi-lii, oi-laa ja kiisuke teeb näu, näu, näu.
Oi-lii, oi-laa ja kiisuke teeb näu, näu, näu.
KALAKESED
Mull-mull, mull-mull,
väiksed kalad,
kus on teie väiksed jalad?
Mis te nälja heidate
ja oma jalgu peidate?
Kull-kull, kull-kull,
kulla mees,
meil pole jalgu tarvis vees.
Ujuda meil vabam on ,
kui uimed meil ja sabad on.
PIPARKOOGIPOISID
Me kolmekesi tuleme
Präänikutemaalt,
meil jalas püksid magusad,
kuub on magus ka!
Nüüd jõulukuusel ripume
kolmekesi reas,
meil silmadeks on rosinad,
mütsid viltu peas.
Me usume, et kindlasti
rõõmustame teid,
kuid piparkoogist kitsekest
pole kaasas meil.
Ei viitsinud veel tõusta ta
ahjuplaadi pealt,
kuid tervitusi palavaid
saadab teile sealt.
Me kolmekesi tuleme
Präänikutemaalt,
meil jalas püksid magusad,
kuub on magus ka!
PÄKAPIKULAUL
Kes elab metsa sees?
Kes elab paksu metsa sees?
Kes elab metsa sees?
Seal elab päkapikk.
Seal elab väike päkapikk.
Seal elab päkapikk.
Mis teeb see päkapikk?
Mis teeb see väike päkapikk?
Mis teeb see päkapikk?
Ta saiu küpsetab.
Ta maitsvaid saiu küpsetab.
Ta saiu küpsetab.
Mis maksab saiapäts?
Mis maksab väike saiapäts?
Mis maksab saiapäts?
Kolm hästi pikka paid.
Kolm hästi-hästi pikka paid.
Kolm hästi pikka paid.
Ja muud ei midagi.
Ja muud ei mitte midagi.
Ja muud ei midagi.
RONGISÕIT
Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh,
piilupart oli rongijuht.
Rattad tegid rat-tat-taa,
rat-tat-aa ja tat-tat-taa.
Aga seal rongi peal,
kas sa tead, kes olid seal?
Seal olid miisud, seal olid liisud,
seal olid väiksed kirjud kiisud.
Kiisud sõitsid Türile,
sõitsid külla Jürile.
Seal olid suured mustad kutsud,
seal olid väiksed roosad notsud.
Kutsud sõitsid Torilasse,
notsud sõitsid Porilasse.
Seal olid sarvilised sikud,
sarvilised sikud-sokud.
Sokud sõitsid Karjakülla,
Karjakülla, Marjakülla.
Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh,
piilupart oli rongijuht.
Rattad tegid rat-tat-taa,
piilupart jäi tukkuma.
Oi-oi-oi, ai-ai-ai,
mis siis sellest rongist sai?
Kõik nad läksid uperpalli,
uperpalli, kukerpalli.
Kiisud jooksid, sabad seljas,
Kutsud jooksis, keeled väjas.
Kümme notsut kukkus kraavi,
kümme kutsut laskis traavi,
sarved segi sikkudel,
sikkudel ja sokkudel.
Kiisud ei saand Türile,
külla minna Jürile,
kutsud ei saand Torilasse,
notsud ei saand Porilasse,
sokud ei saand Karjakülla,
Karjakülla, Marjakülla.
SÜDA TUKSUB
Süda tuksub tuks-tuks-tuks,
mine lahti uks-uks-uks.
Siis me lähme Mallega
saarde kala püüdema.
Hopsassaa, Mallega
saarde kala püüdema.
Kui on hüva pärituul,
lendab vene nagu kuul,
siis meil aega Mallega
salajuttu puhuda.
Hopsassaa, Mallega ...
Kui on kalad roogitud,
jutud kokku räägitud,
siis me lähme Mallega
maale kala kauplema.
Hopsassaa, Mallega ...
UHTI-UHTI UHKESTI
Uhti-uhti uhkesti,
viisk läks Tartust Viljandi,
kaasas põis ja õlekõrs,
õlekõrs kui sääseõrs!
:,: Ei saa üle Emajõest,
Hüva nõu nüüd kallis tõest’. :,:
Viisk siis ütles targasti
oma seltsilistele:
“Otsas häda, otsas vaev.
Põis on meil kui loodud laev.
:,: Kõrs on mastiks kõlbulik,
mina olen laevnik.” :,:
Põis aga vastas põrinal,
väga kõva kõri tal:
“Viisu nõu on imelik:
Laev see olgu laberik.
:,: Vaat’ke kui ma veeren vees,
kohe oletegi sees! :,:
Kõrs siis heitis pikali,
sillakene valmis nii;
viisk see hüüdis: “Sild on hea!
Mina sammun üle pea!”
:,: Astus sammu, astus kaks:
sillakene katki: praks! :,:
Põnnadi, põnnadi hüppas põis,
naeris, mis ta naerda võis!
“Vaata kuidas rumalad
uppusivad mõlemad!”
:,: Tõmbas ennast õhku täis
ja karplauhti lõhki käis! :,:
Muki on koerake, väikene koerake,
Muki teeb auh-auh-auh.
Must on ta ninake, mustad on silmadki,
Muki teeb auh-auh-auh.
Muki on vallatu, oi, küll on vallatu,
vallatu koerake.
Valvab me majakest, valvab ka Annekest,
valvab ka nukukest.
MINA OMA MURIGA
Mängima kord läksin ma
õue oma Muriga.
Hoidsin Muri kõigest väest,
ikka ta mul jooksis käest.
Ei Muriga saa mängida,
ei mängida, ei kõndida
Ei Muriga saa mängida,
ei mängida, ei kõndida.
Muriga siis tuppa jäin,
ütlen:” Kahel jalal käi!”
Muri kurjalt haugatas,
mulle kõrva paugatas.
Ei Muriga saa ...
Muri jälle välja viin,
kelgu ette sean ta siin,
kelk lõi sõidul tiruli,
mina hanges siruli.
Ei Muriga saa ...
Mis küll teha, ma ei tea,
leidsin nõu siis üpris hea.
Muri minult suhkrut sai,
teen ka talle tihti pai.
Nüüd Muriga saan mängida,
küll mängida, küll kõndida.
Nüüd Muriga saan mängida,
küll mängida, küll kõndida.
MU KODUKE
Mu koduke on tilluke,
kuid ta on armas minule.
Oi-lii, oi-laa, kuid ta on armas minule.
Oi-lii, oi-laa, kuid ta on armas minule.
Seal elavad mu vanemad,
kes ainult head mul’ soovivad.
Oi-lii, oi-laa, kes ainult head mul’ soovivad.
Oi-lii, oi-laa, kes ainult head mul’ soovivad.
Seal on mul väike koerake.
Ja tibatillu kiisuke.
Oi-lii, oi-laa ja tibatillu kiisuke.
Oi-lii, oi-laa ja tibatillu kiisuke.
Mu koerake teeb auh, auh, auh.
Ja kiisuke teeb näu, näu, näu.
Oi-lii, oi-laa ja kiisuke teeb näu, näu, näu.
Oi-lii, oi-laa ja kiisuke teeb näu, näu, näu.
KALAKESED
Mull-mull, mull-mull,
väiksed kalad,
kus on teie väiksed jalad?
Mis te nälja heidate
ja oma jalgu peidate?
Kull-kull, kull-kull,
kulla mees,
meil pole jalgu tarvis vees.
Ujuda meil vabam on ,
kui uimed meil ja sabad on.
PIPARKOOGIPOISID
Me kolmekesi tuleme
Präänikutemaalt,
meil jalas püksid magusad,
kuub on magus ka!
Nüüd jõulukuusel ripume
kolmekesi reas,
meil silmadeks on rosinad,
mütsid viltu peas.
Me usume, et kindlasti
rõõmustame teid,
kuid piparkoogist kitsekest
pole kaasas meil.
Ei viitsinud veel tõusta ta
ahjuplaadi pealt,
kuid tervitusi palavaid
saadab teile sealt.
Me kolmekesi tuleme
Präänikutemaalt,
meil jalas püksid magusad,
kuub on magus ka!
PÄKAPIKULAUL
Kes elab metsa sees?
Kes elab paksu metsa sees?
Kes elab metsa sees?
Seal elab päkapikk.
Seal elab väike päkapikk.
Seal elab päkapikk.
Mis teeb see päkapikk?
Mis teeb see väike päkapikk?
Mis teeb see päkapikk?
Ta saiu küpsetab.
Ta maitsvaid saiu küpsetab.
Ta saiu küpsetab.
Mis maksab saiapäts?
Mis maksab väike saiapäts?
Mis maksab saiapäts?
Kolm hästi pikka paid.
Kolm hästi-hästi pikka paid.
Kolm hästi pikka paid.
Ja muud ei midagi.
Ja muud ei mitte midagi.
Ja muud ei midagi.
RONGISÕIT
Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh,
piilupart oli rongijuht.
Rattad tegid rat-tat-taa,
rat-tat-aa ja tat-tat-taa.
Aga seal rongi peal,
kas sa tead, kes olid seal?
Seal olid miisud, seal olid liisud,
seal olid väiksed kirjud kiisud.
Kiisud sõitsid Türile,
sõitsid külla Jürile.
Seal olid suured mustad kutsud,
seal olid väiksed roosad notsud.
Kutsud sõitsid Torilasse,
notsud sõitsid Porilasse.
Seal olid sarvilised sikud,
sarvilised sikud-sokud.
Sokud sõitsid Karjakülla,
Karjakülla, Marjakülla.
Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh,
piilupart oli rongijuht.
Rattad tegid rat-tat-taa,
piilupart jäi tukkuma.
Oi-oi-oi, ai-ai-ai,
mis siis sellest rongist sai?
Kõik nad läksid uperpalli,
uperpalli, kukerpalli.
Kiisud jooksid, sabad seljas,
Kutsud jooksis, keeled väjas.
Kümme notsut kukkus kraavi,
kümme kutsut laskis traavi,
sarved segi sikkudel,
sikkudel ja sokkudel.
Kiisud ei saand Türile,
külla minna Jürile,
kutsud ei saand Torilasse,
notsud ei saand Porilasse,
sokud ei saand Karjakülla,
Karjakülla, Marjakülla.
SÜDA TUKSUB
Süda tuksub tuks-tuks-tuks,
mine lahti uks-uks-uks.
Siis me lähme Mallega
saarde kala püüdema.
Hopsassaa, Mallega
saarde kala püüdema.
Kui on hüva pärituul,
lendab vene nagu kuul,
siis meil aega Mallega
salajuttu puhuda.
Hopsassaa, Mallega ...
Kui on kalad roogitud,
jutud kokku räägitud,
siis me lähme Mallega
maale kala kauplema.
Hopsassaa, Mallega ...
UHTI-UHTI UHKESTI
Uhti-uhti uhkesti,
viisk läks Tartust Viljandi,
kaasas põis ja õlekõrs,
õlekõrs kui sääseõrs!
:,: Ei saa üle Emajõest,
Hüva nõu nüüd kallis tõest’. :,:
Viisk siis ütles targasti
oma seltsilistele:
“Otsas häda, otsas vaev.
Põis on meil kui loodud laev.
:,: Kõrs on mastiks kõlbulik,
mina olen laevnik.” :,:
Põis aga vastas põrinal,
väga kõva kõri tal:
“Viisu nõu on imelik:
Laev see olgu laberik.
:,: Vaat’ke kui ma veeren vees,
kohe oletegi sees! :,:
Kõrs siis heitis pikali,
sillakene valmis nii;
viisk see hüüdis: “Sild on hea!
Mina sammun üle pea!”
:,: Astus sammu, astus kaks:
sillakene katki: praks! :,:
Põnnadi, põnnadi hüppas põis,
naeris, mis ta naerda võis!
“Vaata kuidas rumalad
uppusivad mõlemad!”
:,: Tõmbas ennast õhku täis
ja karplauhti lõhki käis! :,:
Viimati muutis seda honeymoon (Teis 16 Juun 2009, 17:35). Kokku muudetud 1 kord
HoneyMoon- abiAdministraator
-
Postituste arv : 3447
Age : 44
Asukoht : Tartu
Registration date : 16/02/2009 -
Re: Lastelaulude sõnad
HoneyMoon Teis 16 Juun 2009, 17:24
KRIIPSU – KAAREL
Kriips – kraaps, kriibus – kraabus,
kriips – kraaps, kriibus – kraabus,
Kriipsu – Kaarel meile saabus.
Koerust, vallatust on täis,
lauapaberilgi käib,
hüppab maha laua pealt,
jälgi põrandale veab.
Kriips – kraaps, ...
Hea, et väike huligaan
kaua möllata ei saa,
nurga tagant tuleb tumm
käbe korravalvur kumm.
Siuh – sauh, üks – kaks – kolm,
siuh – sauh, üks – kaks – kolm,
Kriipsu – Kaarel kadund on.
MUTIONU LAUL
Elas metsas muti-onu
Keset kuuski noori, vanu,
:,: Kadakpõõsa juure all
Eluruum tal sügaval. :,:
Kutsus kokku külalisi
Karvaseid ja sulelisi,
:,: Lendas vares, harakas,
Kull ja kaaren nupukas. :,:
Vantsis uhkelt karuvana,
Veeres siili okaskera,
:,: Jänes nudi sabaga,
Orav kikkis kõrvaga. :,:
Joostes tuli väle põder,
Hiljaks jäi veel reinuvader,
:,: Siis kõik lauda istusid,
Pidurooga maitsesid. :,:
Karu imes mesikooki,
Jänes rüüpas kastejooki,
:,: Kaaren karusmarju sõi,
Kull see kurejooki jõi. :,:
Põder limpsis samblasuppi,
Orav näris käbijuppi,
:,: See oli päise päeva a’al
Pilla-palla pillerkaar. :,:
OH, KUUSEPUU
Oh, kuusepuu, oh, kuusepuu,
kui haljad on su oksad!
Ei mitte üksi suisel a’al,
vaid talvel ka siin külmal maal.
Oh, kuusepuu, oh, kuusepuu,
kui haljad on su oksad!
Oh, kuusepuu, oh, kuusepuu,
sa oled mulle armas!
Sind jõuluks metsast tuuakse
ja küünlad külge pannakse.
Oh, kuusepuu, oh, kuusepuu,
sa oled mulle armas!
Oh, jõulupuu, oh, jõulupuu!
Siit igaüks saab rõõmu.
Su juures lapsed laulavad
ja rõõmsalt kinke ootavad.
Oh, jõulupuu, oh, jõulupuu!
Siit igaüks saab rõõmu.
Oh, jõulupuu, oh, jõulupuu,
su valgus on nii hiilgav!
Veel kirkam valgus sellel ees,
kes taeva leiab Jeesuses.
Oh, jõulupuu, oh, jõulupuu,
su valgus on nii hiilgav!
TILISEB, TILISEB AISAKELL
Tiliseb, tiliseb aisakell,
lumi hell, lumi hell,
Tiliseb, tiliseb aisakell,
kiirgab mets ja hiilgab maa.
Mööduvad saanid, reed
piki teed, talvist teed,
üle soo ja karjamaa,
üle heinamaa.
Tiliseb, tiliseb aisakell,
lumi hell, lumi hell,
Tiliseb, tiliseb aisakell,
kiirgab mets ja hiilgab maa.
Helgivad tuled eel,
talve teel, külateel,
rõõmsad pühad igal pool,
üle kogu maa.
Tiliseb, tiliseb aisakell,
lumi hell, lumi hell,
Tiliseb, tiliseb aisakell,
kiirgab mets ja hiilgab maa.
LÄBI LUME SAHISEVA
Läbi lume sahiseva sõidab saanike,
:,: aisakell lööb tilla-talla üliarmsasti. :,:
Kena jõuluehte saanud iga metsapuu.
:,: Seda ilu vaatab kõrgelt mõnus jõulukuu. :,:
Sõida ruttu, saanikene, koju kirikust,
:,: läbi luha, üle kingu, mööda männikust. :,:
Kodus pannil jõuluvorstid särisevad ju,
:,: kodus ootvad kingitused, ootab jõulupuu. :,:
Läbi lume sahiseva sõidab saanike,
:,: aisakell lööb tilla-talla üliarmsasti. :,:
Kriips – kraaps, kriibus – kraabus,
kriips – kraaps, kriibus – kraabus,
Kriipsu – Kaarel meile saabus.
Koerust, vallatust on täis,
lauapaberilgi käib,
hüppab maha laua pealt,
jälgi põrandale veab.
Kriips – kraaps, ...
Hea, et väike huligaan
kaua möllata ei saa,
nurga tagant tuleb tumm
käbe korravalvur kumm.
Siuh – sauh, üks – kaks – kolm,
siuh – sauh, üks – kaks – kolm,
Kriipsu – Kaarel kadund on.
MUTIONU LAUL
Elas metsas muti-onu
Keset kuuski noori, vanu,
:,: Kadakpõõsa juure all
Eluruum tal sügaval. :,:
Kutsus kokku külalisi
Karvaseid ja sulelisi,
:,: Lendas vares, harakas,
Kull ja kaaren nupukas. :,:
Vantsis uhkelt karuvana,
Veeres siili okaskera,
:,: Jänes nudi sabaga,
Orav kikkis kõrvaga. :,:
Joostes tuli väle põder,
Hiljaks jäi veel reinuvader,
:,: Siis kõik lauda istusid,
Pidurooga maitsesid. :,:
Karu imes mesikooki,
Jänes rüüpas kastejooki,
:,: Kaaren karusmarju sõi,
Kull see kurejooki jõi. :,:
Põder limpsis samblasuppi,
Orav näris käbijuppi,
:,: See oli päise päeva a’al
Pilla-palla pillerkaar. :,:
OH, KUUSEPUU
Oh, kuusepuu, oh, kuusepuu,
kui haljad on su oksad!
Ei mitte üksi suisel a’al,
vaid talvel ka siin külmal maal.
Oh, kuusepuu, oh, kuusepuu,
kui haljad on su oksad!
Oh, kuusepuu, oh, kuusepuu,
sa oled mulle armas!
Sind jõuluks metsast tuuakse
ja küünlad külge pannakse.
Oh, kuusepuu, oh, kuusepuu,
sa oled mulle armas!
Oh, jõulupuu, oh, jõulupuu!
Siit igaüks saab rõõmu.
Su juures lapsed laulavad
ja rõõmsalt kinke ootavad.
Oh, jõulupuu, oh, jõulupuu!
Siit igaüks saab rõõmu.
Oh, jõulupuu, oh, jõulupuu,
su valgus on nii hiilgav!
Veel kirkam valgus sellel ees,
kes taeva leiab Jeesuses.
Oh, jõulupuu, oh, jõulupuu,
su valgus on nii hiilgav!
TILISEB, TILISEB AISAKELL
Tiliseb, tiliseb aisakell,
lumi hell, lumi hell,
Tiliseb, tiliseb aisakell,
kiirgab mets ja hiilgab maa.
Mööduvad saanid, reed
piki teed, talvist teed,
üle soo ja karjamaa,
üle heinamaa.
Tiliseb, tiliseb aisakell,
lumi hell, lumi hell,
Tiliseb, tiliseb aisakell,
kiirgab mets ja hiilgab maa.
Helgivad tuled eel,
talve teel, külateel,
rõõmsad pühad igal pool,
üle kogu maa.
Tiliseb, tiliseb aisakell,
lumi hell, lumi hell,
Tiliseb, tiliseb aisakell,
kiirgab mets ja hiilgab maa.
LÄBI LUME SAHISEVA
Läbi lume sahiseva sõidab saanike,
:,: aisakell lööb tilla-talla üliarmsasti. :,:
Kena jõuluehte saanud iga metsapuu.
:,: Seda ilu vaatab kõrgelt mõnus jõulukuu. :,:
Sõida ruttu, saanikene, koju kirikust,
:,: läbi luha, üle kingu, mööda männikust. :,:
Kodus pannil jõuluvorstid särisevad ju,
:,: kodus ootvad kingitused, ootab jõulupuu. :,:
Läbi lume sahiseva sõidab saanike,
:,: aisakell lööb tilla-talla üliarmsasti. :,:
HoneyMoon- abiAdministraator
-
Postituste arv : 3447
Age : 44
Asukoht : Tartu
Registration date : 16/02/2009 -
Laulge kaasa!
Siki Reede 19 Juun 2009, 22:08
Siki- Postituste arv : 259
Asukoht : Tartu
Registration date : 18/06/2009
Re: Lastelaulude sõnad
Iirlane Teis 01 Dets 2009, 16:34
No nyyd pean ma ka laulmise ara 6ppima kui kui puha s6nadki k6ik antud! 
Iirlane- Meeskonna liige
- (tegelt naiskonna)
Postituste arv : 4902
Asukoht : Lõuna Iirimaa
Registration date : 16/02/2009 -
Tupsu003- abimoderaator
- Postituste arv : 2114
Age : 31
Asukoht : Tartumaa
Registration date : 10/01/2012 -
Re: Lastelaulude sõnad
Heily Kolm 25 Apr 2012, 11:45
Emadepäeva ootuses meie lemmiklaul hetkel. 
ÕNNESEEN
(Venda Sõelsepp)
KAS TEATE: OLEN KÜLL ÜKS ÕNNESEEN MA!
AH ET MIKS VÕI? KOHE TEILE SELGEKS TEEN MA!
OMA EMA ÜKSKI LILL EI OLE NÄINUD,
ÜLE NIIDU KÄSIKÄES NAD POLE KÄINUD.
PILVELAPSED EI SAA EMA KALLISTADA,
TUUL NEID PILLUB IGAÜHTE OMA RADA.
AGA MINA TUNNEN NAGU PEHMEID PILVI
ENDA ÜMBER EMA KÄSI, NÄEN TA SILMI.
NIIDULE JA METSA, TRAMMILE JA LINNA
KÄSI TEMA PEOS MA ALATI VÕIN MINNA.
KUI VAID SOOVIN, OMA EMALE TEEN PAI MA...
SELLEPÄRAST OLENGI ÜKS ÕNNESEEN MA!
ÕNNESEEN
(Venda Sõelsepp)
KAS TEATE: OLEN KÜLL ÜKS ÕNNESEEN MA!
AH ET MIKS VÕI? KOHE TEILE SELGEKS TEEN MA!
OMA EMA ÜKSKI LILL EI OLE NÄINUD,
ÜLE NIIDU KÄSIKÄES NAD POLE KÄINUD.
PILVELAPSED EI SAA EMA KALLISTADA,
TUUL NEID PILLUB IGAÜHTE OMA RADA.
AGA MINA TUNNEN NAGU PEHMEID PILVI
ENDA ÜMBER EMA KÄSI, NÄEN TA SILMI.
NIIDULE JA METSA, TRAMMILE JA LINNA
KÄSI TEMA PEOS MA ALATI VÕIN MINNA.
KUI VAID SOOVIN, OMA EMALE TEEN PAI MA...
SELLEPÄRAST OLENGI ÜKS ÕNNESEEN MA!
Heily- Postituste arv : 193
Age : 43
Asukoht : Tartu/Kuigatsi
Registration date : 15/09/2009 -
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
» Võidab see, kes viimase vastuse kirjutab (12 tundi) vol.138
» Sassy vesi
» Võidab see, kes viimase vastuse kirjutab (12 tundi) vol.137
» Võidab see, kes viimase vastuse kirjutab (12 tundi) vol.136
» Suvikõrvitsa tagliatelle
» Võidab see, kes viimase vastuse kirjutab (12 tundi) vol.135
» Hommiku pirukas .
» Võidab see, kes viimase vastuse kirjutab (12 tundi) vol.134
» Mis raamatut te hetkel loete?
» Võidab see, kes viimase vastuse kirjutab (12 tundi) vol.133
» Mis värvi on Teie laste silmad?
» Kas sulle meeldib saunas käia?
» Võidab see, kes viimase vastuse kirjutab (12 tundi) vol.132
» Võidab see, kes viimase vastuse kirjutab (12 tundi) vol.131