Oled sa armukade inimene?

Küsimus siis pealkirjas.
Tunnistan ausalt, et mina olen. Viimasel ajal õnneks mitte, aga mehega kooselu keskel olin ikka nii armukade, et õudne. Esimesel aastal ei olnud kusjuures, see tuli nii äkki ja ma muutusin ikka väga-väga armukadedaks, isegi kallistada ei lubanud tal sõbrannasid sünnipäevade puhul :10: Ei tea, mis vahepeal sisse lõi, nii armukadedust täis et jube, nüüd õnneks on mõistus koju tulnud. Vahel harva lööb mingi kõlks küll ja kadedususs tuleb jälle peale, kuigi mitte kunagi pole mees kordagi selleks põhjust andnud ja õnneks ei ole ta mu peale armukadeduse pärast pahane

Ma olen ka. Või mingit paar esimest aastat olin küll. Nüüd olen kuidagi rahulikum ja normaalsem. :fou:

Mina ilmselt armukade pole. Tean neid naisi, kelledega mu mees läbi saab ja need on igati :smaili: Samuti olen kursis, millised naisterahvad mu mehele meeldivad ja vahel isegi arutleme, kui tänaval või kuskil mõnda kena tütarlast näeme, et kas see on tema "maitse" järgi või mitte. Kuni ta mulle saladust ei tee, kelledega ta suhtleb ning millised naised talle sümpaatsed on, mina probleemi ei näe, aga kui hakkaks mingi salatsemine ja vassimine pihta, siis ilmselt lööksin küll turja püsti.
Armukade olen pigem mehe töö ja kooli peale, et ta nii vähe perega olla saab. Kuna tal pidevalt aega napib, olen vahel põhjendamatult armukade ka tema sõprade peale, kui ta vabadel hetkedel vahel nendega kohtuda tahab, selle asemel, et perega koos olla. Aga tema hõivatus on muidugi pluss selles mõttes, et tal lihtsalt polekski aega teiste naistega semmida :01:

Mina ei ole ka armukade ja õnneks mees ka mitte :chees: Vastatikune usaldus ja teineteise mõistmine paneb asjad paika.

Mul sama lugu siis, mis Pärlikesega. Et pigem olen armukade tema töö ja sõprade peale. Ja vahel isegi selle maja peale, mida ta ehitab, et me seal koos elada saaksime, kuna selle arvelt tal meie jaoks aega napib. Nõme küll, aga mis teha :01:

Ma olen ka armukade, kuna mu eks oli täis siga siis olen paratamatult koguaeg valvel.
Eks vene veri on omalt poolt see mis verd keemas hoiab
Kuigi mu laste isa pole iialgi selleks põhjust andnud, et teda milleski kahtlustada.

Truudus on juhuse puudus.. :whist: Puhtalt minu isiklik arvamus ja veendumus.

Soulshaker kirjutas:

Truudus on juhuse puudus.. :whist: Puhtalt minu isiklik arvamus ja veendumus.

Ma just ootasin, et keegi midagi sellist ütleks- paha on hakata teiste mulle lõhkuma kui ainuke teisitimõleja oleksin. Tutvusringkonnas tean ikka ainult ühel käel loetud pereisasid kes moraalinorme painutanud poleks.... paraku. See, et naine ei tea, ei tähenda, et ei peta. Loomulikult ei käinud see eelkõnelejate peresuhete kohta- jummel hoidku, ei tea ma ju ei teie mehi, teid ega muud tähtsat, et midagi järeldada.
NB! Ei ole mu tuttavad miskid liiderdajad verinoored elupõletajad lihtsalt elu on selline, et kohati veab libedale teele...

Ehk siis olen jah armukade, täie raha eest ikka 10 aastat pole mees ära veel jooksnud- nii, et pahaks vist ei pane

Mina olen armukade küll :01: Kõige ja kõigi peale Ma näen abikaasat nii harva ja siis olen kade küll, kui keegi ta mul ära "röövib". Mehega just paar päeva tagasi rääkisime mu armukadedusest. Ta ütles, et vahel käib närvidele küll, aga minuga koosolemine on seda väärt. Minu mehe suust, kes sõnu ei armasta, oli seda meeletult armas kuulda :01:

Oi olen küll, aga 6,5aasta jooksul olen saanud olla armukade vaid paar korda.. Lihtsalt mul mees on teistsugune. Ta ei käi sõpradega väljas, ega pidutse. Meil ühised sõbrad, kellel ka pered, seega käime alati koos, terve perega. Ei mäletagi, et mees oleks kuskil õhtul välja läinud. Töötasime ka varem koos. Nagu sukk ja saabas ja vot koppa ette ei viska..

Mirhel kirjutas:Lihtsalt mul mees on teistsugune. Ta ei käi sõpradega väljas, ega pidutse. Meil ühised sõbrad, kellel ka pered, seega käime alati koos, terve perega. Ei mäletagi, et mees oleks kuskil õhtul välja läinud. Töötasime ka varem koos. Nagu sukk ja saabas ja vot koppa ette ei viska..

Mirhel see jutt käiks nagu minu ja minu mehe kohta 100%.

Bibi kirjutas:

Mirhel kirjutas:Oi olen küll, aga 6,5aasta jooksul olen saanud olla armukade vaid paar korda.. Lihtsalt mul mees on teistsugune. Ta ei käi sõpradega väljas, ega pidutse. Meil ühised sõbrad, kellel ka pered, seega käime alati koos, terve perega. Ei mäletagi, et mees oleks kuskil õhtul välja läinud. Töötasime ka varem koos. Nagu sukk ja saabas ja vot koppa ette ei viska..

Mirhel see jutt käiks nagu minu ja minu mehe kohta 100%.

icc

Jah võib olla juhuse puudus või mis iganes see truudus, aga ka kasvatuse ja iskliku moraali ning vahel ka religioossuse küsimus. Minu tutvusringkond on hästi valitud ja selles on terve hulk inimesi, kes ei tarbi tilkagi alkoholi ning peavad au sees abielu ja peresuhteid. Mina abiellusin süütuna ja abikaasal oli olnud enne mind vaid üks suhe, kust ta tegelikult ka abielu lootis, kusjuures seegi oli pärast kahekümnendat eluaastat ja sellega tahan öelda, et oleme oma käigud teinud kaalutletult ja plaaniga pühenduda. Ma ei taha nüüd muidugi päris naiivsena näida ja loomulikult ma tean, et keegi ei saa isegi enda peale garantiid anda, et ta ühel hetkel "ära ei pööra", aga ma leian, et on ülekohtune hinnata kõiki mehi ühesuguse mõõdupuuga. Milles on süüdi need mehed, kes tõesti kodu ja pereväärtusi hoida püüavad, mis tänapäeva maailmas kerge pole, et neid pannakse ühte patta kõikvõimlike tiivaripsutajatega? Maailm on meie ümber tihti just selline, millisena teda ise näeme - inimestele kellede jaoks on "lootus lollide lohutus" ei saagi olla kuskil eredat päikesekiirt ega neile kes leiavad, et "truudus on juhuse puudus" usaldusväärset armastussuhet!

Pärlikese jutus kah iva sees. Eks see ole jah igaühe oma kogemus mingist oma maailmanurgast. Kindlasti ei vihjanud ma oma postituses, et kõik mehed teevad nii või naa...see oleks sama tark öelda, kui, et ükski naine ei ole autoroolis asjalik vms. Ja tegelikult tuli selle armukadeduse teemaga mul pähe veel see "põhjus" miks armukade olla- minu jaoks näiteks polegi petmine ainult suguühe või kirglikud suudlemised- panen petmise alla ka palju teisi asju (pigem emotsionaalseid siis). Ja nagu välja tuli, saab täiesti edualt olla armukade ka sõprade, töö, vaba aja veetmismeetodite ja kõige muu peale.

Nõustun, honeymoon, et see emotsionaalne petmine on üks eriti salakaval oht, sest kui üheöö-suhe võib jääda tõesti üheks rumalaks kõrvalhüppeks, on emotsionaalsest sidemest alguse saanud läbimised need, mis tavaliselt mehi (või miks mitte ka naisi) otsustavalt pere juurest lahkuma panevad.

Mina olen küll armukade , alguse olin ikka väga aga nüüd enam asi nii hull ei ole :fou:

Mina olen ka üpris armukade, vahepeal olin kohe eriti. Nüüd olen õnneks veidi maha rahunenud

Mina ei ole armukade, kuna tean, kellega mees suhtleb. Tema tunneb minu sõpru ka, usaladame teineteist ja anname ka vabadust üksinda välja minna ja sõpradega olla. Ta mul ka õnneks suur pidutseja ei ole ja joob harva. Käime enamasti koos kuskil. Mu eksmees oli kohutavalt armukade, ja mind õudsalt häiris see, kuna ei ole kellelegi selleks põhjust andnud.

Kunagi olin aga nüüd õnneks enam mitte. Minu arvates tekitab armukadedus rohkem pahandust kui asi seda väärt on. Ja pole ka põhjust armukade olla

Olen

Mina olen armukade, isegi liiga palju

Näide elust enesest- viimane kord, kui mees pidus käis, tuli tagasi ja võõrad parfüümid juures. Draama.
Järgmisel päeval avastasin, et ka tütre ja poja riietel sama lõhn küljes Uue pesuloputusvahendi lõhn oli. Teevad siis neid nii naistelõhnalisi. No ja väike keretäis kulub ikka mehele ära, küll ta kunagi midagi teeb /või tegi/või mõtles teha.

Mina olen armukade.

Honeymoon kuidas mees sellele reageeris:)?

Soulshaker kirjutas:

Truudus on juhuse puudus.. Puhtalt minu isiklik arvamus ja veendumus.

Mina sellesse ei usu. Inimesed on ikka jube erinevad ning ka suhted on erinevad.
Mul oleks olnud oioi kui palju võimalusi aga olen alati kohe öelnud, et mul mees kodus olemas kui asi rohkem kui sõbralikuks muutub. Mu noormees on kõige lahedam mees üldse maailmas. Tema pärast viskuks või kaljult alla.
Ning ma usun, et ta tunneb sama mida mina.

Aga armukade olen küll.. vägavägaväga Ja tema ka sest meil on jube tugev omanditunne tekkinud.