Kas tunnete vahest, et lihtsalt enam ei jõua?

Kas teil on tulnud vahest tunne, et kuidagi enam ei jõua?Jõudu nagu ei ole ja tahtmis ka mitte?
Kõik kasvab nagu ülepea ja laguneb koost?

Mis ettevõtate?

Muidugi, kõik tunnevad vahel nii.
Nutan peatäie ära ja hakkan jälle inimeseks.

V2hemalt korra p2evas tekib l8putu ahastuse tunne, aga siis tegutsen edasi ja nagu Shoulshaker ytles hakkan "j2lle inimeseks". Ei tohi pahale hetkele liiga kauaks pidama j22da!

Ojaa! Eriti siis, kui meest pikalt kodus ei ole. Kui jõuetus peale tuleb, siis luban endale ühe päeva (kui vähegi võimalik) ja ei tee suurt mitte midagi. Nendel päevadel saavad lapsed sööki, mis max poole tunniga valmis saab ja mitte keegi ei pea koristama Mind sellised päevad aitavad.

Mina enam ei jõuagi. Kui mees täna hommiku teatas, et tal puuduvad minu vastu tunded, tal on minust ükskõik ja me ei ole enam paar, siis imeti minust nagu kogu õhk välja. Me jätkame hetkel, tänahommikuse otsusega, koos elamist ühise katuse all sõpradena, aga ma ei tea, kas ma jaksan sedasi, sest minu tunded on alles ja ei ole kuhugi kadunud. Nii ma hetkel vegeteerin, üks minut korraga, pea on tühi, hing on tühi ja ei tea, mida edasi teha. Mu pere on lagunenud, maja, kus ma elan, ei ole enam mu kodu. Kõik mu plaanid lendasid vastu taevast. Mis ometi saab? Mida ma ometi tegema pean? Ma ei jõuagi enam. Lihtsalt ei jõua.

Siq , issand mis uudised. Tean mis Sa tunned. Kui vajad kedagi, kes kuulaks kirjuta mulle privasse.

Siq , me oleme siin kõik olemas ja toetame sind.

Siq29 Ole tugev

katsu vastu pidada

Siq29

Siq Ehk kallid natukenegi aitavad sind.

oi siq
Äkki aitaks kui saaksid korra välja ja sõbrannale mure ära rääkida.
Ära jää oma murega üksi.

Mul ei ole kuhugi minna ja millegagi minna. Olen oma liikumistes mehest sõltuv. Ja rääkida olen saanud parima sõbrannaga telefoni teel.

on vaja. Kasvõi paariks tunniks keskkonnast välja, et saaks mõelda oma tunded selgeks ja rääkida ära kõik, mis hingel.

See sõltuvus tekitab veel suuremat stressi.


Lihtsalt äkki kui saaksid korra eemale ja iseendale olla tuleksid tagasi ja saaksite rahulikult rääkida, ehk annab midagi päästa.

Mees on ise eemal, läks Võrru tööle ja tuleb homme. Teda tundes ei anna midagi päästa, tal on ainult töö, töö ja veelkord töö. Ta on ise mulle korduvalt öelnud, et pere on töö kõrval tähtsusetu ja kui ma sellega ei lepi, siis võin minema minna. Hetkel suhtleb ta minuga normaalselt, nagu poleks midagi juhtunud, eks tema arvates toimib selline sõprusel põhinev ühe katuse all elamine ilusti ja olemegi nagu sõbrad. Aga mina sedasi ei suuda, elada päevast päeva mehega koos, unistades ja igatsedes tema puudutusi, mida kunagi ei tule. Ma lasen asjal paar nädalat laagerduda ja siis võtan selle teema uuesti üles ja küsin, kas ta on asjas kindel, et tema poolt tundeid ei ole. Ja ütlen talle, et mina sedasi koos elada ei suuda, sest mina armastan teda endiselt ja sel juhul oleks targem sõpradena lahku minna. Et las suuremad lapsed lõpetavad klassid ära ja suve hakul läheme sõbralikult laiali. Näis siis. Aga ma poleks elus uskund, et ma võin sellist valu tunda, see on peaaegu et füüsiline...

elu on tõesti kummaline,täna hommikul varakult helises minu telefon ja minu imestuseks oli helistajaks siq....ise jõudsin juba mõelda et mida mu mehe tädi jälle tahab ja kohe sellisel kellaajal..... see uudis mida teada sain lõi mind pahviks...........kahju on tõesti sellest et mees ei oska hinnata sellist naist kes on olnud ta kõrval juba mõnda aega ,kes hoolib ja armastab oma meest vaatamatta tema vigadele....mina isiklikult ei oleks suuteline sellise mehe kõrval elama nagu siq,kuna ta tõesti ei hooli oma perest niivõrd kui võiks.......ma olen temaga urisenud nii palju sel teemal ja alati vihastun kui mulle vastatakse et töö on olulisem kui pere........seega tegin oma õekesele ettepaneku kolida minule ligemale,st,et mustla ,kuna ise ka alles olen siia kolinud aga selle koha aura on võrratu ,rahulik kohake ja samas oleks mul ka siin keegi kellel kylas käija .samas saan teda aidata igati ja eks kaasame ka mu mehe ja poja kui suuremat abi vaja läheb .....parim sõber võib kasvõi öösel kell 2 helistada ,siq on mu parim sõber ja tema jaoks olen ma alati olemas ..........nagu kord minule ytlesid,me oleme yhed kanged naised kes saavad hakkama,eriti veel siis kui teineteise tugi olemas on pea pysti kulla õeke:D:D

Ohhh vaesekene ma tõesti ei tea mida sa tunned