Vanemahüvitis

Vanemahüvitise seaduse eesmärk on aidata kaasa töö- ja pereelu ühitamisele. Vanemahüvitisega säilitatakse lapsevanemale eelmise kalendriaasta keskmine töötasu, kuna vanem katkestab seoses lapse eest hoolitsemisega ajutiselt töötamise. Õigus vanemahüvitisele on kõikidel vanematel.

Õigus vanemahüvitisele

Õigus saada vanemahüvitist on last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa alusel elaval välismaalane.

Alates 1. septembrist 2007. a on lapse isal õigus vanemahüvitisele, kui laps
on saanud 70 päeva vanuseks. Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel, makstakse hüvitist sellele vanemale. Ühes peres saab korraga lapsehoolduspuhkusel olla üks vanem.

Vanemahüvitise saamise periood


Õigus vanemahüvitisele algab rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast. Kui ema ei saanud rasedus- ja sünnituspuhkust, tekib õigus vanemahüvitisele alates lapse sünnist.

Õigus vanemahüvitisele lõpeb, kui rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämisest on täitunud 575 päeva.

Oma vanemahüvitise suuruse ja perioodi kohta leiad infot
http://www.sm.ee/sinule/perele/vanemahuvitis.html

Selline teoreetiline küsimus seoses vanemahüvitisega - kui lapse ma kavatsen sünnitada välismaal ning laps saab ka teise riigi kodakondsuse, siis kas mul on õigus vanemahüvitisele, kui ma kuni sünnituspuhkuseni käin Eestis tööl? Ilmselt see sünnitamise koht ei olegi nii oluline, aga just lapse kodakondsus.. Lihtsustamiseks niipalju, et räägin Euroopa riigist, kui sellest mingi erisus peaks tulema.

Kui sa sealt riigist ei saa siis peaksid küll eestist toetust saama.
Lapsele saad topelt kodakondsust ka taodelda ju.

Mul hoopis selline teema, et ma ei taha lapsehoolduspuhkusele minna, vaid tahan saada korraga nii vanemahüvitist kui palka. Seadus ütleb, et tulu saamise korral tuleb sellest teavitada pensioniametit igal kuul,
mil tulu saadi.(allikas http://www.sm.ee/sinule/perele/vanemahuvitis.html) Palk jääb muidugi alla hüvitise määra, et keegi midagi arvutama ei pea hakkama. Küsimus siis selles, et mismoodi ma selest tulu saamisest teatama hakkan ja kas pean seda tegema nüüd terve selle aja, kui vanemahüvitist saan?

Palk ei pea mitte alla hüvitise määra vaid alla miinimumi jääma, siis ei hakata ümber arvestama.

Soulshaker kirjutas:Kui sa sealt riigist ei saa siis peaksid küll eestist toetust saama.
Lapsele saad topelt kodakondsust ka taodelda ju.

Eesti ei luba mu meelest topeltkodakondsust

liisuu kirjutas:Palk ei pea mitte alla hüvitise määra vaid alla miinimumi jääma, siis ei hakata ümber arvestama.

Jah..jääb alla miinimumi, kuna see on 0,25 koormusega töö. Väljendasin ennast ennem valesti.

liisuu kirjutas:

Soulshaker kirjutas:Kui sa sealt riigist ei saa siis peaksid küll eestist toetust saama.
Lapsele saad topelt kodakondsust ka taodelda ju.

Eesti ei luba mu meelest topeltkodakondsust

Ema ju on Eesti kodakondsusega.

Kodakondsusega on lood nii, et kui Sa sünnitad välismaal, saab sinu laps ikkagi ema järgse kodakondsuse ehk siis Eesti passi. Topelt kodakondsust saab taotleda mõnes riigis ja juhul vaid siis, kui sinu lapse isa on tolle maa kodakondsusega kodanik või, ntx kui sina oled Eesti kodanik ja sinu lapse isa on ntx Inglismaa ja te elate Rootsis, siis saate taotleda samuti lapsele 2 passi, aga ka kõik sõltub sellest, kas riik seda lubab. Minu lapsel on kaks kodakondsust, aga ainult seniks, kuni ta saab 16 aastaseks. Siis ta peab ise valima, kumba kodakondsuse ta valib. Mina sünnitasin Taanis ja lapsel on Eesti pass(emalt) ja Taani pass (isalt). Samamooodi on minu tädi peres, sest tema sünnitas Rootsis esimese lapse ja lapse isa on rootslane. Nii siis on lapsel Eesti ja Rootsi pass. Teise lapse sünnitas Taanis ja lapsel on ikkagi kaks Eesti ja Rootsi pass
Ehk said pisut abi ja aru, mida ma püüdsin selgitada