Kui koju tuleb kutsikas

Ouu! Palju õnne, Gettukas! Husky on tõesti ilus koer. Elegantne selline
Pane siis agaralt kirja kõik "kutsikarõõmud" Enda elumuutustest seoses kutsikaga, ühesõnaga, mida teised kutsika- kaalujad teada võiks.

Kirjutan siis natuke meie Beebist ja tema muredest/rõõmudest.

Hommik algab varakult, sest kutsubeebi tahab õue saada, vaja ju pissile minna. Mina, kes pole kunagi suutnud varakult ärgata ( isegi mitte lapsega, sest hommikul ärkab issi lapsega ), ärkab kell 7-8.00 ja läheb kutsuga õue pissile. Veedame lumehangedes vähemalt 15 minutit kui on ikka väga lõbus siis isegi 30 minutit. Ta sumpab nii ägedalt lumes, ta ronib igalepoole ükskõik kui kõrge see ei ole, tõsine lumekutsa

Siis lähme tuppa sööma. Ja muidugi umbes 30 minuti pärast on vaja uuesti välja minna, sest ta hakkab puuksutama , pääääris jube hais , ja vaja kakale minna. Veedame oma 30 minutit jälle õues. Sumpame , möllame, mängime ja kiusma naabrite malamuuti

Potitamisest- Esimene öö kui ta meil oli, juhtus ikka õnnetusi, arvan, et see on paratamatu. Aga nüüd käime iga 30 minuti tagant väljas ja ta saab oma hädad tehtud. Vaikselt hakkab tekkima tal selline komme, et kui vaja välja minna siis mindakse ukse juurde ja hakatakse nuuskima ning mulle kurbade silmadega otsa vaatama. Seega see asi saab vaikselt korda.
Toas peab ta meil veel ööbima kuni 4 kuud. Kuigi ei tahaks seda kaisukaru üldse välja lasta , ta mõnus pehme ja suuuur

Lapsega on nad ideaalne paar. Musitavad, kallistavad ja müravad. Kraade ei kiusa ega sikuta Dizlit väga. Ühesõnaga mõlemad on üksteisega väga rahul, mis on üks suur pluss, sest oligi mõte selles, et nad koos kasvaks .

Hetkel laps istub mängulaua otsas ja laulab. Dizel närib mängulauda ja uriseb

Husky võtmise mõte on mul juba ammu olnud. Aga ootasin seda aega , et minul oleks ise aega koeraga tegeleda, sest see siiski ju kui uue lapse saabumine koju. Vaja kasvatada, vaja käija koolis jne.
Ja kui laps oleks väiksem olnud siis poleks mul seda rõõmu olnud.
Aga hetkel naudin kutsubeebi rõõme täiel rinnal .

Seega HonyMoon kui see pisike Beebi sulle koju tuleb siis on topelt rõõmu ja muret. Aga see on kõik nii nauditav ja äge
Ootan sinu pisist uusi pilte , sest ta on ju nii armas

Vahva! Kui vana teie põnn on? Ja kas silmad on kõigil huskydel erinevad? (pole uurinud lähemalt seda tõugu kunagi ja tänaval pole ka just koer, kelle hambumust uurima minna ).
Muide- meil bokseriga oli nii, et kui toit ei sobinud, siis puuksutas, kui sõi oma krõbuskeid, siis mitte. Näiteks, kui kartulit saab veidikenegi, on asi ikka päris hull.

Selle väljaküsimisega- lugesin netist, et osad teevad enda koerale "kellatrenni". On müüa selline rihma moodi asi, kus on otsas 2+2 kellukat, mis liigutamisel hästi kolisevad. Siis, kui hakkad välja minema, ütled iga kord koerale "küsi õue" (näiteks), varsti proovid koera saada ise seda kellukat nügima (ninaga nt), kuni sinnani, et ta tilistab ise kella, kui õue tahab. Viimane koolituse osa on see, te kui kutsa kella tilistab, pead iga kord minema, muidu ei kinnistu. rihm ise oli väga kallis, kuid täitsa kodus järgitehtav.

Gettukas kirjutas:Ta sumpab nii ägedalt lumes, ta ronib igalepoole ükskõik kui kõrge see ei ole, tõsine lumekutsa

Huskyd on ju kelgukoerad ja neile on lumearmastus tõu aretusega verre kinnistatud. Mida külmem ilm ja paksem lumi, seda parem! Aga need erivärvilised silmad on jumalikult ilusad!

siq29 kirjutas:

Gettukas kirjutas:Ta sumpab nii ägedalt lumes, ta ronib igalepoole ükskõik kui kõrge see ei ole, tõsine lumekutsa

Huskyd on ju kelgukoerad ja neile on lumearmastus tõu aretusega verre kinnistatud. Mida külmem ilm ja paksem lumi, seda parem! Aga need erivärvilised silmad on jumalikult ilusad!

Meie omal on jah lumearmastus ikka kohe väga suur, samas jälle naabri malamuudil, kes samuti ju kelgukoer, ei meeldi absoluutselt sumbata lumes. Väristab vaid oma käpakesi
Eks ta nii ole, et on inimesi erinevaid nii ka on loomi/koeri erinevaid .

Rääkides koerte seedimisest siis nt, mo Saksa dogile ei tohtind piima tooteid anda.
Kohe oli kõht lahti ja sada muud imet.

Gettukas kirjutas:Piim, sai , magus on meie koerale keelatud.

Need peaks olema kõikidele koertele keelatud. Mõned koerad küll suudavad piima seedida, aga enamasti siiski mitte. Koertele sobivad keefir, hapukoor ja kodujuust-neid annan oma koertele krõbinate peale. Lisaks siis konserv.

Me peame hakkama krõbuskeid välja vist vahetama, kuna ühel koeral on väljaheide suureks ja haisvaks muutunud. Minu arust on gaasid ka märk, et toit pole päris õige

Piim, sibul, viinamarjad, šokolaad on minu teada jah kah out.
Kodujuustu andsime küll isuga kutsikale kunagi ammu.

Meie segatõugu kuts kasvas üles lehmapiima peal ja nüüd ei suuda piimast üldse eemal olla . Kui tal lasta valida piima ja liha vahel, siis valib kõigepealt raudselt esimese . Ja mina küll pole täheldanud tal mingeid kõhuhädasid.

Ma ostsin kunagi eestist ùhe vàga hea koeraraamatu - soome loomaarsti kirjutatud ja vàga lihtsalt seletatud àra, mis juhtub kui anda koerale nàiteks viinereid!
Vàga hea raamat, soovitan kindlasti aga kahjuks pealkirja enam ei màleta!

Gettukas kirjutas:OK, eks ma pean proovima siis Hillsi. Loomaarst soovitas seda. Äkki tõesti siis see praegune , kasvataja soovitatud, söök ei sobi!

Mida sa praegu annad?
Iga koer on erinev ja kõigile ei pruugi kõik toidud sobida. Meil on nt nii, et osad toidud ei maitse (Eukanuba, Royal Canin chihude toit), osad ei sobi (nt Bosch)-tekitavad suurt ja haisvat väljaheidet või ajavad pärakupaunad täis.

anka kirjutas:Meie segatõugu kuts kasvas üles lehmapiima peal ja nüüd ei suuda piimast üldse eemal olla . Kui tal lasta valida piima ja liha vahel, siis valib kõigepealt raudselt esimese . Ja mina küll pole täheldanud tal mingeid kõhuhädasid.

Aga segaverelised ongi vastupidavama seedimisega. Tõukoeri toidetaksegi peamiselt spets toiduga. Minul on ka krants kodus ja see sööb kutsikapõlvest peale absoluutselt kõike, mis söödav on. Põhitoit on tal tangupuder, kuhu sisse keedan toidupoes müüdavat külmutatud lihaollust, mis on just koertele toiduks mõeldud, vahel segan pudru sisse törtsu hapukoort ja ühe muna, lisaks saab ta krõbinaid ja meie endi laualt toiduülejääke. Ka kaerahelbeputru olen talle keetnud, kuhu sisse leotan kõvaks läinud saia- või leivanukid, kui neid on. Vahel saab ta keedetud konti või ostan poest koertele mõeldud närimiskonte. Suvel sööb ta täiesti vabatahtlikult õunu, ka kapsalehtedest ja porganditest ei ütle ta ära. Ka heinamaal mätta alt väljakaevatud hiireke läheb asja ette. Tikripõõsast oskab ilma oma nina veristamata tikreid võtta. Ühesõnaga, ta on mul kõigesööja. Ja seedimisega pole tal kunagi probleeme olnud.

Aga mina ei ole nõus selle väitega, et krantsid on tervemad Mul on tuua mitu näidet, kus krants suri noores eas, samas paljud tõukoerad surevad vanadusse (mis iganes iga neil see siis ka on). Mu oma vanemate suur õuekrants on igasuguste nahahädadega ja kõrvad tihti haiged, tuttavate krants suri noorena lihtsalt sellesse, et teda toideti oma toidu jääkidega.
Toitumise suhtes ei tohiks nüüd küll vahet olla, kõiki koeri peaks söötma kvaliteetse toiduga, millest koer saab omale vajalikud ained kätte. Tean ühte, kellel kodus nii krants kui tõukoer. Ta toidab oma tõukoera kalli kvaliteettoiduga, aga krantsile annab oma toidu jääke. Põhjenduseks tõi, et ta ju kõigest krants

Täitsa nôus, liisuu! Koer on koer!

Võtan sõnad tagasi. Olen paha-paha, et mu koerale meeldib süüa tanguputru, keedetud konti ja õunu..

Minu kaks tôukoera sÖövad ka head-paremat, siq29. See tàhendab, mitte alati kvaliteettoitu ehk siis loomaaarsti juures mùùdavaid krôbinaid. Piima ka joovad

Need krõbinad ei meeldi mu koerale üldse, siis sööb, kui pudru sisse segan. Aga kõike muud- ainult anna ette ja lõmps!- kauss o tühi!

Minu kutsud on samasugused.

siq29 kirjutas:Võtan sõnad tagasi. Olen paha-paha, et mu koerale meeldib süüa tanguputru, keedetud konti ja õunu..

Vaata, kui teed ise koerale tema jaoks toitu (aga ikka nii, et koer saaks sealt vajalikud ained kätte), siis see on hea Paljud sellega jännata ei viitsi ja see on ikka suht raske. Selle jaoks ongi krõbinad ja konserv.
Aga vot oma toidulaua jäägid on tõesti paha-paha-paha, sest need on koera jaoks liigselt maitsestatud, üldjuhul liiga rasvased ja koerte jaoks kahjulike toiduainetega. See, et koer mingist söögist kohe jalapealt maha ei sure, ei tähenda, et mingi toit talle pikemas perspektiivis kahju ei tee.
Putru ja konte võib ikka anda, puu- ja köögiviljad on ka enamasti ok. Aga täiesti out peaks olema vorstid, magusad toidud, oma laua jäägid jne.

siq29 kirjutas:Need krõbinad ei meeldi mu koerale üldse, siis sööb, kui pudru sisse segan. Aga kõike muud- ainult anna ette ja lõmps!- kauss o tühi!

No ofkoors söövad nad nämmasid asju, ega koer loll pole. Aga ega nad aru ka ei saa, mis neile kasulik või kahjulik.

Krõbinate kohapealt on mul arvamus, et küll sööb, kui nälg on. Ükski terve koer ei sure täis toidukausi kõrvale nälga. minu koerad ka vahepeal pirtsutasid. Ühel korral ei söönud, teisel ka mitte, no kolmandal oli nälg juba suur ja siis söödi, nüüd söövad kenasti ja isuga oma krõbinaid. Samas ega nad ka kõiki krõbinaid hea meelega ei söö, mõnda mekitakse pika mokaga ja vaadatakse mulle otsa-kas ma tõesti pean seda solki sööma (see oli siis üks kallimatest krõbinasortidest).

Magusat ei anna ma oma koerale nagunii, oma laua jääke on vähe, sest me oleme kokkuhoidlikud ja sööme enamasti kõik ise ära, ja vorsti saab ta nii palju, kui väga harva kastmetilga jäägis mõni tükike on...

Ja minu rahakotile on liiga kallis ainult krõbina peal koera hoida, konservidest rääkimata.

siq29 kirjutas:
Ja minu rahakotile on liiga kallis ainult krõbina peal koera hoida, konservidest rääkimata.

Eks need ole kallid jah. Ma ise siin ka proovisin mõnda odavamat.
Tegelikult on olemas ka odavamaid kvaliteetkrõbinaid, suurte tõugude omad on nagunii kokkuvõttes odavamad.

Minul on põhimõte: võta koer siis, kui suudad teda üleval pidada, st sööta korralikult, vajadusel arstiarveid maksta jne. Sest oma last sa ju ei toida kiirnuudlitega