Väikese vanusevahega lapsed

Küsimus siis neile, kel on väikese vanusevahega lapsed, kuidas hakkama saate? Ma tahaks väga teist last, aga mees kahtleb ning kardab, kuidas hakkama saame kahe väikese lapsega (mitte majanduslikult). Palun jagage muljeid/kogemusi, milliseks elu teil kujunes, kui teine pesamuna sündis.

Siin kirjutatakse juba sellest: http://www.omaklubi.net/perre-sunnib-noorem-laps-f185/

Minu tütarde vahe on 1 aasta 7 kuud. Algus oli lihtsam kui arvasin. Vanem laps hakkas peale pisikese sündi imekombel asjalikuks - hakkas iseseisvalt magama jääma (kuni väikese sünnini olin uinumiseni tema juures). Samuti ei ärata teda enamasti väikese lärmamine- kui tal on uneaeg, siis magab. Kahjuks on teine laps olnud kogu aeg kehv magaja, ilma äratusteta öid on olnud aasta jooksul ainult paar tükki.

Kuskil 11 kuu paiku läks minu jaoks raskeks. Olin väga-väga väsinud. Väikesel tulid hambad, sellega seoses vingus veel rohkem kui tavaliselt ja samuti tärkas tal suurem huvi vanema lapse mänguasjade vastu, nii et pidevalt on kisa, kui nad omavahel maid jagavad. Õnneks oli minu ema nõus teda vajadusel hoidma, nii et sain vahest ka vabu öid. See oli suureks abiks.

Praegu on noorem 1a ja 2k ja peale range unekooli tegemist on elu natuke kergem.
Vahest mängivad lapsed juba sõbralikult koos, seda on muidugi eriti südantsoojendav vaadata.

Väljas saan nendega siiski käidud - nii muusikatunnis, külas kui väljas söömas, elu seisma pole jäänud. Talvel on muidugi laste riidessepanemine paras katsumus - lapsed jooksevad naerdes peitu ja kisuvad mütse-salle ära sel ajal, kui ma teist last valmis panen.